Aleksander Sibula erialapäev „Autoriõigus ja digitaalne sisu raamatukogudes“

Kaasajal on informatsioon ja autorite looming kasutajale kättesaadav erinevate kanalite vahendusel, järjest olulisemad on kirjandus- ja heliteosed ning filmid digitaalsel kujul. Raamatukogude ülesanne on muutustega kaasas käia, et oma lugejatele kõike seda vahendada, olenemata teoste või infoallikate formaadist. Raamatukogud on muutunud ka kohtumispaigaks ja huvitegevuse toetajaks ning selle rolli täitmiseks pakuvad raamatukogud arendavaid mänge suurtele ja väikestele lugejatele. Raamatukogutöötajad juhendavad lugejaid info otsimisel, õpetavad leitud infot kasutama või teistega jagama, mistõttu on vaja tunda erinevate litsentside piiranguid ja kasutusõigusi.

Reedel, 3. novembril toimuva erialapäeva eesmärk on aidata kaasa, et raamatukoguhoidjad oleksid kursis kõige uuema infoga autoriõiguse valdkonnas.

Erialapäeval kuulutatakse välja Aleksander Sibula stipendiumi 2017. aasta stipendiaat.

Palume erialapäeval osalemiseks registreeruda e-posti teel aadressil keskraamatukogu@nulltln.lib.ee  (osaleja ees- ja perekonnanimi, asutus). Samuti palume eelnevalt teada anda soovist saada erialapäeval osalemise kohta tõend.

Kuna meie saal ei ole suur, siis registreerimine kestab seni, kuni kohti jagub. Palume ette vabandust nende ees, kes saali ei mahu. Erialapäevast teeme veebis otseülekande ning lingi sellele avaldame raamatukogu veebilehel ja Facebook’i kontol 3. novembri hommikul. Ettekandeid, mille salvestamiseks on saadud esinejalt luba, saab hiljem vaadata  Tallinna Keskraamatukogu YouTube’i kanalilt.

Erialapäev toimub Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) suures saalis (I korrusel, näitusesaali kõrval). Osalemine on tasuta. Erialapäeva läbiviimist toetab Kultuuriministeerium programmi „Raamatukogude arendamine“ kaudu ja Soome Instituut.

Erialapäeva slaidid:

3. novembril 2017 Tallinna Keskraamatukogus

Erialapäeva modereerib Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu spetsialist Andrea Ruud.


10.00–10.30    Registreerimine ja hommikukohv

10.30–10.45     Erialapäeva avamine ja Aleksander Sibula stipendiumi üleandmine

Aleksander Sibul ja Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu, direktor

10.45–11.30     Raamatukogude teoste vaba kasutuse õigused ja CC litsentsid

Toomas Seppel, Hedman Partners, vandeadvokaat

11.30–12.15      Tarkvara autoriõigusest tulenevatest piirangutest ja õigustest raamatukogudele ning e-lugerite ja videomängude kasutamisest ja laenutamisest raamatukogus

Mario Rosentau, Tartu Ülikool, võrdleva õigusteaduse lektor

12.15–13.00    Autoriõigus sotsiaalmeedias

Keit Kukk, Legal Room OÜ, jurist

Sotsiaalmeedia on muutunud oluliseks osaks meie igapäevaelust. Uuringud väidavad, et keskmine inimene veedab päevas ligikaudu kaks tundi sotsiaalmeediat kasutades. Üheks tänapäeva suurimaks valeks nimetatakse linnukese panemist kasti, millega kinnitatakse eri portaalide kasutustingimuste lugemist. Samuti on sotsiaalmeedia suuresti jagamispõhine, mille loosungiks on saanud lause „Sharing is caring“.
Ettekandes vaatame, kuidas sobitub see alles paarikümne viimase aasta jooksul loodud kirev maailm kokku autoriõigusega, mille juured ulatuvad palju kaugemale minevikku ning mis üldjuhul eeldab luba teise autori teose kasutamiseks. Samuti uurime, mida peidavad endas eri sotsiaalmeediaplatvormide kasutustingimused ning kuidas otsustada, millise sisu, sealhulgas fotode ja videote jagamine sotsiaalmeedias lubatud on. Pöörame tähelepanu ka sellele, milliseid põhimõtteid sealjuures järgida.
Samuti kordame üle, mis on autoriõigused, kellele need kuuluvad ning kuidas mõjutab autoriõigusi teose loomine töösuhte pinnalt. Viimaseks räägime sellest, mida teha siis, kui avastad sotsiaalmeediast enda autoriõiguste rikkumise.

13.00–13.45   Lõuna

13.45–14.15    IAMLi autoriõiguse komitee uuring Copyright survey 2017: ülevaade muusikaraamatukogude tegevust mõjutavatest autoriõiguse regulatsioonidest IAMLi liikmesriikides

Kaie Viigipuu-Kreintaal, Eesti Muusikakogude Ühendus, esimees

Autoriõiguse uuring 2017 oli IAMLi (Rahvusvaheline Muusikaraamatukogude, -arhiivide ja -dokumentatsioonikeskuste Ühendus) juurde hiljuti taasloodud autoriõiguse komitee esimene suurem ettevõtmine. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade autoriõiguse alastest õigusaktidest ning olulisematest probleemidest, millega muusikaraamatukogud ja nende kasutajad hetkel silmitsi seisavad. Uuringus osales 22 riiki, peamiselt Euroopast, kuid vastuseid tuli ka Aasiast, Ameerikast ja Austraaliast.
Ettekandes antakse põgus ülevaade eri maade autoriõiguse valdkonnaga seotud olulisematest teemadest muusikaraamatukogunduse aspektist lähtuvalt: milline on autoriõiguse kestus, millistel tingimustel võivad nii lugejad kui raamatukogud teoseid reprodutseerida, millised on teavikute laenutustingimused, kes esindavad kasutajate õigusi vastukaaluks autori- ja kaasnevate õiguste kaitsele ning millised on hetke kõige põletavamad probleemid seoses autoriõigusega.

14.15–14.45    Autoriõigus ja digiteerimine, ebooks-on-demand, print-on-demand – Ivi Smitt, Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse infospetsialist

Ivi Smitt, Eesti Rahvusraamatukogu, parlamendiinfo keskuse infospetsialist

Avalikud mäluasutused digiteerivad oma kogusid järjest enam. Tehnoloogilised vahendid võimaldavad kultuuriväärtusliku ainese säilitamist ning kasutajale kogude paremat kättesaadavust.
Digiteerimisega kaasnevad autoriõiguslikud nüansid – kes tohib digiteerida, mida tohib digiteerida ning kuidas digitaalseid koopiaid kättesaadavaks teha. Vastuste leidmiseks peab mõistma, mis on digiteerimine ning millise autoriõigusega on tegemist.
Autoriõiguse seadus sätestab avalikele mäluasutustele erandi teose kasutamiseks autori nõusolekuta, kuid seab erandite rakendamisel teatud piirangud. Nende kitsendustega tuleb arvestada ka ebooks-on-demand ja print-on-demand teenuste pakkumisel.
Igasuguse loometöö puhul tuleb üldjuhul eeldada autoriõiguslikku kaitset ning autoril on õigus lubada ja keelata oma teose kasutamist. Nõukogude perioodil ilmunud teoste kasutamise teevad keeruliseks tuvastamatud õiguste omajad või teadmata õigusjärglus. Õiguste omajate tuvastamine kollektiivse teose korral võib olla eriti ressursimahukas. Orbteoste erand annab raamatukogudele võimaluse digiteerida ja kättesaadavaks teha teoseid, mille autoriõiguste omajat ei ole tuvastatud või leitud. Teose orbteoseks tunnistamisele eelneb teose kõigi autorite hoolikas otsing ning otsingu dokumenteerimine. Ettekandes räägin digiteerimisega seotud autoriõiguslikest erandeist ja piirangutest Rahvusraamatukogu näitel.

14.45–15.40    E-raamatute kasutamisest Soome rahvaraamatukogudes

Marja Hjelt, Tampere Ülikool

E-raamatute laenutamise probleemidele on Euroopa rahvaraamatukogud püüdnud sobivat lahendust leida 2010. aastate algusest alates. Täna laenutavad oma lugejatele e-raamatuid peaaegu kõikide Euroopa riikide rahvaraamatukogud.
21. sajandi alguses oli e-raamatute osakaal Soome rahvaraamatukogude kogudes väga väike. 2011. aastal hakati raamatukogudes rääkima e-raamatute autoriõigustest. Järgneval kahel aastal arutati, millistel tingimustel tohivad raamatukogud e-raamatuid laenutada. 2013. aasta lõpus otsustasid kirjastajad, raamatumüüjad ja teised osapooled, milliseid litsentseerimise ja hinna mudeleid Soome raamatukogudes kasutada, et e-raamatute turgu võimalikult vähe mõjutada. 2014. ja 2015. aasta jooksul hakkasid e-raamatud jõudma üha rohkematesse Soome rahvaraamatukogudesse ning 2016. aastal kuulusid e-raamatud ligi 95% rahvaraamatukogude kogudesse. E-raamatute arv on raamatukoguti väga erinev ning praegu on arutlusel üleriigilise kogu loomine.
Euroopas on oluline teema e-raamatute müügi kasumlikkus. E-raamatute laenutamine on mõjutanud Taani raamatuturgu. Sealsed kirjastajad on hea meelega nõus andma raamatukogudele e-raamatute laenutamise õigusi. Rootsis jällegi kasutatakse raamatukogudele e-raamatute müümisel hinnamudelit, mis on raamatukogude jaoks väga kulukas. Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal ning osaliselt ka Suurbritannias on kasutusel e-raamatute laenutamise mudelid, mis sobivad nii raamatukogudele kui kirjastajatele. E-raamatute laenutusmudelid erinevad riigiti ning on võimalik leida nii edulugusid kui raamatukogude jaoks probleemseid lahendusi.
Ettekandes keskendutakse e-raamatute olukorrale Soomes, esitatakse statistikat ja tutvustatakse kasutusel olevad laenutusmudeleid. Lisaks tuuakse välja Euroopa raamatukogude e-raamatute laenutusstatistika, mis on olnud kättesaadav. Ettekandes arutletakse ka selle üle, millised on e-raamatutega seotud väljakutsed ja edutegurid nii raamatukogudele, autoritele, kirjastajatele kui raamatumüüjatele.

15.40–16.00   Ülevaade e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive

Eva Suik, Tallinna Keskraamatukogu, pearaamatukoguhoidja

16.00–16.15    Päeva kokkuvõte

 

 

 

 

 

 

 

13.10.2017