Nüüd on siis ilmunud Minu... reisikirjade sarjas raamat ka Maroko kohta. Raamatu autori praeguses seotuses Marokoga on suuresti „süüdi“ tema huvi islami vastu, mis sai alguse peale keskkooli Taanis lapsehoidjana töötades ja seal pealtnäha täiesti normaalsete moslemitega tutvudes. Kätlin Hommik tutvus Koraani veebist allalaetud ingliskeelse tõlkega, ja sai aru, et islam on tema jaoks kõige lihtsam ja loogilisem kõigist religioonidest. 2001. aastal suundus tollane Tartu Ülikooli prantsuse filoloogia tudeng Kätlin õppima Pariisi Sorbonne´i ülikooli araabia keelt. See käik oli ajendatud soovist lugeda islami olulisi tekste nende originaalkeeles.
Pariisi õpingute aega jäi kohtumine ja tutvumine oma tulevase mehega ühes islami jututoas. Kui marokolasest netisõber Mustafa Kätlinit naiseks palus, ei teadnud ta veel, missugune naine välja näeb. See asjaolu rõõmustas Kätlinit eriti: „Ta ei teadnud, et olen blond ja sinisilmne, ta teadis vaid mu põhimõtteid ja elufilosoofiat. See oli mees, kelle kõrval rahulikult vananeda“.
Valdav osa raamatust jutustabki Kätlini elust Maroko väikelinnas Moulay Bouazzas oma abikaasa isa majas koos abikaasa vendade ja õdedega. Perekond kiidab Kätlini tuleku oma peresse koheselt heaks, sest nende poeg ja vend on tema ju endale välja valinud. Ja nagu selgub, ega uustulnuka välimus polegi kohalike berberite jaoks kuigi eksootiline, ka Mustafa emapoolses suguvõsas on esinenud heledapäiseid sinisilmi. Mõningad abikaasa suguvõsa igapäevaelu kombeid tunduvad Kätlinile võõrastavad, kuid ta püüab mitte pidada end oma kultuuri tõttu kuidagi paremaks. Tsitaat Richard D. Lewis`e raamatust „Kultuuridevahelised erinevused“: „Me naerame võõramaise ekstsentrilisuse peale ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse puhul. Kui iga kultuur peab end normaalseks, siis on endastmõistetav, et kõiki teisi peetakse ebanormaalseteks...“.
Raamat on kirjutatud poolehoiuga ümbritseva suhtes, situatsioone on kirjeldatud humoorikalt ja arutlevalt. Väärt lugemine!
1930-ndate aastate Marokot on oma reisikirjades kirjeldanud ka Friedebert Tuglas, Aino Kallas ja Leonora Peets.
Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja
Lisatud: 02.02.2010
Kommentaarid: