Ajalugu

1907–1948


1907 – 14. oktoobril (vkj) avas Nunne 2 lugejaile uksed Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba. Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpuks, vaid kahe ja poole kuuga oli kogus 2 041 raamatut, laenutusi oli 10 067 ja külastusi 8 659. Kuuekümne kohaga lugemistoas võis raamatukogu algusaastail lugeda veel 20-40 nimetust ajakirja ja 20-25 ajalehte.

1920 – koliti majja Gogoli pst 4 (nüüd Estonia pst 8). See esinduslik historitsistlik hoone ehitati 1894 -1895 Tallinna Vene Seltskondliku Kogu jaoks. Eskiisprojekti autor oli akadeemik M. Preobraženski (projekteeris ka Aleksander Nevski peakiriku Toompeal), lõpliku projekti koostas tuntud arhitekt R. Knüpffer.

Aleksander Sibul 1921 – raamatukogu direktoriks sai Aleksander Sibul (1884-1981). Tema eestvedamisel kasvas senisest lugemistoast mitme osakonna ja haruraamatukoguga Eesti suurim rahvaraamatukogu. Oma raamatukogu juhtimise kõrval tegeles Aleksander Sibul aktiivselt Eesti raamatukogunduse arendamisega.

Ta oli esimese eestikeelse raamatukogunduse käsiraamatu autor, üks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutajatest ja selle kauaaegne esimees, üle kümne aasta ajakirja „Raamatukogu“ toimetaja.

Ta oli lektoriks paljudel raamatukogundust õpetavatel kursustel ja suur osa tolleaegsetest rahvaraamatukogu juhtidest olid tema õpilased. Aleksander Sibul tagandati direktori kohalt 1950. aastal.

Kuula helisalvestist, kus 96-aastane Aleksander Sibul meenutab oma lapsepõlve, noorusaega ja ka Tallinna raamatukogu avamist 1907. aastal. (Helisalvestis aastast 1981)

⇒ Lisaks võimalik kuulata 1975. aastal eetris kõlanud saadet “Vana raamatukoguhoidja jutustab”, kus oma meenutusi pajatab Aleksander Sibul.

⇒ Loe Aleksander Sibula koostatud „Raamatukoguhoidja käsiraamatut“ (Noor-Eesti Kirjastus, 1926)


1922 – asutati Nõmme raamatukogu Nõmme aleviseltsi “Ühendus” raamatukoguna. 2002. aastal sai raamatukogu 80 aastat vanaks ja uued, kaasaegsed ruumid Nõmme Põhikooli juurdeehitises.

1923 – kirjandust hakati laenutama koju.

1925 – raamatukogu sai Eesti keskse raamatukogu funktsioonid, mistõttu suurenes riigi toetus ja hakati saama sundeksemplari.

1926 – avati Tallinna I haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas. 8. aprillil avatud haruraamatukogu on praeguse Laagna raamatukogu eelkäijaks. 1938. a. kolis raamatukogu Tartu maanteele. Lasnamäel tegutsetakse nüüd juba Laagna raamatukoguna alates 15. juunist 1998.

1928 – loodi muusikakogu (1951. aastal tuli see üle anda Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu Rahvusraamatukogu).

1929 – 20. novembril alustas tööd Kalamaja raamatukogu aasressil Graniidi 1. Alates aastast 1941 asus raamatukogu Tööstuse 1 ruumides ja 1. märtsil 2007 avati uksed oma praeguses asukohas Kotzebue 9.

1933 – raamatukogu hoones alustas tööd Noorteraamatukogu, millest sai hiljem Eesti Lasteraamatukogu.

lugemissaal_1930
1929-1940 ilmus 32 numbrit uudiskirjanduse nimestikku “Tallinna Keskraamatukogu Teated”.

1938 – avati Keskraamatukogu Arhiivraamatukogu, mille ülesandeks oli koguda ja säilitada kõike eestikeelset ja Eestit käsitlevat. 1951. aastal jagati 40 000 eksemplarini kasvanud kogu laiali, sest uute arusaamade järgi polnud rahvaraamatukogul sellist kogu vaja, suure osa sellest sai endale praegune Rahvusraamatukogu.

1944 – Eesti keskse raamatukogu funktsioonid anti üle Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule. Sõjajärgsel perioodil kujunes välja Tallinna Keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, suurenes töötajate arv.

1946 – asutati Tondi raamatukogu.

1947 – avati teatmebibliograafia osakond.

teatmebib_osak.

1947 – alustas tööd Pirita raamatukogu. Tegutses algselt Merivälja teel. Hoones, mis lammutati seoses 1980. aasta olümpiamängudega. Järgmine asukoht oli Merivälja tee 24. 2003. aasta sügisest asub raamatukogu Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse esimesel korrusel.

1948 – asutati Pääsküla raamatukogu. Pääsküla raamatukogu on viimase paarikümne aasta jooksul kolinud oma teeninduspiirkonnas kolm korda. Veel 80ndail aastail asus raamatukogu Pärnu mnt 444 ja kandis nime Kivimäe raamatukogu. Sealt kolis raamatukogu Tungla tänaval asunud korterelamu keldrikorrusele, kust omakorda Rännaku puiestee korterelamu ühte tiiba. Alates 28. septembrist 2005 teenindatakse lugejaid esimeses taasiseseisvusajal raamatukogu tarbeks projekteeritud hoones Tallinnas.

 

1951–1999


1951 – asutati Pelguranna raamatukogu, mis tegutses aadressil Kalinini tn. 77. 1963. aastal sai raamatukogu uued ruumid Kangru 13 asuvas majas ja tegutses seal kuus aastat. Alates 1969. aastast asus Pelguranna raamatukogu aadressil Madala 3, samas majas apteegi, sidejaoskonna ja teiste teenindusasutustega. Raamatukogu ruumid olid  teisel korrusel. 2008. aasta sügisel kolis raamatukogu taas aadressile Kangru 13.

1953 – asutati Kadrioru raamatukogu. Asus 2001. aastani aadressil L.Koidula 3. 2001. aastal sai raamatukogu oma käsutusse renoveeritud ruumid A.H.Tammsaare Majamuuseumi esimesel korrusel.

1957 – aktuaalseks muutus suuline raamatupropaganda, korraldati kirjanduslikke kohtuid jm, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring ning fantastikaklubi. Üritused olid rahvarohked, vahel rohkem kui 500 osavõtjaga; neid korraldati ka linna parkides ja isegi Pirita rannas.
Eestikeelse-kirjanduse-osakond-1957

1957 – asutati Männi raamatukogu ja seda Keskrajooni Nõmme III raamatukogu nime all asukohaga Pärnu mnt 247. Mustamäele kolis raamatukogu 1964. aastal. Mustamäe I raamatukogu E.Vilde tee 143 töötas samas kohas kuni 1999. aastani. Praegusse asukohta, Ehitajate tee 48, kolis raamatukogu 2000. aastal saades ka uue nime – Männi raamatukogu.

1959 – 1961 mindi üle avariiulite süsteemile.

1960 – asutati Torupilli raamatukogu, spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumides. 2002. aastal avati raamatukogu taas, peale pikka ja põhjalikku renoveerimist ja ruumide ümberplaneeringut.

1966 – alustati Tallinna linnaraamatukogude töö metoodilist juhendamist, tööle asus kaks metoodikut.

1969 – asutati Männiku raamatukogu.

1974 – Tallinna linnaraamatukogud läksid üle tsentraliseeritud süsteemile.

1977 – rekordiline aasta, mil lugejate arv ületas 45 000 piiri.

1982 – asutati Väike-Õismäe raamatukogu.

1982 – Praeguse Paepealse raamatukogu aluseks on 1982. aastal asutatud Lasnamäe lasteraamatukogu.

1984 – asutati Sääse raamatukogu (algselt Mustamäe III raamatukogu) spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumidesse.

1986 – süütamise tagajärjel tekkis tulekahju raamatukogu peahoones Estonia pst 8, mis tõi endaga kaasa aasta lõpus kauaoodatud kapitaalremondi alguse.

1987 – asutati Sõle raamatukogu.

1994 – kinnitati raamatukogu uus põhikiri. Aja jooksul on mitu korda vahetunud raamatukogu nimi – vahepeal Maksim Gorki nimeline, siis Anton Hansen Tammsaare nimeline, sellest aastast lihtsalt Tallinna Keskraamatukogu.

1999 – sai Keskraamatukogu oma käsutusse endised pangaruumid aadressil Liivalaia 40, kuhu kolis ruumipuuduse leevendamiseks peahoones raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond, mis moodustati endiste venekeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonna baasil.


2000–2015


2000 – speahoone-renoveerimine2000uvel algas raamatukogu peahoone renoveerimine aadressil Estonia pst 8. Eestikeelse kirjanduse osakond kolis ajutiselt Liivalaia 40 ruumide teise tiiba, kus lugejaid teenindati aastapäevad.

2000 – 27. oktoobril liitus meie raamatukogu ELNET Konsortsiumiga ja võttis kasutusele integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC.

2001 – suvel lõppes Keskraamatukogu peahoone renoveerimine. Tööd teostas AS Eesti Ehitus. Hoone renoveerimisel üritati võimalikkuse piires järgida maja algset arhitektuuri, sisekujundust ja värvilahendusi.

paaskyla
Pääsküla raamatukogu

2002 – jaanuari lõpul alustas raamatukogu taas lugejateenindust oma uuendatud peamajas. Tööd alustasid laste- ja muusikaosakond, mida varem ei olnud, üle mindi ka arvutiteenindusele. Võõrkeelse kirjanduse osakond ja töötlusosakond jätkavad oma tööd aadressil Liivalaia 40.

2003 – korraldati esimest korda lastele suvist lugemisprogrammi. Alguses nime all „Lugeda on mõnus“, alates 2005. aastat kannab programm nime „Suvi raamatuga“.

2004 – rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul antakse välja auhinda eelmisel aastal ilmunud ja meie raamatukogus möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorile.  Alates aastast 2009 kannab auhind nime „Järje hoidja“ .

2004  – novembris, raamatukogu kauaaegse direktori Aleksander Sibula 120. sünniaastapäeval, pandi alus Aleksander Sibula stipendiumile. Alates 2006. aastast korraldatakse Aleksander Sibula erialapäeva, kus tehakse teatavaks Sibula stipendiumi saaja antud aastal.

2005 – avati Pääsküla raamatukogu.

2007 – Asutati Nurmenuku raamatukogu. Nurmenuku raamatuvaramu on suuresti pärit 2006. aastal (ruumipuuduse ja uue avarate ruumidega Kalamaja raamatukogu avamise tõttu) suletud Salme raamatukogust, mille kogu on omakorda pärit 1940. aastal asutatud ja 1991. aastal Tallinna Keskraamatukogule üle antud J.Tombi nim Kultuuripalee Raamatukogust.

2008 – ilmus esimene kinkeraamat I klassidele, raamatu pealkiri „Omad jutud“.

katariinajee1
Raamatukogubuss Katarina Jee

2008 – Raamatukogu sai endale raamatukogubussi, mille nimeks sai Katarina Jee.

2009  – algatati täikade korraldamise traditsioon.

2010  – raamatukogu hakkas kaasama vabatahtlikke.

2011 – muusikaosakond korraldab koostöös MTÜ-ga Kammermuusikud kontserdisarja “Kammermuusika linnas. Tallinn”.

2012 – 31. jaanuaril said lugejad hakata laenama autorikaitse all olevaid e-raamatuid e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU.

2012-  sai alguse iga-aastane täiskasvanute lugemisprogramm „Raamatuga kevadesse“.

2012 – sügisel alustati koomiksikogu loomist. Paepealse raamatukogus on lai valik koomikseid, mangasid ja graafilisi romaane nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.

2012  – sai alguse venekeelsete kirjandusõhtute sari võõrkeelse kirjanduse osakonnas.

2013 – emakeelepäeval tegi Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU kättesaadavaks välisriikides asuvatele eesti koolidele.

2013 – korraldas  Pääsküla raamatukogu lugemisprogrammi „Loeme valmis oma raamatu“ 1.-9. klassidele ning pälvis selle eest 2014. aasta lõpus Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tunnustuse kategoorias „Suured teod Tallinna noortele“. 2014/2015 aastast alates toimub programm üle Tallinna.

2013 – rahvusvahelisel raamatupäeval, 23. aprillil algatati lastele ja alla 18-aastastele noortele mõeldud kampaania „Raamatuga priiks“.

2013 – 7. juunil said lugejad eestikeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonnast hakata koju laenama nelja e-lugerit, mida varem sai ainult raamatukogus kohapeal kasutada.

2013 –  oktoobris loodi raamatukogu kirjandusblogi “Lugemiselamused”.

2014  – liikumisaasta puhul sai Kalamaja, Kännukuke, Nurmenuku, Nõmme, Paepealse, Pelguranna ja Pirita haruraamatukogudest laenata spordivahendeid. Valikus on  kõndimiskepid, sammumõõtja, pulsikell, korvpall, jalgpall, hüppenöör, erinevad liikumismängud ja palju muud.

kõik-on-kõige-targemad

2015 – veebruaris valiti Tallinna Keskraamatukogu ja Contra lasteraamat ” Kõik on kõige targemad” 2014. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka; märtsis pälvis raamat Kultuurkapitali aastaauhinna laste- ja noorsookirjanduse kategoorias; mais nimetati teos Karl Eduard Söödi auhinna laureaadiks

 

 

2015 – 1. juunil tutvustas raamatukogu linnarahvale esimest korda raamatukogujalgratast. Raamatukogujalgratta kinkis meie raamatukogule Espoo linnaraamatukogu Soomest.

 

2015 –  2. juunil esitles raamatukogu uut logo. Logo autor on disainer Markko Karu.

tlnkrlogo

2015 – 1. juulist saab haruraamatukogudest ajalehti koju laenata.

2016–


2016 – 20. jaanuaril avati Sõle raamatukogus õmblustuba, kus soovijate kasutuses on lisaks õmblusmasinale suur laud lõigete joonistamiseks ning aurutriikraud.

2016 – märtsis hakkasid keskraamatukogu teenindusosakondade (aadressidel Estonia pst 8 ja Liivalaia 40) raamatukoguhoidjad väljendama mitmekeelset teenindusvalmidust nimesiltidega, millel on riigilippude värvikombinatsioonides märgid. Raamatukoguhoidja nimesildil on nende riikide lipud, mis keeltes on ta valmis lugejaid teenindama.

2016 – 11. märtsil valiti Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna projekt „Skype raamatuklubi” Karl Suure Euroopa Noorteauhinna Eesti vooru võitjaks. 

2016 – 1. aprillil sõitis raamatukogubuss Katarina Jee Tallinna Lennujaama ja Tallinna Bussijaama ja andis mõlemale ühistranspordikeskusele üle kast lasteraamatutega. Raamatud pannakse välja lennujaamas ja bussijaamas olevasse reisiraamatukokku. Kingiga soovis keskraamatukogu rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul rõhutada lugemise olulisust lapse mitmekülgses arenemises ning aidata kaasa sellele, et lasteraamatud oleksid lastele kättesaadavamad.

Lutheri rahvamaja Pilt raamatust: A. M. Luther 1877-1940 : materjalist võrsunud vormiuuendus / Jüri Kermik (2002)

2016 – 8. aprillil möödus 90 aastat Tallinna esimese haruraamatukogu avamisest. 1926. aastal avati Lõuna tänava Lutheri rahvamajas Tallinna esimene haruraamatukogu, millest aastakümnete, mõningate kolimiste ja nimemuutuste tagajärjel sai praegune Laagna raamatukogu (aadressil Võru 11).

2016 – mais avati keskraamatukogu Estonia pst 8 esimesel korrusel uus rühmatööruum. Rühmatööruum (19 m2) mahutab kuni 10 inimest. Ruumis on 3 lauda ja 10 tooli ning WiFi leviala.

2016 – mais digiteeriti Aleksander Sibula „Raamatukoguhoidja käsiraamat“, mis oli esimene eestikeelne raamatukogude korraldamist ning raamatukoguhoidja tööülesandeid kirjeldav ja praktilisi nõuandeid jagav käsiraamat.

2016 – mais avati võõrkeelse kirjanduse osakonnas vanema ja beebi tuba, kus on olemas kõik vajalik lapse imetamiseks ja mähkme vahetamiseks. Toast leiab lapsevanem tugitooli, mähkimislaua, kraanikausi ja kaanega prügikasti.

2016 – alates 13. juunist kehtib uus Tallinna Keskraamatukogu kasutamise eeskiri, mis võimaldab lugejatel laenatud teavikute tagastamistähtpäeva pikendada senise kahe korra asemel kolm korda. Kehtima hakkas ka lugejate poolt kauaoodatud võimalus lisada end ootejärjekorda ilukirjandusele. Kui endise eeskirja kohaselt said lugejad korraga laenata kuni kümme, siis edaspidi kuni viisteist heli- ja videosalvestist. Raamatukogu ei nõua enam hüvitist kuni 6-aastase (kaasa arvatud) lapse poolt rikutud raamatu, mis on mõeldud väikelastele ja on trükitähtedega.

2016 – 23.−24. septembril külastas raamatukogubuss Katarina Jee  Järvamaad, Tartumaad, Tartut ja Lääne-Virumaad. Sõidu eesmärgiks oli  tutvustada raamatukogubussi kui ühte lahendust, kuidas viia raamatukoguteenus lähemale hajaasustusega piirkondades elavatele inimestele.

2016 – Euroopa keeltepäeval, 26. septembril pälvis Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi  aasta parima võõrkeelealase teo.

2016 – 18.−19. oktoobril Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud interaktiivsel näitusel „Generation Code: born at the library“ viis keskraamatukogu projektijuht Kristiin Meos läbi nutiseadmete töötubasid ning jagab osalejatele nippe, kuidas nutitelefone ja tahvelarvuteid arukalt kasutada.

2016 – alates novembrist on Tallinna Keskraamatukogu rühmatööruumis võimalik mängida digiklaverit Roland FP-30 ja digitrumme Roland TD11K.

2016 – 4. detsembril pälvis raamatukogu vabatahtlik Norman Aasma aasta vabatahtliku aumärgi.

2017 – jaanuari lõpus täitus Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnal 15. tegutsemisaasta.

2017 – jaanuaris hakkas Tallinna Keskraamatukogu regulaarselt lasteaedadesse raamatukaste saatma. „Mesilase Miti raamatutaru lasteaias“ nime kandva uue teenuse käivitamisega alustas keskraamatukogu laste ja noorte kultuuriaasta tähistamist oma raamatukogudes.

2017 – alates veebruarist saab Sõle raamatukogu õmblustoas kasutada overlokmasinat.

2017 – veebruaris tunnustas Tallinna Linnavalitsus raemedaliga kahte keskraamatukogu töötajat – Kalamaja raamatukogu juhatajat Kaja Palmistet ja majandusdirektor Kaie Leesmenti.

2017 – 15. mail avati Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas „Pillilaegas“, kust saab tasuta laenata muusikainstrumente ja -tarvikuid. Valikus on rahvapille (väikekandled, rahvakannel, parmupillid, jauram), erinevas mõõdus kitarre, viiuleid ja akordione, plokkflööte, ukulele, meloodika, digiklaver, mitmesuguseid löökpille ja Orffi pille. Tarvikutest pakub „Pillilaegas“ noodipulte, nende valgusteid ja metronoom-häälestajaid.

2017 –  15. mail andis Tallinna linn teenetemärgi Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holmile suure panuse eest raamatukogunduse arendamisel ning Tallinna Keskraamatukogu pikaaegse ja eduka juhtimise eest.

 

Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brošüürist “Tallinna Keskraamatukogu 1907-1995” ning raamatukogu tegevuse 100. juubeliaastale pühendatud raamatust “Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007” (koostaja kirjandusloolane Livia Viitol).