Kontsert “Igatsuste laulud” sarjast “Kammermuusikud linnas”

11. septembril kell 18.00 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)
“Igatsuste laulud”
Annaliisa Pillak (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Korngold, Wagner

Kontserdisari “Kammermuusikud linnas” alustab juba seitsmendat hooaega. Hooaja avakontserdil kõlavad Richard Wagneri Laulud Mathilde Wesendoncki tekstidele ning Erich Wolfgang Korngoldi Kolm laulu op 18 ja Shakespeare’i laulud op 31.

Richard Wagnerit võib tema voogava, pingestatud, rahutu ja samas igavikku otsiva muusika tõttu nimetada romantismiajastu tipuks, kust veel edasi viib tee juba uude ajastusse ja stiili. Wagneri muusika on mõjutanud paljusid järeltulijaid, sageli ka just nö negatiivselt – leides, et tunnete kirjeldamises on võimatu kaugemale ja sügavamale minna, on mitmed heliloojad teinud otsustava kannapöörde kaine ratsionaalsuse (Schönberg) või pildilikult isetu helimaalingu (Debussy) suunas. Kuigi Wagner on eeskätt monumentaalsete ooperite looja ning kasutab ülisuurt orkestrit, on tal ka mõni kogumik laule klaveri saatel. Tuntuimad on laulud helilooja hingesugulase ja muusa Mathilde Wesendoncki sõnadele. Mitme laulu materjali kasutas ta hiljem oma võitmatust armastusest rääkivas ooperis “Tristan ja Isolde”. Sügava, ent keelatud tunde käes kannatava armastajapaari saatuses peegeldus küllap ka Richardi ja Mathilde endi kirglik, ent lubamatu igatsus teineteise järele.

Imelapsest helilooja ja pianist Erich Wolfgang Korngoldi nooruspõlveteosed sammuvad veel Wagneri radu, tunnete intensiivsusele ja müstilisusele veelgi üht kraadi juurde keerates. Austria juudina pidi autor Hitleri võimuletuleku tõttu kodumaalt lahkuma. Leides Ameerikas uue kodumaa, suundus ta filmitööstusse ning sai peagi hinnatuimaks Hollywoodi heliloojaks – talle omistati ka esimesena Oscar muusika eest. Käesolevas kavas on kõrvuti Korngoldi kaks laulutsüklit – üks tihedalt pingestatud, salapärast läbi imbunud ja tunnetest joobunud, kirjutatud veel Euroopas, teine juba Ameerikas,kus autori käekiri on lihtsuse, läbipaistvuse ja mänglevuse poole muutunud. Laulud Shakespeare’i tekstidele on võluvad salmilaulud rahvalaululike viiside ja napi, kuid väga fantaasiaküllase saatega.

 

Annaliisa Pillak on õppinud laulmist Sibeliuse Akadeemias Annika Ollinkari juhendamisel ning 2006. a kevadel sooritanud sealse magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele. Samuti on ta end täiendanud Milano Verdi nim Konservatooriumis Sonja Turchetta ja Stelia Dozi käe all ning osalenud Taru Valjakka, Larissa Gergijeva, Tom Krause, Monica Groopi, Anna Bergamo, Gustav Kuhni, Alessandro Amoretti jt meistrikursustel.

Eestis debüteeris Annaliisa Pillak Rahvusooper Estonias Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi ”La clemenza di Tito” kontsertetendusel 2006. a. Järgnesid  Tuhkatriinu G. Rossini ooperis ”La Cenerentola”, II Diplomaat E.-S. Tüüri ooperis ”Wallenberg”, Maddalena G. Verdi ooperis ”Rigoletto”, Rinaldo G. F. Händeli ooperis ”Rinaldo”jt. Aastal 2012 esietendus KUMU auditooriumis Paavo Piigi eksperimentaalne kontsert-etendus „Diiva“ Annaliisa Pillakuga peaosas, mis kogus populaarsust  teatri- ja muusikafestivalidel nii kodumaal kui kaugemalgi. 

 Alates 2004. a on Annaliisa Pillak andnud rea kammerkontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Sveitsis, Venemaal ja Saksamaal, pianistideks Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt. Samuti on ta üles astunud solistina erinevate orkestrite ees ning ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil, muuhulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia Talos (Rahvusooper Estonia orkester, ERSO, XX saj. Orkester, Pärnu Linnaorkester, Eesti Kaitseväe Orkester , Kaartin Soitokunta jt). Aastal 2010 pälvis Annaliisa Pillak rahvusvahelise R. Wagneri stipendiumi ning on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastail 2008, 2010 ja 2012.

 

Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani. Olulisel kohal on koostöö kaasaegsete heliloojatega. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, nt Märt-Matis Lille Klaverikontsert, Nicolas Gilbert’i „A rebours“, ning esinenud solistina Dresden Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri ja ERSO ees.

Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp M. Bürger, Ü. Sisa, M. Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof P. Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof A. Valdma), kust sai 2004. a magistridiplomi. Oli aastatel 2000/1 DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat ning aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.

Kadri-Ann on saavutanud tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil ning teinud lindistusi Eesti Raadiole ja Antes Editionile. On töötanud pedagoogina H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis, Darmstadti muusikakõrgkoolis (Akademie für Tonkunst) ja muusikakoolis Saksamaal. Alates käesolevast hooajast töötab õpetajana G.Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka MTÜ Kammermuusikud üks eestvedajatest ning kontserdisarja “Kammermuusikud linnas” kunstiline juht.