Osalejate tagasiside

 

Philippe Pozzo di Borgo. 1+1: uus hingamine

Tegemist oli raske teemaga, aga vaatamata sellele nautisin raamatu lugemist. (Sandra)

Soovitan, sest see räägib keerulistest ja valusatest teemadest läbi huumoriprisma. Samal ajal aga ei mõnita ta füüsilist puuet ega ilusta seda. (Johanna)

Teos oli hea näide sellest, et lähedaste toega on võimalik paljudest rasketest olukordadest välja tulla ning ka kõige hullemad asjad/õnnetused, mis elus juhtuda võivad (antud juhul halvatuks jäämine) ei tähenda, et elu äkitselt elamist väärt poleks. (Ella)

Elu on lühike ja ootamatusi täis. Iga päev peaks elama nii, nagu oleks see viimane. Midagi ei tohiks tegemata jätta. (Triin)

Kui olla 100% mõtetega lugemise juures, saab tõelise kogemuse, kuidas erinevus rikastab. (Doris)

Paula Grieg. Eikellegimaa. Lugu mehest, kellest sai naine

Avab antud teemat – soovahetus – päris kenasti. (Sandra)

Raamat annab hea sisekaemuse transsoolise inimese tunnetest ja probleemidest. Transsoolisi inimesi pole Eesti linnapildis väga näha ning isiklikult ka ei tunne kedagi, kuid siiski on huvi antud teema vastu ning raamat suutis seda ala valgustada. (Ella)

Kuigi raamat on haarav, jäi see minu jaoks ilmselt teema tõttu kaugeks. Pole võimalik mingilgi moel samastuda. Kaasa ka ei oska tunda, kuigi olen kuulnud ängist, mida tekitab vales kehas elamine. (Esta)

Veidikene puhastav raamat, mis pani mõtlema oma probleemidele, mis nagu tuleb välja, polegi nii suured. (Alice)

Eriskummaline kujundlikkus, mis tekkis loo üle mõteldes. Viisakalt arutletud jutustus transseksuaalsusest. Aus, otsekohene, stiilne. (Alar)

Inimese siht elus on  olla õnnelik ka siis, kui selleks peab vastu võtma raskeid otsuseid ja oma elu täielikult muutma. See raamat annab võimaluse paremini mõista seda teed käinud inimesi. (Astrid)

Tundub nagu loeks referaati. Põnevus ja pikantsed seigad puuduvad. (Marju)

Kummaline raamat. Iseenesest suhteliselt huvitavalt kirjutatud sellisest keerulisest probleemist nagu on transseksuaalsus. Mida see tegelikult tähendab ja mida paneb tundma sellises inimeses. Aga mis mind häiris oli see, et raamatu eessõnas on öeldud, et autor kirjutab võõra nime all, kuna on oma perele juba niigi palju kannatusi põhjustanud. Ja siis järgmine lause – kõik sarnasused tegelikkusega on juhuslikud ja kohad ja inimesed on välja mõeldud?!? Nojah – kuidas siis suhtuda sellesse raamatusse – kas ta on elulooline, mille autor on ise läbi elanud või mõtles ta kõik välja? Ma siiski loodan, et esimene variant ehk siis ise läbi elanud. Lihtsalt see eessõna varjutas kogu raamatu kahjuks. Mingit vapustavat emotsiooni ei saanud ning lugemisesoovitusega on nii ja naa. Otseselt maha visatud aeg nüüd ka polnud. (Kai)

Marsha Mehran. Granaatõunasupp

Eeskätt soovitan lugeda raamatut retseptide pärast, aga ka raamatu süžee oli väga hea ja köitev. (Triin)

Mõnusalt kirjutatud ja raske käest panna. (Sandra)

Tihti suhtume teistesse rahvustesse eelarvamusega. Kui inimene oskab midagi väga hästi teha, saab ta kõikjal hakkama. (Sirje)

Lihtne, haarav ja selge romaan, mis oleks autori poolt justkui ühe hingetõmbega kirjutatud. (Viire)

Raamatus on ära toodud põnevad retseptid, nende roogade kirjeldused, lõhnad- maitsed ja see kuidas need tervisele mõjuvad. Tundus väga huvitav ja tahaks isegi neid proovida. (Moonika)

Emotsioonid on vastuolulised. Huvitav on lugeda idamaa toitudest, aga samas ei meeldi äärmine negatiivsus. (Anne)

Huvitav raamat huvitavate retseptidega. Tundsin,  kuidas tuba täitus meelte vahendusel heade aroomidega. Lugu on iseenesest lihtne, kuid samas ka keeruline, samas jäi natukene poolikuks. Lõpus oli tunne, et nüüd peab kiiresti ära lõpetama, sest muidu saab lugu liiga pikk. Tahaks teada, kuidas edasi. Retseptidest veel – nii mõnigi tundus huvitav ja tahaks proovida. Elevandikõrvad võtsingi käsile – retsept ju lihtne ja ei midagi keerulist. Aga võta näpust – ei tulnud midagi välja. Puudub järelikult selle kultuuri kogemus. (Kai)

Parim raamat lõimumisest ja pagulasteemast. Soe ja lahe raamat põnevate toiduretseptidega. Palju lõhnu ja maitseid. (Tiiu)

Jean-Louis Fournier. Issi, kus me lähme?

Üle aegade parim raamat, mis ma olen lugenud: eluline, traagiline, humoorikas, kuid kummalisel kombel mitte masendav. (Triin)

Must huumor kuubis. Satiirisooneta inimestel ei tasu lugeda. Kui arusaam mustast huumorist olemas, siis on väga väga hea lugemine! (Kai)

Tundub, et see raamat jagab lugejad kaheks – ühtedele meeldib see valusalt aus lähenemine, teiste meelest on lubamatu, et üks vanem oma lastest niimoodi räägib. Ükski vanem ei unista, et ta saaks puudega lapse. Fournier’l on neid lausa kaks ja see raamat tundub olevat omamoodi eneseteraapia, kus ta saab eneseiroonia ja musta huumori kaudu väljendada oma valu, leina, igatsust selle järele, mida ta kunagi kogeda ei saa. (Leelo)

Elujaatav ja eluterve lähenemine paratamatusele. (Viire)

Emotsioone oli palju, kaastunne, kurbus, lootus, rõõm ja vahepeal ka natuke “Kuidas sa võid?” emotsiooni. Raamat oli väga hea, kirjutatud ausalt, ilustamata. Kergitas kardinat lapsevanema enda tunnete suhtes. (Tiina)

Imetlen isa suutlikkust üksi toime tulla poiste kasvatamisega. Isa leiab veel jõudu visata kurba nalja enda üle. (Helgi- Mai)

Emotsioonid on kahetised,  kohati oli naljakas, samas tõesti kurb ja tohutult kahju nendest vanematest, kellele saatus selliseid raskuseid on ette visanud. Ma tahaks lugeda ka selle ema blogi, mis pidi olema positiivsem ja lootusrikkam nende poiste osas. (Moonika)

Amélie Nothomb. Jahmatus ja värinad

Raamat mõjus väga ärritavalt – ühelt poolt tänu peategelase saamatusele ja teiselt poolt jaapanlaste ajuvabale käitumisele. (Triin)

Soovitan lugeda, heitmaks põgus pilk jaapani ja lääne kultuuride erinevusse. Peategelase austus ja armastus selle kultuuri vastu paneb teda taluma alandavat kohtlemist. (Piret)

Mulle väga meeldis Nothumbi  “Sinihabe”, aga jaapani teema pole mind varem üheski raamatus puudutanud ja pigem väldin selle teemaga seotud raamatuid, aga antud raamat meeldis väga ning seetõttu julgen ka soovitada omapärasema stiili austajatele. (Sandra)

Mulle pakkus huvi temapoolne sissevaade jaapanlaste töö- ja mõttelaadi. Samuti pakkus põnevust ka teose autobiograafilisus. (Loore)

Irooniline teos jaapanlastest, nende autoritaarsusest, võimumängudest, võimuihast ja julmusest. Asiaatlik kultuur on suures vastuolus euroopaliku kultuuriga. (Mari)

Vaimukas jutustus, autobiograafiline ja tabav, nauditav tekst. (Marika)

Ladusa kirjastiiliga, annab hea ettekujutuse Jaapani töökultuurist. Jahmatav, mil määral inimese eneseuhkust alla surutakse. (Miryam)

Üritasin võrrelda enda potentsiaalset käitumist mina tegelasega. Mul oli temast nii kahju. Ilmselt poleks ise nii kauaks sellisesse olukorda jäänud, samas kõik oleneb taustsüsteemist. Jaapanis pole mõeldav, et lahkud, nii kaotad oma väärikuse ja au. (Moonika)

Jahmatus ja värinad on väga õige pealkiri teosele, sest just need emotsioonid olid mul teost lugedes. Olin ebameeldivalt üllatunud jaapanlaste tegelikest arusaamadest, või täpsemalt öeldes kohustuslikest käitumisnormidest tööpostil ning ühiskonnas. Väga põnev teos, aitäh valikusse panemast. (Viire)

Tunnen ennast nagu peategelane nõutuna ja jahmununa, ideaalmaailmast kaosesse tõugatuna. Täiesti normaalse, intelligentse inimese vaimu ja tunnete alavääristamine ja võimaluste piiramine. (Kersti)

Raamatu pealkiri oli alguses kummaline, kuid lõpus saabus sellesse selgus. Tekitas huvi Jaapani kultuuri vastu laiemalt, kas tõesti on ka tänapäeval (raamatu tegevus toimub ikkagi juba rohkem kui 20 aastat tagasi) on asjad samamoodi või midagi muutunud. (Kai)

See lugu võiks olla täiesti sürreaalne fantaasia ja mõneti isegi koomiline, kui see poleks päriselus aset leidnud sündmuste jada. Ning sellisena on tegemist päris hirmutava kogemusega ühe noore naise elus. Ei kujuta ettegi, mida ise oleks säärases olukorras teinud. (Elo)

Minule on arusaamatu, et inimene, kes alustab tõlgina, on lõpuks koristajaks neljakümne neljanda korruse tualetis. (Imbi)

Alaa Al-Aswany. Jakubijani maja

Annab ülevaate tänapäeva Egiptuse ühiskonnas valitsevast korruptiivsusest. See on raske ja rusuv raamat. (Reet)

Mulle väga meeldivad sellised raamatud, kus on mitu tegelaste liini, mis on omavahel põimitud. Antud raamatu tegelasi siduvaks lüliks on siis Jakubijani maja. Lood ja karakterid olid kaasahaaravad ja huvitavad – sai aimu Egiptuse ühiskonnast ja ajaloost ning ühe liinina Taha – tavalise politseikooli pürgiva noormehe – jõudmine džihaadi ja radikaalse islamini. (Sandra)

Huvitavad vanad egiptuse kombed. Häiriv korruptsioon ja noorte vaeste ahistamine töövõtjate poolt. (Helgi-Mai)

Väga huvitav romaan tänapäeva Egiptuse kujutamisel. Kohati rusuv, kohati helge ja rõõmus. (Aiki)

 

Katri Lipson. Jäätisemüüja

Mulle meeldivad lood ja tegelased, mis on omavahel seotud ja viidatakse eelmisele loole uues loos (nt Gunilla telefonikõne isale). (Sandra)

 

 

 

 

John Steinbeck. Karbitänav

Väga veider raamat. Lugesin selle läbi absoluutselt ilma ühegi erilise emotsioonita. Lihtsalt inimesed. Ma ei saanud lõpuni aru, mis selle raamatu mõte on. Lihtsalt lugesin. (Tiina)

Meeldiv sündmuste käik ja huvitavad tegelased, kelle sarnaseid kohtab ka tänapäeval ning kelle probleemidega võime isegi kokku puutuda. (Airiin)

Me kõik soovime teha midagi head ja tulemus on tihtipeale nagu ikka … (Eve)

Raamatu kirjakeel on filmilik (kohtade detailsed kirjeldused, mida hea ette kujutada) ja rahulikult kulgev. Ka negatiivsed asjad on kirja pandud mõnusas võtmes. Läbilõige ühe tänava elanike tegemistest. (Sandra)

Lihtsalt tore. Kirjanik armastab neid tüüpe, kellest ta kirjutab. (Randar)

Vaimukuste laviin. Naersin palju, nii värvikalt kirjutatud. (Helve)

Brian Conaghan. Kui koer hammustab

Teeb rõõmsaks, et ma ei ole pidanud otseselt nii eriliste inimestega kokku puutuma. (Doris)

Huvitavalt kirjeldatud vaimupuudega noorte sisemaailma ja elutunnetust. Häirivad ainult rohked ropendused. (Eve)

Soovitan raamatut lugeda juba sellepärast, et see on väikestviisi pilguheit Tourette`i sündroomiga nooruki igapäevaellu ja natuke ka saab Šotimaast teada! Tegevustik oli huvitav ja vahelduv ning sündmused võtsid huvitavaid pöördeid. Siiski oli raamat rohkem nagu ajaviitelugemine ja kohasem ehk teismelistele. (Ella)

 

 

Caitlin Moran. Kuidas olla naine

Häirisid viited paljudele Briti raadio-telesaadetele, mis vähemalt mulle mitte midagi ei tähenda. Kohati tundus, et probleemi on tehtud seal, kus seda tegelikult pole, aga eks see ole kõik kinni erinevates suhtumistes ja kogemustes. (Kai)

Oli paremaid ja kehvemaid lugusid/arvamusi. Sai naerda, sai kaasa mõelda. Lemmikraamatuks ei saanud. (Sandra)

Väga kasulik lugemine alates teismelistest ja lõpetades küpsete naistega. (Evi)

Ehmatavalt aus. Soovitan juhul,  kui lugeja on valmis ülisuureks avameelsuseks. (Doris)

No oli nii naljakas kui ka kole reaalsus. Autor lajatab ikka täiega, aga tema mõtted mulle paljuski sobivad. (Egle)

Tuleb lugeda  huumoriga ja rõhk asetada sellele, mis on enese jaoks vajalik. (Ella)

Teos jättis positiivse mulje ja isiklikult muutis minu arusaama feminismist! Samas leidsin üllatuseks, et Briti kultuuriruum ja sealsed seisukohad tundusid kuidagi võõrana – kes oleks osanud arvata! (Ella)

Marjane Satrapi. Persepolis

Esiteks, juba koomiksivormis sellise mälestuste raamatu lugemine on omaette kogemus. Teiseks – arvan, et kuigi Islami revolutsioon on üsna eksootiline teema, saab samal ajal paljude raamatus tõestatud küsimuste ja teemade puhul paralleele tõmmata Eesti ajalooga (nt. pagulaste ja kodueestlaste emotsioonid). (Aet)

Positiivne teos ning nauditav koomiksilahendus oli eristuv seni loetud teostega võrreldes. (Viire)

Väga toredas võtmes. Raske eneseleidmine ja –kaotamine. Mõni koht ajas väga naerma. (Doris)

Mul on hea meel, et võtsin selle raamatu. Jätsin selle mitu korda võtmata, sest see on koomiks, kuid see tasus end siiski ära. Väga hea raamat. (Moonika)

Haruldaselt huvitav käsitleda sõda lapse silmade abil ja koomiksina. Väga hea kunstniku töö. (Evi)

Mu ootused väga kõrged ei olnud, kuna ei ole koomiksite fänn, aga väga nautisin tegelikult raamatu lugemist ja kujundust. Sobiv vorm raske teema jaoks. (Sandra)

Robert Seethaler. Tubakapoodnik

Kergelt naiivne ja masendav raamat, aga mõtlemisainet jätkus veel pikaks ajaks. (Triin)

Ootused olid kõrged. Ei ole just pettunud, aga kindlasti ei kuulu minu lemmikute hulka. (Sandra)

Lummav raamat 17. aastase Franzi ja kuulsa professor Freudi sõprusest. Jäägitult haarav sisutihe romaan. (Aiki)

Mõnusalt kirjutatud, lahe huumor ja siirus. Põnev vaade ajastule ja konkreetsele paigale. (Mingo)

Emotsioon oli hea. Mulle meeldis, et ka halbadel aegadel ei pööranud Franz oma sõpradele selga. Ta oli üks vähestest, kes suutis lõpuni inimlik olla. (Tiina)

Huvitav lugu noormehe täiskasvanuks saamisest, millesse on pikitud tähenduslikud vestlused Freudiga. Humoorikas ja ajakohane teos. (Esta)

Fiona Bollag. Tüdruk, kes väljus vaikusest

Vaatamata suhteliselt tõsisele sisule oli suhteliselt kerge lugemine. Soovitan, sest tavaliselt ei hinda me ümber olevat helide maailma. Lugedes aga seda, kuidas helisid ei ole, tekib vähemalt mingigi aimdus. (Kai)

Toodud tõsilugu näitab, et kõik elud on elatavad, kuid selleks peab olema lähedaste abi ja endal tahtmist ja jõudu. (Alide)

Kaasahaarav, lihtne, probleemi ja lahendusi analüüsiv ning sisetundeid peegeldav. Annab jõudu samas olukorras olijale. (Kristi)

Väga emotsionaalne lugu elurõõmsast, tahtejõulisest ja vaprast tüdrukust, kes suutis sirge seljaga oma teed käia. (Anu)

Nii erinev maailm. Minule kui kuuljale vägagi huvitavad probleemid, millele pole iial mõelnud. (Tiina)

Theodor Kallifatides. Uus maa minu akna taga LR 2015/7

See oli kaunis esseistlik arutlus elu üle, haarates endaga kaasa sellised mõisted nagu integratsioon, empaatia, armastus, võõraviha jne. (Johanna)

Meenutused olid täitsa huvitavad, aga filosofeerimine nende vahel (mida oli päris palju) mind kuidagi ei kõnetanud. (Sandra)

Me ei mõtle ja ei teadvusta, kui palju meie olemisest on tegelikult pärit sellest kohast – maast, keelest – kus me oleme sündinud. Ja mis juhtub siis, kui oleme sunnitud midagi muutma. Kuidas saada hakkama hoopis teises kultuuris ja keskkonnas. Häid näpunäiteid neile, kes mingil põhjusel on rännanud võõrsile. (Kai)

Aus ja asjakohane arutelu sisserändaja elust võõrsil. Tabavalt kirjeldatud lõimumise raskusi, lõppmulje siiski positiivne. (Marika)

Diskreetne, südamlik, naljatav ja irooniline. Väärt raamat, mille lugemine on nauding ja hariv. (Viire)

Kuna olen ise ka välismaal kaua elanud, oli äratundmisrõõmu kõige rohkem- enda mõtted said sõnastuse. (Triin)

Arusaamine kirjanikust, kes on rännanud täiesti teistsugusesse ühiskonda, elanud seal 50 aastat, ent tunneb ennast ikka võõrana. Väga emotsionaalne ja aus raamat. (Aiki)

See raamat jättis mind külmaks. Mulle meeldisid lapsepõlvemeenutused, aga muidu oli minu maitse jaoks liiga palju heietamist. (Tiina)

Lugeda võib, kuid autori filosofeerimised muutuvad lõpuks tüütuks ja ühetaolisteks heietusteks. Huvi pakkus kreeklaste moraalikoodeks. (Sirje)

Paulo Coelho. Veronika otsustab surra

Väga paljudel noortel tuleb varem või hiljem elus ette periood, kus nad veeretavad peas mõtet enesetapust. Olgu siis need põhjused, mis nad on. Usun aga, et nii mõnedki inimesed hindavad pärast selle raamatu lugemist oma elu ümber ja annavad saatusele uue võimaluse. Seetõttu võib seda raamatut soovitada üleüldse kõigile, kes oma elu liiga mustades toonides näevad või mõtlevad, et neil pole vedanud või puudub põhjus edasiminekuks. (Elo)

Üldjoontes keskpärane raamat. Aga ilmselt mulle ei istu Coelho raamatud. Lugu sellest, kuidas me kõik oleme omamoodi hullud ning kõik on tegelikult suhteline – mis ühele on normaalsus, on teisele hullus ja vastupidi. Ning kui palju on veenmisega võimalik meid mõjutada midagi arvama. Lugeda võib. (Kai)

Keda huvitab Coelho enam aastal 2016?!? (Tiia)

Coelho – nagu ikka väga hea. Iga lause on nagu briljant. Inimese kestast vabanemine. Tunda viha, raevu, mitte elada nagu teised tahavad. (Mari)

Väga hea sõnumiga raamat – naudi igat päeva, ära lükka elamist edasi. (Sirje)

Depressiivsus mürgitab elu. Elu on elamiseks, mitte tahtlikult surmaga flirtimiseks. Ela ja sära, surm tuleb nagunii. (Esta)

Väga nauditavalt kirjutatud raamat, vaatamata raskele teemale. Selles oli päris mitmeid mõtlemapanevaid kohti ning erinevate tegelaste hullumajani jõudmise lood olid väga huvitavad. (Sandra)

Mitte et soovitaksin, lausa nõuaksin ka sellise sisuga teoste lugemist. Süvenege raamatu sisusse ja otsustage ise, millal lugemine lõpetada. (Alar)

Benjamin Alire Sáenz. Aristotle and Dante discover the secrets of the universe

Raamat kirjeldab väga hästi teismeea hingelist segadust ja vihast frustratsiooni. Samal põhjusel on seda ka raske lugeda – miks taluda seda ärritavat frustratsiooni vabatahtlikult, aga minu arvates tasus ära. (Aet)

 

 

 

 

 

Ruta Sepetys. Between Shades of Gray

Teos mõjus kohutavana ja väga elutruuna. Kuigi osad sündmuste kirjeldused olid võikad, andsid need hea ettekujutuse kannatustest, mida küüditatutel läbi tuli elada. Lausa uskumatu on lugeda, mida üks inimene võib läbi elada. Suur austus kõigile neile ja nende lähedastele, kes sellised katsumusi on läbi pidanud tegema. (Ella)

Keda huvitab ikka veel lugeda Stalini genotsiidist Baltimaades ja 1941. aasta küüditamisest, nendele ilmselt sobib see raamat. (Aiki)

Väga raske raamat, mis paneb hindama enda elu. Ma ei olnud kunagi mõelnud tegelikult küüditamisele ja mida see endast tegelikult tähendas. Jah, me kõik teame sellest ajalootunnist, aga kuidas me seda ette kujutame tegelikult? Reaalsus on see, et ainult ajalootunni põhjal seda ette kujutada ei suudagi. See ongi koht, kus selline raamat aitab mõista, mida küüditamine tegelikult tähendas ja kui jube oli tegelikult stalinistlik periood ja kui inimvaenulik. Ma arvan, et antud lugemisprogrammist on see minu jaoks üks olulisimaid teoseid ja väga suure väärtusega just maailmapildi avardamisel. (Sandra)

Raamat, mis raputab ja jätab südame kriipima. Üks viimase aja parimaid lugemiselamusi. (Alice)

Raamat on väga hea – hästi kirjutatud ning lugemine läheb kiiresti. Iseenesest võiks teose liigitada ka õudukaks. Õudukas on väga lai mõiste – antud juhul on tegemist õudusega elust enesest. Õnneks küll minevikust. Hästi kirjutatud ja läheb kiiresti, samas kogu see külmus ja niiskus ja õudus poeb naha vahele. (Kai)

Rainbow Rowell. Eleanor & Park

Lugesin seda raamatut väga innukalt ja see haaras mind endaga miskipärast väga kaasa. Paraku suur pettumus oli kuidagi ebamäärane lõpp. Siiski raamatu lugemist ei kahetse. (Sandra)

Hakkajad noored, saamatud täiskasvanud. (Sirje)

See raamat on nii õrn ja ilus, kuidagi puhas oma kurbuses. (Doris)

Lahe lugemine. Tuletas meelde noorust ja esimest armastust. (Krista)

Soovitaksin raamatut rohkem teismelistele. Isiklikult arvasin, et tegu on ühe järjekordse veidike imala noorte armastuslooga, kuid eksisin. Mul oli hea meel lugeda sellist esimest armastuslugu, kus peategelased ei olnud, nagu tihiti peale, ilusad ja ideaalsed ning lõpud ilmtingimata õnnelikud. (Ella)

 

Ned Vizzini. It's Kind of a Funny Story

Saadud emotsiooni mõjutab raamatuväline fakt, et hoolimata lausa instruktsioonina kõlavast positiivsest raamatust, lõpetas autor siiski enesetapuga. (Aet)

Ausalt öeldes ootasin ma algusest saadik kannatamatult, kunas see raamat juba läbi saaks, sest endalgi tuli juba depressioon peale nii masendava jutuga. Küll aga meeldis mulle see, kuidas Craig kirjeldas Noelle’ile raamatu lõpupoole tema “väärtuseid”. See juba näitas arengut inimesena, maailma mõistmist ning küpsust. Ja väga kena temast hankida oma toanaabrile kuulamiseks Egiptuse muusikat. (Elo)

See oli väga südamlik ja kaasahaarav lugu, mis aitas näha maailma värskema pilguga, väärtustada olemaolevat. (Anastassia)

 

John Green, David Levithan. Will Grayson, Will Grayson

Huvitaval kombel on omavahel põimitud mitmed erinevad probleemteemad – homoseksuaalsus, depressiooni, enese avamine, armastus ja selle kaotamine/ hindamine, kaaluteemad, sõprus – ja seda on tehtud väga sujuvalt ja mitte pealetükkivalt võihaletsevalt. Nimedega mäng oli huvitav lahendus ning samuti peatükkide vaheldumine poiste vahel meeldis. (Sandra)