Osalejate tagasiside

 

Marjo Näkki (Soome) maalt ja hobusega

Soovitan kindlasti lugeda, raamat on huvitavalt ja humoorikalt kirjutatud. Väga positiivne lugemiselamus, ootan juba huviga millal jõuan Marjo Näkki teist raamatut lugeda. (Triin)

Mulle meeldis autori kirjastiil ja väljendusviis, mis on muidugi ka ajakirjaniku puhul suhteliselt ootuspärane. Sain nii mõndagi uut teada Soome ja soomlaste kohta, aga ka Eesti kohta. Mõnusalt oli põimitud isiklikku ja ametlikku poolt ja vürtsitatud (enese)irooniaga. Uus info (nii Soome, Läti, Leedu kui Eesti ja nende riikide elanike kohta) on alati kasulik. (Sandra)

Kiirelt haarav ja ladusalt kulgev lugemine. Tundub, et autoril oleks veel rohkemgi öelda, kui ta tegelikult jõuab väljendada. Kirjanik on ülevoolavalt ja humoorikalt kirjeldanud erinevaid seiku-olukordi Eestis. Pingevaba, positiivse laenguga, pisut hüplikud seigad ja naeruturtsatusi esiletoov teos. (Viire)

Toreda huumoriga, teraselt jälgitud elu ja inimesi. Aitab tõsiseid sündmusi mõista ja elutervet hoiakut säilitada. Emotsioon: ohoo – selle nurga alt poleks kõike osanud näha! Toredad tähelepanekud! (Krista)

Raamatus on kirjeldatud ajakirjaniku tööd, selle raskusi. On vaja olla kõigega kursis, õppida pidevalt, olla ka ohu olukordades. Oli pisut selline tunne, et soomlane on pisut üleolev ja peab eestlasi natuke nõrgemaiks-kehvemaiks. Kuid ajajooksul muutub ka tema suhtumine. (Marta-Maie)

Lühike eesti ajaloo ülevaade. Hästi omandatud ja hästi kirjutatud. Sain teada mõnest eestlaste endest ja uskumusest, mida enne ei teadnud (teise usulisele kaevust vee keelamine!). (Mari)

 

Arvo Pärt peeglis : vestlused, esseed ja artiklid

Raamat on arendav, avab kuulsa helilooja mõtteid, loomemeetodeid, väärtushinnanguid ja tema eksistentsi imet. Arvo Pärt on tõeline helide arhitekt, kes otsib teed muusika algolemuse juurde. Tema Tintinnabuli kolmkõlad ja Jumala tunnetus muusikas on universaalne. (Tiiu)

Pärt on omapärase muusika pärl. Raamatust leiame tema päritolu, vaevalise otsingutee ja jõudmise selleni, kes ta praegu on. Mulle jäi hinge ütelus, et vaikus on alati muusikast täiuslikum. Arvo Pärdi muusika tunnistabki vaikust ja surma ning seega kinnitab elu põhitõdesid. (Aliide)

Avab Arvo Pärdi nii kunstniku kui ka inimesena. Suur austus Arvo Pärdi vastu lugedes otsingutest, piinadest, samas lihtsusest. Sellist sügavust on kohati raske mõista ehk tajuda muusika abil. Päris inimene! (Kati)

See teos annab suurepärase ülevaate Arvo Pärdi tegemistest. On tore teada, et Eestis on nii silmapaistev helilooja ja kui rikkalik on tema looming. Loe kindlasti ja tutvu temaga! (Imbi)

Arvo Pärdi muusika paremaks mõistmiseks on soovitav tutvuda tema loometee tagamaadega. Helilooja kõrval on alati seisnud muusikateadlasest abikaasa Nora. Väikese rahva suurest pojast kirjutatud raamat on hariv ja vajalik. Meil on õnn olla helilooja kaasaegne. (Tiiu K)

Soovitan kõigile Pärdi loomingu ja mõõtemaailma austajatele. Tõlkekogumik on helilooja elu ja loomingut tutvustav. Liigutavad mõtisklused. Lõpuartiklid on ehk tavalugejale liiga akadeemilised. (Marika)

Huvitav elu! (Merike)

Minule on ikka meeldinud elulugusid lugeda. Kahtlemata tagasihoidlik ja äärmiselt andekas persoon. (Inge)

Selline suurkuju koht on tingimata ka raamatukaante vahel. Kõik helkis ja helises. (Ella)

Annab ülevaate suurest inimesest, tema loomingust, elutööst. Kahjuks ei saanud ma paljuski muusikaalaste teooriate, muusika loomise ja selle tekkimise omapära põhjustest aru, st kirjapandult mitte, kuid sedasama kuulata ja kuulates liigutab hingeliselt. (Kadri)

Eesti identiteet ja iseseisvus

Siinsed kirjutised on veel täis romantilist rahvuslust, mis kaasajal kipub hoopis häbenemiseks muutuma. On palju erinevaid ja huvitavaid arvamusi ja lootusi. (Tiit)

 

 

 

 

 

João Lopes Marques. Estonia : paradise without palm tree

Laia silmaringi ja hea ajalootundmisega võõras ajakirjanik on Eestist rohkem huvitatud, kui need, kes siin kuuskümmend aastat elanud. (Mari)

Lugeda võib, kajastab Eesti elu nähtuna läbi välismaalase silmade. Palju uut ei paku. Tore, et Eesti välismaalase silmis päris hea välja paistab. (Sirje)

Tore on end ära tunda. Päris naljakas, kuidas välismaalased meid näevad. Ja seal on paras ports tõtt. Lõbus lugemine ja mugav raamat normaalse teksti ja reavahega. Meeldis piisavalt, et laenutada ka teine sama autori teos. (Sirje N)

Soovitan kindlasti midagi lugeda Marquesilt, sest ta kirjutab väga hästi – nii stiililiselt kui sisuliselt. Hea ja hariv ning annab nii mõnigi kord huvitava vaatenurga. Kuna tegemist oli juba mõne aasta taguse raamatuga, siis enamik arvamuslugusid olid tolle aja aktuaalsete sündmuste kohta. Vaatamata sellele oli huvitav meelde tuletada ja lugeda. (Sandra)

Hea kerge lugemine ja avardab maailmapilti. Lahe. Õnneks veel kirjutamise ajal polnud lahvatanud praegune ahistamise laine ja inimeste sootuks ahvatlemine. Eks eestlastel tuleb muutuda muutuvas maailmas. (Randar)

Võib lugeda, kerge vallatlev. Kuigi kerge ja naiste ajakirja vaimus, on autor palju näinud ja haritud, toob välja erinevused eestlaste ja lõunapoolsemate eurooplaste vahel. Laiendab meie arusaamu. Ise arvan õhtusöögist ja selle rituaalsusest natuke teisiti. Oleme ikka metsarahvas. (Helve)

Raamat andis huvitava perspektiivi juba peaaegu kümne aasta tagusest perioodist. Põnev oli võrrelda praeguste välismaalaste kirjeldusi Eestis elamisest  raamatus kajastatuga. Kohati humoorikas, kuid siiski ka murekortse tekitavad mõtteavaldused pakkusid huvi. Siiski aga mitmed peatükid vajavad enda jaoks veel pikemat lahtimõtestamist. (Meelike)

Kajastas enam kirjaniku enda elu kui arvamust ja vaadet Eesti elule. Ootused olid suuremas kui saadu. (Marika)

Kõrvalseisja näeb Eestit teravama pilguga kui meie ise. On hea teada, et autor peab Eestit paradiisiks, kus puuduvad vaid palmipuud. Mõnus ja humoorikas raamat. Sisaldab palju tõeteri. (Tiiu)

Dave Hutchinson. Euroopa sügis

Mulle meeldis see raamat väga. Soovitan neile, kes armastavad fantastikat ja põnevust. Ajalugu ja futuristlikud elemendid olid ilusti põimitud ja see jättis väga usutava mulje. Pealegi tekitas see minus vastupandamatu soovi külastada Białowieża ürgmetsa. (Tiina)

Soovitan, sest lugeda oli põnev. Aga kindlasti hoiatan ka, et tegu on teosega, mis jääb pooleli ning vastuste saamiseks tuleb järgmisi osasid lugeda. Hutchinsoni loodud kirjanduslik maailm meeldis mulle ning nautisin tõesti Lahemaa peatükki, aga kuigi erinevatest kildudest kokku pandud ülesehitus töötas hästi tegevuse edasiviimisel, siis minul segas see emotsionaalselt toimuvasse sisse elada. (Aet)

Tegu on võrdlemisi vähe tuntud inglise ulmekirjaniku Dave Hutchinsoni romaaniga, mille üks võludest on kindlasti see, et peategelane on eestlane Ruudi. Näis, et tegu on justkui spioonipõnevikuga, ent siis kiskus lugu järjest ulmelisemaks ja keerulisemaks. Ebatraditsiooniline ulmekas. Kummaline raamat. Oma imelikul moel meeldis, aga samas ei meeldinud ka. Häirima jäi see, et kuigi sündmustik peaks toimuma tulevikus, siis meenutasid kirjeldused pigem 1990. aastaid. Loeksin ka järgmiseid osasid. Puhtalt uudishimust. Mitte kohe… (Hedi)

Soovitan. Kõige rohkem meeldis mulle selle raamatu juures autori tulevikunägemus. Järjest enam on hakanud ulmekirjanikud muretsema meie praeguse ühiskonnakorralduse pärast ja oma loomes maalivad nad pilte erinevatest tuleviku versioonidest ning toovad välja ühiskondliku moraali kitsaskohad. (Triinu)

Ühelt poolt hea käsitlus, mis võib seotud EL ja kogu Euroopaga, eriti intrigeeriv aga Lahemaa rannarajoonist eraldi riigi moodustamine, teiselt poolt kõik liiga ulmeline. Ei tekitanud erilisi emotsioone, sest oli minu jaoks liialt ulmeline. (Marika)

Haarav põnevik, ulme- ja krimilugu. Enim köitis mõte sõita trammiga Palmsesse. Autor tunneb väga hästi eesti olusid. (Mari)

 

Katrina Kalda. Jumalate aritmeetika

Soovitan, sest teos on omapärase ülesehitusega ja keelelt nauditav. Elamuslik teos, mis viib lugeja meie, eestlaste traagilisse lähiminevikku. (Sirje)

Raamatusse on huvitavalt põimitud justkui kaks erinevat raamatut, mis küll vormiliselt seostatakse, kuid minu jaoks siiski olemuslikult väga erineva emotsiooni tekitasid. Teos pani mõtisklema küüditamise traagilisuse üle, jättes ühtlasi raske tunde, mida mõni aeg kaasas kanda. (Meelike)

Kui on olnud keerulisemaid hetki elus või kui lugeja on emotsionaalselt tundlik, siis vast pigem ei soovitaks. Hästi kirjutatud, eluline, aga minu jaoks liiga sünge. Algus eriti sünge, eriti jäi meelde inimese depressiivsuse aste, kõik mis sind ümbritseb on tülgastav ja sind justkui ei puuduta, millelgi ei ole mõtet, aga isegi sellest on võimalik välja tulla. Pikitud ajaloolise tagasivaatega II Maailmasõja ja küüditamise aega, lõigud iseseisvuse ajast. Kokkuvõttes – esimesed lehed on raskelt loetavad siinse kirjelduse tõttu, aga edasi on juba sujuvalt kirjutatud ja hästi loetav. (Miryam)

Soovitan neile, kellele on kallis eestlaste lood, mis on seotud eemalviibimisega kodumaast. Emotsionaalsed kirjad kaugelt. Lugemine, mis ei lase magama jääda. (Maire)

Lobedalt kirjutatud suguvõsa lugu. Meenutab Sofi Oksaneni „Puhastust“. Tõepoolest aritmeetika. Ei saagi aru, kes kelle sugulane. Nii noore inimese arusaam küüditatutest on pisut ilustatud. (Mari)

See on täiesti elus, võimas ja kolmemõõtmeline raamat eesti naiseks olemisest läbi ajaloo. Ma ei oodanud sellest raamatust just väga palju. Aga kirjutis on väga jõuline ja liigutav. Ka süngevõitu. (Tiiu)

Mulle meeldis, kuigi kohati oli sünge. Meenutas möödunud aegu, mis ise läbi elasin. (Mall)

Mulje on, et üks lapsuke kuulujuttude põhjal tegi raamatu. Vapustav. Hingevaakuv, nälginud naine kaevas augu, toimetas kohale palke (u 300 kg) – ehk see oligi jumalik aritmeetika. (Randar)

Lugeda võib, kuid sügavamat elamust ei saanud. Autor on võtnud vaatluse alla igikestvaid probleeme nagu peresisesed suhted, väikelaste hirmud, millest täiskasvanud teadlikud pole, eesti perede saatused vahelduvate võõrvõimude all, küüditatute elu Siberimaal, millest on juba palju kirjutatud, nii et midagi uut polegi lisada. Ootamatu oli lõpplahendus, kusjuures ühe peategelase ootamatu surma põhjus jäigi teadmatuks. (Vilma)

Douglas Wells. Jänki seiklused Hiiumaal

Soovitan mõnusa huumori ja ladusa teksti pärast. Muhe lugemine. Nii mõnigi naljakas koht ja üheksakümnendate alguse igapäevaelu detailid värskendasid mälu, mis muidu juba tuhmuma on hakanud. (Aet)

Töökus viib sihile. Välismaalasena õppis ära eesti keele. Töötas edukalt paljudes töökohtades. Soovitan kindlasti lugeda. (Imbi)

Soovitan lugeda, sest tegemist mõnusalt kirjutatud nostalgiahõngulise raamatuga, milles nii tragikoomikat kui huvitavat infot Hiiumaa kohta. Taaskord tegemist sellise raamatuga, mida iial ei oleks lugenud, kui see ei oleks olnud antud lugemisprogrammis. Lihtsalt ei oleks osanud sellist raamatut isegi otsida. Raamat jättis väga hea mulje ning lugesin naudinguga – ladusalt kirjutatud, humoorikas ja kirjeldab  päris kenasti eestlasi välismaalase seisukohast. (Sandra)

Soovitan raamatut kindlasti lugeda, et näha meie eestlaste tegemisi välisvaatleja silme läbi ja ka sellepärast, et meenutada meie elu 90ndate algusaastatel. Sain lugedes hea tuju ja kohati lausa naeru pugistada. (Reet)

Humoorikas ülevaade Hiiumaal USA Rahukorpuse esindajal, vabatahtlikuna. Helge, rõõmus. (Hele)

 

Justin Petrone. Kirju Eestist

Traditsiooniline Justin Petrone – kui meeldib tema stiil, siis meeldib kindlasti ka see raamat. Erinevate Eesti nurkade ja inimeste lood läbi Justini silmade. Mõnusalt kirjutatud – realistlik, samas romantiline, huvitavad inimesed ja kohad. Lihtsad lugeda, aga alati saab ka midagi uut Eesti või Eesti (tuntud) inimeste kohta teada. (Sandra)

Soovitan lugeda. Väga huvitavalt on kirjutatud kohtumistest Eesti inimestega. (Imbi)

Raamat ületas mu ootusi. Pelgasin veidi kohustuslikku Ameerika-stiilis huumori üleküllust ja pealiskaudsust. Tegelikult paistab Petrone tekstist uudishimu ja avatud meel teise kultuuri suhtes. Pretensioonitu ja südamlik lugemine. Äratundmist tekitas muidugi kogu raamatut läbiv idee, et kohad muutuvad eriliseks inimeste kaudu, kes sind nende kohtadega seovad. (Leelo)

Autori muljed Eestist ja eestlastest on huvipakkuvad ning tõstavad meie enesehinnangut. Ladusalt kirjutatud raamat uuel kodumaal kohanemise raskustest. (Tiiu)

Toredad lood toredatest Eesti inimestest. Väga ilmekad ja kujundlikud võrdlused nt „Tänavate-desserdid keerlevad kui vahukoor ümber Vana lossi“ lk 62 või „Kandis kleiti, mis meenutas troopilise dringi kaunistusvihmavarju“ lk 63. Eesti on elamiseks tore koht. (Esta)

Soovitan kindlasti, kuna see raamat annab üle nii palju positiivseid emotsioone. Justin Petrone kirjutab väga haaravalt. Niipea kui hakkasin seda raamatut lugema, olin haaratud. Petrone kirjutamislaad on nii emotsionaalne ja vahetu, et lausa kutsub lugema. (Heidi)

Ladusalt kirjutatud vaimukas lugu eesti inimestest „ameeriklase“ pilgu läbi. Seda raamatut on kohe raske käest ära panna. Loeks kohe ühe hingetõmbega. Justin kohe oskab. Ja ta on juba enam-vähem eestlane ka. Oma poiss. (Tiiu)

Petronet on alati tore ja kerge lugeda. Naljakas, vaimukas, tähelepanelik. (Doris)

See raamat annab väikse sisekaemuse Justin Petrone siseellu, kuidas tema kogeb Eestit. Looklev jutustus väikeste armsate meenutustega. (Tiina)

Soovitan. Meeldivad kõik Petrone raamatud. Meeldib Petrone soe ja mõnus stiil. (Karin)

Kirjutab väga hästi Eestist. Tekitab lugupidamist, et inimene on nii hästi eesti keele ära õppinud. (Luule)

Lihtne ajaviite raamat. Ameeriklase elust Eestis. Ameerika mehe juhtumised Eesti Vabariigis. Humoorikas pilguheit Eesti igapäevaellu. (Reet)

Soovitan, sest autor on palju Eestis liikunud ja oma muljeid kirja pannud. On väga huvitavaid isikuid näinud, kohtunud nendega ja ühiseid mõtteid jaganud. (Marta-Maie)

Ajaviiteks. Eesti teisalt tulnud inimese pilgu läbi, lihtsad lood ja kohtumised. (Kati)

Soovitan väga. Hea läbilõige eesti inimese loomusest ameeriklase pilgu läbi. Iseenda rahvuse äratundmise rõõm. (Hele)

Mõned naljakad, mõned mõtlikud ja kurvad lood. Nautisin lugemist! Nii soe, siiras, südamlik! Imetlen Justin Petrone kirjutamisstiili. (Anu)

Saab väga mõnusa pildi sellest, millisena Eestimaa paistab võõramaalasele. Äratundmist, et mõtlen ju ka samamoodi, samas paneb mõtlema, et meid nähakse ka teisiti. Lugedes tundsin, et olen autoriga nii sarnane, samas nii erinev. (Evelin)

Justin Petrone nägemus eestlastest ja Eesti elust on väga hästi ja huvitavalt kirjutatud. (Viivi)

Heatahtlikult humoorikas sissevaade eesti igapäevaellu ja eestlastesse. Lahe lugemine. (Maire)

Huvitav meie tegemisi kõrvalpilguga jälgida. (Piret)

 

Igor Kotjuh. Kuidas kujutada päeva?

Soovitan kindlasti! Luulekogu on värske ja konkreetne ning mõjub kaasaegselt. Tundelisust on doseeritud täpselt ja kokkuhoidlikult. Emotsioonid on üheaegselt karged ja kurvad, sest luulekogu teemad on sellised. Tekib tahtmine autorilt rohkem lugeda. (Johanna)

Autori luule on positiivne, filosoofilise alatooniga. Ma pole juba kaua aastaid enam luule lugeja, kuid see luulekogu meeldis mulle tõesti. (Maie)

Lugeda soovitan, nagu ikka luuletuste puhul. Kindlasti on mõni luuletus, mis kõnetab. Oli nii mulle meeldivaid kui vähem emotsioone tekitavaid luuletusi. Minu jaoks oli ka natuke segadust tekitav see, et teiste autorite luuletused olid lisatud – minu jaoks jäi see kontseptsioon kuidagi segaseks. Samas tema raamatuid rohkem otsima ei lähe. (Sandra)

Soovitan lugeda, sest tegemist on digiajastu luuletajaga. Need luuletused panevad Sind mõtlema. (Imbi)

Erakordselt tänapäevane luule, kus teemad pagulastest, eesti-vene suhetest, kaasaja igapäevaelu probleemidest. Need on luuletused, mis panevad mõtlema. Positiivse alatooniga, meeldivad! (Eve)

Autor jälgib elu uudishimulikuna ja ei anna hinnanguid nähtule, kogetule. Raamat tekitas huvi lugeda autori teisi ilmutatud luuletusi. (Maire)

Carl Mothander. Kulinaarsed vested

Soovitan põhiliselt ülistuslaulu pärast söögile, kuid ka Baltisaksa seltskonna karikatuursed kirjeldused olid nauditavad. Kui ettevaatamatult lugeda enne korralikku kõhutäit, siis on oht, et jumaldavad värskete toiduainete kirjeldused kutsuvad esile väljakannatamatu näljatunde. (Aet)

Humoorikas pilguheit baltisakslaste söögilauale ja seltskondlikele tavadele. Võib ette kujutada, kuidas Mothander ise neid vesteid kirjutades ja kaasmaalaste suunas peeneid pilkeid heites lõbutses. Nauditi üpris keerulisi sööke, mis samas sisaldasid lisaks eksootilisematele koostisosadele  ka lihtsaid (kartul tilliga ja kõikvõimalikud muud köögiviljad, tomatid, värsked marjad). Mothander kirjeldab oma isuäratavate roogade valmimist muretul toonil, nii et jääb üle vaid imestada, kuidas tunni ajaga valmib mitmekäiguline õhtusöök ootamatutele külalistele juhuslikult sahvris leiduvast kraamist. Oskaks vaid järele teha! (Leelo)

Väga naudinguterikas lugemine. Millise kirega autor kirjeldab lihtsatest asjadest nagu söögi tegemine ja neist saadud emotsioonidest! Soovin, et oleks mulgi sellist püsivust ja kirge. (Egle)

Armastus käib kõhu kaudu ja ootamatul puhul, kui on tarvis trööstida kaua kadunud sõpru või tutvustada uusi tegelasi, võita neiu südant või koht testamendis, on Carolus varmas hädast välja aitama. Taluaiast ja kohalikelt kauplejatelt odavalt kätte saadud toorainest valmistab Carl Mothander oma Tohisoo mõisaköögis üksikisikuliselt imepäraseid mitmekäigulisi šedöövreid igal kellaajal ja puhul. Ilukirjanduslik liialdus oma parimas vormis, eeskuju võiks võtta iga tänane toidublogija! Kellele selline lustimine sisutühi näib, võib nautida professor Torkel Janssoni järelsõna, milles tutvustatakse Carl Mothanderi ühiskondlikku tähtsust ja avatakse põgusalt tema raamatute tausta. “Kulinaarsed vested” koosneb suurejoonelistest ja fantaasiarikastest söögijuttudest, mille toretsev stiil rõõmustab ja inspireerib lugejatki majapidamises kättejuhtuvatest ainetest kolmekäigulise toidukorra välja võluma. (Saara)

Soovitan, sest tegemist väga amüsantse raamatuga. Luulelised kirjeldused ja nagu keegi Goodreads´is kommenteeris – jätab mulje, et 5-käigulist menüüd on teha sama lihtne kui Jamie Olivieri 15-minuti roogasid. Suurepärane raamat – kokaraamatuks päris ei saa seda kutsuda, aga nii kaunilt silme ette maalitud toidud ja kirjeldused vürtsitatud inimeste ja olukordade kirjeldustega – väga nauditav. Muretseks hea meelega raamatu endalegi, aga tegemist rariteediga ning igal pool läbi müüdud. (Sandra)

Hea terava sulega oma ajastut maaliv balti aadelkonna esindaja. Naljasoonega. Lemmik autor. Briljantne kirjamees, briljantsed humoorikad lood ja briljantsed toiduretseptid! Täiega nautisin. (Tiiu)

Valmistavate hõrgutiste kirjeldused panevad suu vett jooksma. Väga isuäratav raamat huumori kastmes. Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saanud midagi. Söögiisu tekitas. (Esta)

Uskumatu, et keegi on võimeline nii laiahaardeliselt kirjutama nii igavast asjast nagu seda on toit. Üllatav. (Natali)

Sulnis lugu kahe maailmasõja vahelisest ajast Tohisoo mõisaköögis. Erinevad retseptid. Meeliülendav lugu balti aadelkonna elust ja toidukultuurist. (Aiki)

Ilmselgelt käis Michelini-tasemel kodukokkamine juba 100 aastat tagasi täpselt samal tasemel, nagu tänapäeval Jamie meid veenda üritab – natuke oliiviõli ja peotäis rohelist … või siis igale poole surts madeirat ning kõik maitsebki imeline, tunni aja reaalse töö ning sellele eelnenud 5 minutise inspiratsioonihetke jooksul valmib 4-käiguline õhtusöök ootamatutele külalistele käepärastest vahenditest. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes seda ka päriselt teostada suudaks. Mis mind ehk kõige rohkem hämmastas, oli mõningate komponentide sage ja iseenesestmõistetav kasutamine, mida paljud inimesed, kellega rääkinud olen, pole ka tänapäeval maitsnud või ei tea, milline antud vili või aine välja näeb. Ilmselgelt on nõuka-aeg väga sügava lõhe meie ja rikkalike kulinaarsete maitsete vahele tekitanud (mis küll tänapäevase suuremate toidupoodide valiku juures ei tohiks enam probleem olla). Aga raamatu lugemine on igatahes sama apetiitne nagu roogade kirjeldused, piisavalt küpsetatud ning mõnusalt mahlane. Soovitan soojalt 😉 (Elo)

Kõige taga oli hirm : kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi

Autorid annavad väga tõetruult edasi, kuidas eestlased pidid kogu aeg olema hirmus. Mina olen sellel ajal sellest elust osa võtnud. (Imbi)

Soovitan. Lähiajalugu peab ikka teadma ja mäletama. Hea on meenutada olnut. (Olev)

Haridusministeerium peaks selle teose kindlat kohustusliku kirjanduse lugemise listi kandma riigigümnaasiumis või kõrgkoolides. Selle teose läbilugemisel saab arenev noor pildi tegelikkuses toimunust, baasi, mille alusel saab ta teha järeldusi. (Kadri)

 

 

 

Sigrid Rausing. Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist

Kirjutab rohkem eestlaste ja eestirootslaste ajaloost, vähem kolhoosi(järgsest) perioodist. Räägib läbisegi ajaloost ja oma Noarootsis veedetud aastast. Väga häiris see konkreetse struktuuri puudumine. Samas lakoonilised kirjeldused jätsid küll usutava ja realistliku mulje taasiseseisvusmisjärgse Eesti külaelust ja kasinatest oludest. Eesti lugejale ei tarvitseks seletada, mis on laulupidu või “Kalevipoeg”. Pettumus, pealkirja järgi ootasin midagi muud. (Leelo)

Soovitan kindlasti lugeda. See teos annab avameelse ülevaate ajast, kus Nõukogude okupatsioon oli äsja lõppenud ja tulevik polnud veel saabunud. (Imbi)

Soovitan. Sain huvitava ülevaate rannarootslaste elust Noarootsi külades 90ndatel välismaalase vaatenurgast. Pealkirja järgi tundus, et sisuks on kolhooside loomise aeg, tegelikult aga hoopis taasiseseisvumisjärgne elu, mis hakkas juba ununema. (Eha)

Palju huvitavat teavet eestirootslastest läbi aegade. Detailirikas kirjeldus Eesti külaelust 90ndate aastate algul. Väga siiras, usutav. (Eve)

Autor räägib kohatud inimestest ja nende elust ausalt ja vahetult. Sekka ka ajalugu. Meie jaoks tüüpiline külaelu üleminekuperioodil, autori jaoks, arvestades tema päritolu, tõeline katsumus. Mõned väiksed vead on sisse lipsanud. Nt lk 183 „Me sõitsime Viljandisse, kus nägime vana kuulsat tamme, mis kümnekroonise rahatähe peal oli“. See tamm ei ole Viljandis, vaid Urvastes. (Anu)

Cornelius Hasselblatt. Ma armastasin Eestlast

Huvitav pilguheit Eesti kirjandusloole inimeselt „väljast“. Tuttavad nimed, 1980-1990 aastad, tõelise Eesti fänni kirjutatud mälestused – lugesin huviga. (Maive)

Omapärane sissevaade Eesti kultuuri välismaalase pilguga. (Ann)

Hästi ja voolavalt kirjutatud. Emotsioonid on ehtsad. Kulgemine mööda Eesti kultuurimaastikku on sorav ja särav. Keele äraõppimine on tubli. (Mari)

Huvitav lugu estofiili kujunemisest. Huvitav tagasivaade Eesti kirjanike ja kultuuritegelaste tegemistele. (Tiiu)

Väga huvitav raamat Eesti kirjandusest. Minul kui „tugitooli“ kultuurihuvilisel oli meeldiv lugeda tänapäeva kirjandusest ja kirjanikest. (Heljo)

Väga huvitav raamat. Sain teada palju uut. Elu-olu, mida kirjeldati kohe raamatu algusest, oli mulle väga tuttav. Kirjutatud hästi huvitavalt ja köitvalt. (Hafza)

Soovitan kindlasti, kuna see annab omaette emotsiooni ja elamuse. Autor kirjutab väga huvitavalt ning kaasahaaravalt oma suhetest Eestiga, kuidas ta selle maaga tutvus ja erinevate tegelastega suhtles. (Heidi)

Igaüks otsustagu ise, kas hakata küllaltki erialalist päevikut (üle 400 lk tihe trükk) lugema. Mina lugesin 2 nädalat. Asjalik. Imeline, et autoril on nii suur armastus Eesti maa ja kirjanduse vastu, et annab taandada armastuseks eestlastele. Just kirjanduskalduvusega lugejale. Siiski meeldejääv teos. (Helve)

Raamat on ülipõhjalik, autobiograafia kohta liiga paksuke, liiga palju asjalikku stiili ja igavaid detaile. Kirjutaja ise on huvitav isiksus ja rahvusvaheline mees, kuid raamat pigem igavapoolne. Teadlase tüüpi. (Tiiu)

 

Carl Orav. Me olime Eesti sõdurid

Soovitan kindlasti lugeda. Selles raamatus on Eesti sõjaväekoolis õppinud viie ohvitseri lood. Minule on selle raamatu lood väga tähtsad, sest isa oli ohvitser ja on olnud ka Värska sõjaväe laagris. (Imbi)

Huvitavad detailid, mida varem ei teadnud. Vägev, osad nägid vaeva, et läände saada, teistel oli see nagu turismireis. (Priidu)

Lausa kohustuslik. Väga hea ülevaade ja äärmiselt põhjalik viie sõjaväekoolis õppinud kursusekaaslastest. (Inge)

Kui tänapäeval kurdetakse, et kellegil on raske. Võta raamat ja loe! Nukra ja kurva alatooniga, vaatamata helgetele momentidele. (Ella)

Väga soovitan. See peaks praegu olema lausa kohustuslik meie ajateenijatele. Lugedes lausa äng ja valu südames. Olen kahe poja ema ja paljugi nende pärast läbi elanud. (Helju)

Põnev raamat. Tõestisündinud lood-mälestused. Põnevad ja kohati uskumatudki lood. (Olev)

 

Aino Kallas. Mu saatuse maa

Soovitan kindlasti, sest teos on sisukas, annab huvitava pildi meie kultuuriloost ja autori saatusest ajaloo tuultes. Imetlen autori vaimsust, tema väga ilusat ja kujundirikast väljendusviisi. Tänapäeva kirjanikel on siit palju õppida! (Sirje)

Aino Kallas on avaldanud mälestuskilde Eestist ja eestlastest. Autorile oli Eesti väga tähtis. (Imbi)

Soovitan kindlasti, sest Aino Kallas kirjutab siin ise päevikulaadselt oma eluloo. Haruldane võime kirjeldada inimesi, olukordi, detailselt välimust jne. On ajalooliselt oluline, sest siin on ka kogu Eesti ajalugu, iseseisvus, sõjad kuni pagulasteni välja. (Marta-Maie)

Soovitan – mälestusraamat Eestis elatud aastatest, eesti haritlastest, Noor-Eestist. Emotsionaalne, hariv, huvitav. (Malle)

Suurepärane faktiline ajalookäsitlus. Eriti noortele teadmiseks. Tugev perekond, aga karm saatus. Laste kaotused on kohutavad. Ilus naine, aga karm saatus saatis eluteel. (Helju)

Ülevaade kirjaniku elust lapseeast vanaduseni. Meeldisid episoodid lisaks enda eluloole ka teiste lähedaste, tuttavate elust. Kõik see oli seotud konkreetselt ajalooliste faktidega. Huvitav lugemisvara. (Kadri)

Raamat haritlaste elust enne II maailmasõda. Soovitan. Inimesed, kellest raamatus kirjutatakse olid ilmselt tuntud eelmise sajandi esimesel poolel. (Sirje)

Väga soovitan. Saame olla tänulikud, et Eesti sai Aino Kallase saatuse maaks. Lood Eesti kaugemast ajaloost ja 20. sajandi esimese poole olulistest sündmustest. Väga nauditav lugemine. Meisterlikud inimeste kirjeldused. Nii tundlik ja peen sõnakasutus. Märgiksin ära ka head tõlget. (Astrid)

Richard Millet. Märkmeid Eestist

 Oskasin mina ikka esimese raamatu valida! Näidiseks tsitaat: “Kirjanikel ei ole üldiselt üksteisele midagi öelda, nad põlgavad ja vihkavad üksteist, soovivad üksteise surma; parimal juhul ehk loevad kaaskirjanike teoseid, tunnustavad neid vaikides, nagu oleksid need surnud.” Ei kahetse, et lugesin – lühike, kerge lugeda ja kohati naljakas hoolimata pidevast hädaldamisest. (Toomas)

Ei soovita, sest autor tundub olevat liiga kinni oma tänapäevas pettunud isiksuses, et märgata rohkem Eestit kui hangede vahel pissiva eestlanna „kannikate kaunist ümerust“, mida keegi peale prantsuse kirjaniku ei vaata (ja kujuta ette, ükski auto ei anna möödudes signaali!). Pessimistliku ja pedantse valge mehe virinad eksootilise Põhjala otsingul. Aga tekst voolas pingutuseta ja suutäiekaupa ning mõned huvitavad keelelised leiud eksisid sekka, seega siiski ei kahetse, et lugesin. (Aet)

Alati on huvitav välismaalase muljeid lugeda. Eestimaal rännates võrdleb autor pidevalt Liibanoni ja Prantsusmaaga. Meeldis, et autori põhiemotsioon tulenes meie loodusest. (Maie)

Kummaline raamat. Autor justkui tunneb huvi Eesti vastu, käib siin mitu korda ja väga erinevates kohtades, kuid miski ei paista teda rahuldavat. Kohtub erinevate inimestega, kuid ikka suudab vinguda selle üle, et ainus tudeng, kes julgeb rääkida, teeb prantsuse keeles vigu. Maalilised ja poeetilised kirjeldused vahelduvad juhuslikuna näivate, asjasse mitte puutuvate filosoofiliste heietustega. Lõppkokkuvõttes jääbki arusaamatuks, miks ta üldse Eestisse tuli, kui laiutab mõnuga oma künka otsas ja sealt kaugemale ei näe ega tahagi näha. (Leelo)

Tõeliselt peenekoeline raamat sellest, kuidas näeb üks Kesk-Euroopa inimene Eestit, eestlast, lund ja külma. Väga poeetilise ja tundliku sulega kirjutatud raamat Eestist läbi Prantsuse kirjaniku silmade. (Tiiu)

Soovitan neile, kes soovivad Eestile vaadata võõra pilguga. Võõra pilguga Eesti elu peegeldus aastast 2011 – Eestis on veel olemas hambaorgid restoranides. (Maire)

Huvitav sissevaade Eestisse prantsuse kirjaniku pilgu läbi. Soe tunne on valdav, kui lugesin teisest kultuurist tulnud autori muljeid Eesti loodusest ja elust. (Aiki)

Mulle tundus, et liigse eelarvamusega tuldud Eestit avastama. Meeldisid talve ja külma imetlus. Huvitav oli näha Eestit ja eestlasi läbi võõra pilgu. (Astrid)

Carolijn Visser. Naised võõrsil

Väga põnev raamat! Peegeldab väga hästi kommunistlikku ühiskonda. Võiks olla harivaks raamatuks noortele. (Kai-Reet)

Lühikesi lugusid oli lihtne lugeda, aga mitte kõik lood ei tundunud mulle kahjuks huvitavad. Suurt emotsiooni ei saanud, pigem jäin ükskõikseks. (Viire)

Soovitan küll, üksikasjalikud kirjeldused, huvitavad vaatenurgad. Kõige rohkem tekitas emotsioone Larissa lugu. (Sirje)

Erinevad lood naistest, kes saatuse tahtel elavad kodumaast kaugel. Üllatas autori seos Eestiga. Soovitan kõikidele ajaloo- ja kultuurihuvilistele. Üks teostest, mida ei suuda käest panna, kuni on lõpuni loetud. Meeldisid Eestiga seotud lood. Tekkis huvi näha Rägavere mõisat. Lähen seda juba lähiajal vaatama. (Anu)

Soovitan. Huvitavad ja väga keerulised erinevatest rahvustest naiste elusaatused lähiminevikus ja tänapäeval. Kõige emotsionaalsem minu jaoks oli „Siberi kurbuse“ kangelannade lugu. (Sirje M)

Mulle meeldis. Huvitav oli lugeda erinevate, aga väga huvitavate, naiste eludest väljaspool kodumaad. Kõikide erinevate naiste elud võõras riigis olid väga huvitavalt edasi antud. Enamik lugudest oli seotud eestlastega või Eestiga. Kui Siberisse sattunud eestlaste elust-olust juba ühtteist teada, siis minu jaoks olid eriti huvitav Hiinas toimuv, kuna sellest väga palju ei tea. (Sandra)

Siin on PÄRIS lood. Panevad sind mõtlema, et kuidas küll elud võivad minna. Igal ühel. Hämmastav, ilus, kurb, lootusrikas. (Egle)

Hollandi naisajakirjaniku – maailmaränduri lood 7 naise saatusest 20. sajandil, nende hulgas on nii eestlasi kui ka eestimaalasi. Milleks kõigeks on inimesed (naised) suutelised!!! Imetlusväärne. Ka autori enda rännakud tunduvad väga põnevad. (Eve)

Soovitan. Eestlaste keerulised saatused ja rännakud maailmas. (Reet)

Soovitan kindlasti lugeda. Autor on väga huvitavalt sidunud sünnimaalt kaugele viinud naiste elu erinevates maades ja oskuslikult sidunud mitmesuguseid muutusi selle maa poliitilises elus. Minul pole varem võimalik olnud niisugust teost lugeda, kus on need probleemid nii esile toodud. See teos on tõesti teadmiste jagamise seisukohalt väga oluline. (Imbi)

Andrea Sepetys. Põhjala logiraamat

Soovitan raamatut lugejale, kes suudab leida ühisjooni eksirännakul oleva noore tudengiga ning ei lase end häirida teose hektilisusest. Ei soovita raamatut neile, kes ootavad tõelist logiraamatut – teos on küll ootuslikult blogilik, kuid raske on jälgida, sest puudub ajaline jälgitavus, või tahaksid saada ülevaadet tudengielust kui sellisest. Tekkisid kahetised emotsioonid – ühelt poolt oli huvitav saada ülevaade Eestimaa erinevatest paikadest välismaalase silme läbi, kuid teiselt poolt oli teost kaootilisuse tõttu natuke raske jälgida. (Meelike)

Teos ei ole tüüpiline reisiraamat. Autor väljendab rohkete tunnete mõjul hetki ja olukordi, külastatud linnu ja külasid, trehvatud inimesi ning olukordi. Intuitiivne rännak Eestis. Intelligentne mosaiik meie kodumaast noore välistudengi pilgu läbi. (Viire)

Ei soovita, raamat oli igav ja segaselt kirjutatud. (Triin)

Raamat algab tüüpiliste emotsioonidega, kuidas kohaneda Eestis ja milliseid tundeid keskkonna muutus tekitab. Vaikselt aga hakkab välja tulema pärleid Eesti elu kohta, mida ilustab väike irooniline huumor. Mõtted ja tunded, mida iga inimene läbib – seekord on see serveeritud itaalase pilgu läbi Eestis. Raamatu põhjal võib tõesti kokku panna pildi Eestist. (Tiina)

Mulle meeldis, et autor kirjutas eessõnas, et tal polnud soovi seda lugu tappa. Kirjanik oligi ausalt kõik üles tähendanud mida märkas, koges, õppis. Tegelikult paras julgustükk kirjutada nii emotsionaalselt ja vahetult. (Triinu)

Ikka huvitav lugeda, kuidas me kõrvaltvaataja pilgule paistame. Seda enam, et autor üritab aru saada, miks ja kuidas. (Ilme)

Noortele lennukas ja äge raamat eesti üliõpilaselust eelkõige Tartus. Nagu värske tuul. Pigem nagu Põhjala blogiraamat, kirjutatud väga energiliselt, voogavalt ja tuliselt. Isegi luuleliselt. (Tiiu)

Lõbus lugemine Itaaliast pärit tudengi Tartus olemise perioodist. Positiivses võtmes kirja pandud lühike tudengielu periood Tartus. Heatahtlik huumoriprisma aitab ka meil ennast paremast küljest näha. (Maire)

 

Julia Klaar. Võitlus ellujäämise eest : mälestused

Ma pole nii huvitavat ja kaasakiskuvat teost varem lugenud! Tähelepanu vääriv võitlus elu ja ellujäämise eest. Loe ja Sa ei kahetse! (Imbi)

See on tõeliselt huvitav dokumentaalne lugu emast ja viiest lapsest, kes tulevad II maailmasõjast välja võitjatena elusalt ja tervelt. Siit saab põhjust nii nutta kui naerda! Näha elu Tšehhis ja Poolas neil keerulistel, karmidel aegadel. EESTI EMA kiituseks! (Tiiu)

Raamat pani mind taaskord analüüsima, kui palju me sõltume inimlikust vedamisest või juhuslikust õnnest. Üldjuhul säärased teosed on ülimalt masndavad, ent see raamat polnud. Hea, et keegi on ülestähendanud oma ammused mälestused. (Viire)

Hea, kui aeg-ajalt meelde tuletatakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Piinlik on, kui väikeste asjade pärast virisetakse, kui sõjaaja emad nii kanged naised olid. (Doris)

Olin valinud teose, mida ei suutnud käest panna enne, kui olin lõpuni lugenud. Lugege kindlasti! Raske teekond ja võitlus ellujäämise eest, millest tubli eesti naine väljub võitjana. Ja ei mingit hala ega hädaldamist! Väärtust lisasid teosele fotod ja kirjad. (Anu)

Eestlased kõigis sõjakoledustest lükata-tõugata. Ometi pealehakkamist ja just jaksu täis, et võidelda enda ja eelkõige oma laste eest. Kas ise tuleks selle kõigega toime? Suudaks nii julgeid otsuseid vastu võtta? Tänutunne, et elame rahulikul ajal. Tunnustus, et oma pere ja ajaloo huvides on see lugu kirja saanud. (Miryam)

Soovitan antud teost kindlasti kõigile, kuna paneb mõtlema, kui tühised mõned tänapäeva inimeste probleemid on. Väga huvitav teos, mida on raske käest panna, pildid andsid palju kujutlusvõimele juurde. Paneb imestama, kui palju võib inimesel jaksu olla oma ja viie väikese elu eest võidelda. Teost lugedes mõtlesin pidevalt, kuidas neil antud oludes oli võimalik ellu jääda ning teineteist mitte ära kaotada. Kujutan juba ette, kui palju masendavam oleks teos olnud kui autor oleks neil aegadel veel päevikut pidanud ja sinna oma nõrku hetki pihtinud. (Airiin)

Abdul Turay. Väike valge riik

Soovitan! Annab huvitava ja inforikka ülevaate Eesti poliitikast ja kohast maailmas. Hästi kirjutatud, kohati põnev. (Lauri)

On üllatav, et mustanahaline britt Eestis toimuvat nii haaravalt, ausalt ja õigesti kirjutab. Loe ja Sa ei kahetse! (Imbi)

Soovitan, sest tegemist tõesti väga hea analüütilise ja informatiivse raamatuga. Teadmisi suurendav raamat, kus Eesti elu erinevad valdkonnad on analüütiliselt kokku võetud – majandus, poliitika, sotsiaalne ebavõrdsus, identiteet jne. Mina sain palju uut teada ja samas ka hea meeldetuletus mõne aja tagusest ajast. (Sandra)

Põhjalik ja mitmekülgne ülevaade Eesti elust. Autor kasutab väga erinevaid uuringuid kogu maailmast. Autor leiab üles Eesti elu kitsaskohad, kuid suhtub Eestisse väga positiivselt. (Maie)

Väike kriitika kui see on välja teenitud on täiesti teretulnud. Alguses mõtlesin, et kuidas ta võib meie (minu) kallist kodu kriitikanooltega pilduda, aga siis sain aru, et kõik on ju õige! Kõrvaltvaataja pilk. (Doris)

On huvitav näha, kuidas tark inimene näeb kõrvalt vaadates meie riigi kujunemist ja ajalugu ning analüüsib maailma poliitilist olukorda. Kui raske on või oli veel paarkümmend aastat tagasi musta nahavärviga inimesel meie tavainimeste ja isegi ametnike silmis olla võrdne valgetega. Kuid ma usun, et tänapäeval on see muutunud. (Marta-Maie)

Väga hästi kirjutatud. Kindlasti soovitan lugeda. Raamatus kirjutatu sarnaneb minu tõekspidamiste, arvamuste ja mõtetega. (Sirje)

Soovitan, Turay on teinud suure uurimistöö, kohtunud poliitikute ja ajakirjanikega. Hariv raamat. Värskendav. (Randar)

Ikka soovitan. Huvitav on lugeda, millise mulje me väljast tulnutele jätame. (Helve)

Väga hea nägemus Eesti ühiskonnast, huvitav käsitlus. Paljuski äratundmisrõõm, paljuski mõtlemisainet. (Marika)

Ikka on huvitav teada saada, kuidas me kõrvaltvaataja pilgu läbi paistame. Väike on raske olla, ikka kipuvad suures õpetama ja ette kirjutama, kuidas peab ja kuidas on õige nende arvates. (Ilme)

Lugemine, mis sobiks, kui tahta väljast tulnud inimese hinnangut meie elule. Ei usu, et kirjutaja eelmises koduriigis oleks olnud selline võimalus, et lihtne reporter vestleks presidendi, peaministriga. See on väikese riigi eelis, et igaüks, kes vähegi pingutab, saab esile ja tuntuks. (Evi)