Osalejate tagasiside

Jan Kaus. Asjaõigusest

Soovitan inimesele, kellele meeldib luulet lugeda, kes on sellega harjunud. Mulle ei meeldinud. Tõenäoliselt ma lihtsalt ei mõistnud seda luulet. Ja mulle ei meeldi vulgaarne sõnakasutus. Kogu luulekogu peale oli kaks luuletust, mis mulle meeldisid/millest aru sain. (Moonika)

Eksperimendina natuke huvitav ja paar luuletust on head, kuid üldiselt igav, tühi ja natuke seksistlik. (Lauri)

Soovitan. Algul tundus väga segane, aga hiljem (peale nädalast pausi) võtsin raamatu uuesti kätte ja lugesin ruttu läbi ja meeldis. See oli hea luule, irooniline ja leidlik. (Sirje)

Raido Mürk on Jan Kausi ja Indrek Koffi kirjanduslik tegelane, kelle nime all see luulekogu ilmus. Et teada saada, kas Raido Mürk on luuletuste autor või müstiline tegelane, tuleb raamat läbi lugeda. Emotsioonid võib kokku võtta sõnadega intrigeeriv ja omapärane. (Malle)

Soovitan! See lihtsalt oli NII HEA! Mul on väga hea meel, et see oli programmis. Ma ei oleks osanud iial seda riiulist võtta. (Signe)

Soovitan neile, kes suudavad elu pahupoolele pilgu heita ja taluvad kõige otsekohesemat, ilustamata lähenemist sellele. Minu emotsioonid ja arvamuse sellest mõttekogust võttis väga hästi raamatu algul kokku juba Indrek Koff. Täpselt nii. Keelekasutuselt räige, otsekohene, vulgaarne, jälestusväärne. Aga tähelepanu leidnud ühiskonna või elu valukohad… no nii täpselt just seal need mädapaised asuvadki. Ja nii naelapea pihta oli nende olemus ära tabatud, nagu mu enda mõtted kohati, kuigi mina väljenduks muidugi oluliselt pehmemalt, mul pole ilmselt nii piisavat valu sees… või olen liiga korralikuks kasvatatud. Aga hea. (Elo)

Ei midagi erilist, ei midagi ilusat. Labane. Peaaegu nagu Sauteri luule, aga veel hullem. Kui juba alustasin, siis lugesin ka lõpuni. Pärast lugemist oli ebameeldiv tunne. (Natali)

Pean tunnistama, et mul polnud sellesse raamatusse usku, kuid see üllatas mind. Osutus täiesti loetavaks ja isegi kaasahaaravaks. On omapärane ja raamatu ainestik tänapäevane ning elus enesest. Üllatas, kaasahaarav. (Esta)

Soovitan. Vajab süvenemist, muhe must huumor. Intrigeeriv, irooniline, teistmoodi ja leidlik. (Marika)

Kindlasti leiab lugeja midagi, mida ta varem lugenud pole. Pole päris mulle kirjutatud. Hindan ilusat keelekasutust. (Doris)

Soovitan, sest kirjapandu on lugemiseks väga ladusalt loetavaks tehtud. Näide sellest, et tavaelu- ja sündmused saavad kunstiliseks teoseks ümber kirjutada. On üllatavaid avastusi. (Kadri)

Sügav, humoorikas, mõtlemapanev, haarav – tänapäevaselt kirjapandud elu ja märkamised meie ümber. (Viire)

Eesti lipp ümber palli

Raamat pakub lusti ja kaasaelamisrõõmu ning annab palju uusi teadmisi geograafiast ja ajaloost. Huvitav ja kasulik raamat. Võime uhkust tunda, et Eestis on nii vapraid meremehi. (Tiiu)

Soovitan kindlasti lugeda. See on jahtlaeva “Lennuk” aastatel 1999-2001 toimunud reisi lugu. Need tublid Eesti mehed püüavad meile anda teadmisi ka geograafiliselt. See on vääriline raamat Eesti 100. aastapäevaks. See raamat näitab meeskonna ühisvaimu, mis kahjuks viimasel ajal Eestis puudub. (Imbi)

Soovitan lugeda. Tore ülevaade „Lennuki“ ümbermaailmareisist. Merele jääb alati viimane sõna, meri otsustab. Merega peab alati hästi läbi saama. (Siret)

Väga hea ülevaade „Lennuki“ teekonnast. Nagu seilaksid ise kaasa. Meeldis eemaldumine argimuredest, kogeda teist kultuuri. (Inge)

Reisijutud on huvitavad. Põnevad kohad, kuhu niisama ei satu. Põnevad inimesed kaugetel maadel. (Tanel)

Erakordselt sisutihe raamat eestlaste ümbermaailmareisist “Lennukil”. Pakub hulgaliselt teavet külastatud kohtade ajaloost, geograafiast, endisest ja praegusest elu-olust. Kui merenduse ajalugu ei olnud maarotist lugeja jaoks kõige paeluvam osa, siis igapäevase elu kirjeldused sunnivad meremeeste ees küll lugupidamisest mütsi kergitama. Kirja pandud ladusa sule ja mõnusa huumoriga. Tundub, et see raamat on lugemisprogrammis teenimatult vähe tähelepanu saanud, lugege! Võimas! (Leelo)

 

 

Eesti mõttemaastikud : Ööülikooli loengud

Paatoslikud mõtted vahelduvad ühiskonnakriitiliste loengutega, talitsedes rahvuslikku meelt. Soovitan neile, kes Ööülikooli kodulehte läbi kammida ja kuulata ei jaksa, või kogumikku koondatud tugeva sisendusjõuga kõnelejate tsitaate kiirelt üles leida tahavad. Tuttavaid mõtteid kuulsin peas autori häälega, neid väheseid uusi lugesin õhinal, seltskonda usaldades. Lektorid olid nii karismaatilised, et ilma hiljem kaanelt uuesti Kristiina Ehini nime märkamata polekski küsida taibanud: kuhu jäid naiste hääled? Ja siis ööülikooli loengute nimekirja sirvides taipasin, et rahvusvaimu teema on naiste kätte sattunud väga harva. (Saara)

Mulle väga meeldis lugeda kuue inimese mõtteid – need haakusid minu omadega. Kahest inimesest ei saanud aru, kuid kõik ei sobigi. Küll on ikka meil palju tarku inimesi, keda tahaks kuulata ja lugeda. (Egle)

Põnevad taaskohtumised inimestega, kes oskavad midagi ütelda. Meeldis, eriti Fred Jüssi jutustav kulgemine. (Doris)

Soovitan – päris huvitavad arutelud, mõned küll mulle arusaamatud. Huvitav, mõtlemapanev. (Mari M)

Väga huvitav lugemine oli. Nii mitme targa inimese mõttekäikudega kaasaminemine pakkus parajalt mõttegümnastikat ja veel nii mitmetest aspektidest lähtuda (kuivõrd see õnnestus). Väga meeldis Indrek Neivelti arutlus. Olen temaga 100% nõus. Kalev Rajangu tudengitele tunnen kaasa, kas neil jätkub piisavalt iroonilist meelt? (Vilma)

Enamuses tarkade mõtlejate huvitavad mõttearendused. Inspireeriv, huvitav, arendav. Tõeline tarkus väljendub lihtsas, arusaadavas ja päris eluga seostavas mõtlemises. (Kati)

Soovitan neile, kellele meeldib loengu-vorm ja esinejad/autorid huvi pakuvad. Sain mõtlemisainet mõnest loost, teised aga hetkel ei kõnetanud mind. (Aet)

Soovitan. Meeldisid F: Jüssi mõtisklused. Silmad vaatasid, aga tema hääl kõlas kõrvus. Tarkade inimeste vaated elule, huvitavad mõtted. I. Neivelt – huvitavad tähelepanekud. Lugesin ja nägin asju, mida enne polnud märganud, millest mõelnud. V. Mikita mõtteid on palju loetud, aga eriti usutav on ta, kui jälgida teda rääkimas. Meeldis K. Ehin. Ikka naiselik ja naiste eest väljas. (Astrid)

Huvitavaid loenguid raamatukaante vahel. Olen neid mõtteid küll ka kuulata/lugeda saanud osadelt autoritelt varem, aga ikkagi oli huvitav. Lisaks on raamat kenasti illustreeritud fotodega. Esikaane kujundus on väga ilus ja sümboolne. On huvitav lugeda haritud ja intelligentsete inimeste mõtetest ja teadmistest. Tahan leida aega Valdur Mikita raamatute lugemiseks edaspidi, sest tema mõttemaastik paelub mind ja on veel laias laastus avastamata minu jaoks. (Esta)

Soovitan lugeda, väga põnevate loengutega ööülikooli artiklikogumik. Fred Jüssi, Valdur Mikita, Kristiina Ehin, Sven Grünberg, Toomas Paul, Indrek Nimvelt, Kalev Rajangu, Peeter Laurits – kõik põnevad ja erinevad lood. (Malle)

Soovitan. Tuntud inimeste huvitavaid mõtteid on alati tore lugeda. Iga lugu on omamoodi elamus. Suurim lemmik on Fred Jüssi. (Eha)

Lauri Vahtre. Eestlane seest ja väljast

Soovitan kindlasti lugeda, sest tegemist ladusas vormis humoorika raamatuga, milles ei puudu tõde eestlase kohta. Nii mõnegi koha peal sai omaette naerda – üleüldiselt väga lahedalt kirjutatud raamat. Meeldisid ka väga eestlaslikud illustratsioonid, mida oleks võinud rohkem olla. Kirsiks tordil oli mõningate sõnade eesti-inglise tõlge raamatu lõpus. (Sandra)

Humoorikas lugemine keskmisest eestlasest, milles autor kirjeldab erinevaid kategooriaid väga sõnaosavalt ning muhedalt. Raamat andis mõnusa laengu, tekkis tunne, et tahaks seda raamatut lugemise hetkel teistega jagada ning selle üle arutleda. (Meelike)

Soovitan lugeda – nauditavalt kirjeldatud rahvuse olemust ja läbikäidud teed lühilausete vormis. Läbi huumoriprisma tunnistan end eestlaseks. (Atsu)

Kirjapandu on ju eestlasele teada, kuid võrdlus teiste rahvastega oli väga huvitav. (Maie)

Raamatut lugedes tekkis selline mõte, et minule väga meeldiks lugeda sellises versioonis raamatuid kõigi maade rahvaste kohta. (Triinu)

Väga õige kokkuvõte eestlaseks olemisest – samastusin enamusega. Samas väga soravalt ja hea huumoriga kirjutatud. Lust lugeda. (Sirje)

Seda raamatut peaks igaüks lugema, veelgi enam, see raamat peaks igaühel kodus olemas olema! Suurepärase huumoriga kirjutatud. Südamest tänu autorile ja illustraatorile. (Vilma)

Soovitan lugeda, sest autor oskab humoorikalt kirjeldada eestlaseks olemist ajaloo sündmuste taustal. Kõik on tuttav, kuid siiski läbi huumori naljakas. Samas läbinisti ausalt kõiki asju hinnatud. Ajalooline tõde jääb alles. Illustratsioonid Urmas Nemvaltsilt on hästi mõnusad. (Marta-Maie)

Mõnus, humoorikas – kriitiline, pilk peeglisse. Mõni koht pani kulmu krimpsutama, enamus raamatust oli aga lõbus äratundmisrõõm. (Doris)

Soovitan huumorimeelega inimestele, teisi võib see raamat vihastada. Raamatus kirjeldatud eestlase omadused on ju ammu kõigile teada, aga ikkagi on neid tore lugeda. Muhe ja mõnus raamat. (Eha)

Soovitan lugeda. Hea ajaviiteks, lihtne, naljakas. Väga toredad illustratsioonid. Naljaga pooleks ka teadmisi eestlaste elust ja kommetest. Saab aimu, mida eestlastest arvavad teised rahvad. (Astrid)

Kindlasti lugeda! Väga tõetruu ja meeleolukas eestlase kirjeldus. Lugedes kord muigad, kord naerad või lased mõne pisara. (Alide)

Soovitan ikka. Tundsin ennast ära, oma naabri, sõbrad-tuttavad ja just sellised nagu autor kirjeldab. Raamatus oli omamoodi definitsioon sõnale – eestlane. Võttis muigama ja kommenteerima, kindlasti hiljem tsiteerima. (Miryam)

Asjatundlikult soe humoorikas raamat. Äratundmisrõõm. (Eve)

Tore võrrelda, kus oled autoriga sama meelt, kus mitte. Mõnus humoorikas lugemine, ehkki mõnes kohas huumor ehk vähe pingutatud. (Ilme)

Humoorikas. Paljudele eestlastele läheb selline huumor ja sõbralik tögamine peale. Kohati saab südamest naerda. Lõbus lugemine. (Natali)

Soovitan eriti välismaalastele, sest eestlase olemus on hästi tabatud: keskeltläbi mõõdukust hoidev ja äärmusi vältiv. Humoorikas raamat vihjab, et ei maksa end liiga tõsiselt võtta. (Tiiu K)

Soovitan. Hea huumor, millest iga sõna on tõsi! Ja sõna voolab lobedasti. Muhe äratundmine. Olen jah niisugune. (Mari T)

Armas sissevaade eestlase olemusse ja ajaloosse. Me kanname oma (aja)lugu endas kaasas. Eestlane on nagu inimene ikka, oma veidruste ja voorustega. Eestlase loomus johtub elustiilist ja kliimast. (Maire)

Soovitan mõnusaks ajaviiteks. Kõike ei maksa liiga tõsiselt võtta. Kohati päris naljakas, aga ka irooniline. (Külli)

Humoorika suunitlusega naermine enese üle! Lõbus, kaasahaarav, otsekohene. (Inge)

Mõnus, irooniline lugemine. Soovitan oma välismaalasest õpetajale kindlasti lugeda. Muidu kipub siiani imestama, et miks me eriti ei räägi oma tunnetest talle. Äratundmisrõõm. (Tiina)

Humoorikas. Stiilis „Sellised nad on …“. Hea tuju. (Krista)

Kui tahta mõni suutäis naerda, võib lugeda. Lõbus lugemine eestlasele, kohati üsna vaimukas pilguheitmine meie olemusele. (Sirje M)

Aigi Vahing. Eestlanna Pariisis

Soovitan neile, kes otsivad kerget ajaviidet. Nii keeleliselt kui ka sisult lihtne lugemine eneseotsingust, rändamisest, erinevustest, empaatiast ja armastusest. Raamat pani põgusalt mõtlema inimeste olemuse, olemuse erinevuse ning erinevuste aktsepteerimise üle. (Meelike)

Raamatu põhiteema on peategelase väga paljud meessuhted. Filmi oli väga hea vaadata, kuid lugeda mitte eriti. (Maie)

See on tore raamat lihtsas keeles, mis kinnitab veelkord, et olgu inimese elu möödunus missugune tahes, rõõmurohke, pillav või raske, muserdav, täis kurbust – jääb ikka soov ja igatsus lihtsa armastuse järele. (Aliide)

Laialivalguv, minu jaoks raamatu tegelaste mõtted hüplesid –  minevik, olevik, siis jälle minevik jne. Päris raske oli lugeda. (Triinu)

Soovitan kindlasti lugeda. Neid kolme tegelast ühendab üks mõte – igatsus armastuse järele. Raamat räägib sellest, mis jäi filmikaadrite taha. (Imbi)

Soovitaksin pigem neile, kes filmi näinud pole. Tavaliselt eelistan ma filmile raamatut, kuid seekord oli vastupidi. Lugedes olid filmitegelased pidevalt silme ees, see mõjus häirivalt. (Eha)

Aeg on armutu. Kunagi austajatest ümbritsetud kaunitarist on saanud üksildane riukalik vanadaam. Tema elusügisesse toob soojemaid toone kodumaalt saabunud hooldaja. Kergelt loetav ajaviiteromaan. Eestlanna on võimeline võõral maal täielikult kohanema, kui ta vaid soovib. (Tiiu)

Pisut raske oli lugeda erinevatest aegadest pärit jutustust. Lugedes mõtlesin filmile, nii sain päris meeldiva elamuse. Raamat ja film täiendavad teineteist. (Anu)

Taas võib tõdeda, et eestlased saavad igal pool hakkama. Kapriisne eakas ja haige prantslanna ning tema hooldaja keskealine eestlanna erinevad elusaatused. Võõrsil on hea, kodus on parem. Peeasi, et oleks see kodu – oma tuba, oma luba. (Esta)

Huvitavad karakterid. Hea öökapiraamat. Olen näinud samanimelist filmi. Raamat avas mulle karaktereid sügavamalt, samuti elu Pariisis. (Maire)

Hea täiendus filmile. Huvitav. Inimeste elude kokkupuutumisest ja eluseikadest saab kokku põnev lugemine. (Jaanika)

Kerge lugeda. Sügavama sisuga kui algul arvasin. Meeldis. Nii erinevad nagu me oleme, vajame kõik armastust ka hoolimist. (Doris)

Soovitan seda raamatut kindlasti, sest on huvitav näha kahe erineva naise hingeelu ning üldiselt nende elu ja katsumuste ületamist Pariisis. Äärmiselt ladusalt kirjutatud raamat annab huvitava ülevaate aastakümnetes 20.sajandil, ning kuidas elu need kaks täiesti erinevat naist omavahel kokku viib. Väga liigutav ja armas oli lugeda, kuidas nad lõpuks ikkagi omavahel sõbraks said. Samuti oli huvitav lugeda, mismoodi need naised erineval moel  tunnustust otsisid. (Heidi)

Väga soovitan. Positiivne. Autori huvitava elukäigu üks periood, prantslaste elukultuur. (Hele)

Kui soovida ülikerget lugemist, siis sobib. Ajas ja tegelaskujude vahel edasi-tagasi hüplemine häiris. Aga iva on sees ja seetõttu võib soovitada. Pani mõtlema, kas õnnelikum on see, kes läbib elu käitudes comme il faut või trambib teised jalgade alla ja kogeb ise iga päev rahulolu. Kumb on eluõhtul õnnelikum? (Miryam)

 

Marju Kõivupuu. Eestlase eluring

Soovitan kindlasti lugeda. Saad teada inimese elu kesksetest sündmustest vanast ajast ja kuidas on tekkinud uue aja tavad. (Imbi)

Ja nii ta ongi – hällist hauani. Palju huvitavat materjali nii sünni, pulmade kui ka surma puhul. Sai ka törtsu naerda inimlike soovide ja tahtmiste peale. Isegi meie väikeses Eestis on nii erinevad kombestikud, jagatakse surnu tuhka, kes tahab kamina peale, kes tahab vette, Oo ajad, oo kombed. (Mari)

Soovitan väga. Huvitav ja hariv raamat. Sain teada palju huvitavaid fakte rahvakommete kohta Eesti erinevates kohtades ja nende muutumistest ajas. (Eha)

Soovitan noortele. Selle raamatu väärtus kasvab aastatega. (Sirje S)

Autor toob meieni hulgaliselt teavet vanade eestlaste ja ka uuema aja kombestikust, mis on seoses olulisemate sündmustega inimese elus (sünd, pulmad, surm). Väga huvitav. Mõneti ka uskumatu ja humoorikas. (Eve)

Minu jaoks on ajas muutuvate traditsioonide teema huvitav ja teistele huvilistele soovitan. Kuigi kohati jättis tekst läbitöötlemata mustandi mulje. Sisu on huvipakkuv ja tore, et hõlmab ka ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast saadud tänapäevast materjali. (Aet)

Huvitav raamat eestlaste kommetest. Huvitav, informatiivne, erinevate kommete ajalugu ja kirjeldus. (Mari M)

Kindlasti lugeda! Eestlastest ja nende kohati veidratest uskumustest ning isevärki kommetest eile ja täna ilma valehäbita. Väga meeldiv lugemine aitamaks mõista, kuidas on eestlaste tavad kujunenud selliseks nagu nad on seda tänapäeval. (Tiina)

Raamat annab teadmisi eestlaste kommetest erineval ajastul. Saame teade traditsioonid muutumisest (ka kadumisest) kaasajal. Hämmastav oli lugeda erinevustest matuste kohta Põhja-Eestis ja Lõuna- Eestis. (Helve)

Mõtted rändasid oma juurte juurde. Meenutasin vanaema ja ema räägitud lugusid, oma koduseid traditsioone. Tajusin tugevat sidet olnuga. (Külli)

Aime Hansen. Eestlasena Londonis: kübar jalas, saabas peas

Nautisin raamatu lugemist, sest tegemist on hästi ladusalt kirjutatud raamatuga, milles tasakaal ajaloo, enda kogemuste, üldise maailmavaate vahel. Soovitan raamatut neile, kes on Londonisse minemas ning soovivad avastada uusi ja ootamatuid kohti. Ka niisama lugemiseks oli informatiivne ja ladusalt kirjutatud raamat. (Sandra)

Soovitan küll. Londonit on kirjeldatud selliste tahkude pealt, mida tavapärastest infokanalitest ei leia. On näha, et autori puhul on tegemist mitmekülgselt loomingulise inimesega. Ladus tekst. (Sirje)

Palju teadmisi Londonist, mida varem kuskil kirjas ei ole olnud. Kui vähe loeb hea iseloom, töökus ja andekus elus edasijõudmisel kui sellega ei kaasne materiaalset ja sotsiaalset seljatagust. Loe kindlasti! (Imbi)

Kirjutatud on soravalt ja temaatiline ülesehitus jätab läbitöötatud mulje, hoolimata osade tekstide mängulisusest. Ootasin vist rohkem mälestus- kui reisiraamatut, lootes rohkem kronoloogilist narratiivi. Seega jäi temaatilisest ja mängulisest ülesehitusest kerge rahulolematuse tunne. (Aet)

Meeldis ja soovitan. See pole reisijuht, et vaadata Towerit ja BigBeni. See on kirjeldus elust Londonis ja Londoni olemusest. Sellest, kuidas võõramaalasena hakkama saada ja samas ka Londonit nautida. See raamat köitis mind. Ei koormanud faktidega. Huvitavad kirjeldused erinevatest sündmustest Londonis, kus väga palju eri rahvusi oma elu elab. (Astrid)

Pole tavaline reisikiri stiilis „vasakul näete seda ja paremal teist vaatamisväärsust“. Tahaks koti pakkida ja reisida Londonit uurima! (Doris)

Igal vabal hetkel võtsin raamatu rõõmuga kätte. Sain teadmisi, emotsioone ja kuidagi kodune ja armas lugemine! (Eve)

Mõnusa huumoriga kirjutatud teistmoodi reisiraamat. Müts maha autori ees, kes tõelise maailmakodanikuna ka kultuurierinevustega põrkudes sallivuse ja mõistmise säilitas. (Leelo)

Autoril on oma vaatenurk ja kogemus. Lauseehitus ja sõnastus suurepärane, emotsioon laes. (Tiiu K)

Põnev ja haarav. Uudne Londoni elu! (Merike)

Kindlasti soovitan. Mõnusalt, ladusalt kirjutatud muhe sõnakasutus ja esitusviis. Räägib Londonist läbi mõningate võtmeteemade, kuidas need toimivad, miks sel viisil, milline on ajalooline taust ja autori isiklik seos. N metroo, loomeringkond, skvotterid. Toob jalgupidi maapeale ka need, kel illusioonid Londonist kui maapealsest paradiisist, kuhu on kerge sulanduda ja kus end nähtavaks teha. (Miryam)

Teistmoodi London, London loomeinimese pilgu läbi. Kaks esimest peatükki meeldisid rohkem, teised vähem või üldse mitte. Kogu lugemise aja vaevas mind küsimus, miks autor üldse Londonisse läks. Vastuse sain lk 262: miks mitte lihtsalt Londonis elada. (Anu)

Kiirelt loetav teos, mis oli meeldiv ajaviide. Kirjutajal on hea keelekasutus ja oma vaatenurgad elule suurlinnas. (Viire)

Soovitan raamatut neile, keda huvitab London, või kellel plaan ükskõik millisesse metropoli elama minna. Saab ellujäämiseks häid näpunäiteid ja julgustab inimesi olema eelarvamusteta ja avatud. Teos oli väga jutukalt ja lõbusalt kirjutatud, tekitades tunde, nagu sõbranna räägiks enda seiklustest. Osad peatükid olid huvitavamad, teised jällegi kirja pandud natukene teistsuguses, vähem otsekoheses stiilis. Õppisin tundma Londonit sellisena, nagu ma seda turistina veel näinud polnud ning suutsin lausa unustada, et ise selles linnas viibinud olen. (Airiin)

Kirjutatud ladusalt, mahlakas ja humoorikas keelepruugis. Ühe inimese kogemused ja vaated Londoni elule. Võib nõustuda või raskesti kahelda, kuid ladus stiil ja huumor on nauditavad. (Kati)

Oh, no see on maailma parim raamat. Polekski midagi nii võimsat Aimelt oodanud. Ülivaimukas, sisutihe, arendav. Väga inspireeriv raamat. Eriti veel siis, kui sa armastad Londonit või Aime Hansenit. Täiuslik raamat. Mina sain igatahes suure elamuse. (Tiiu)

Soovitan, sest kirjutatu on vaimukas. Kord humoorikas, kord tõsimeelne. Nõtkes keeles kirjutatud teos. Mulle, kes ma olen käinud Londonis pelgalt turistina, pakkus huvi sügavam sissevaade selle maailmalinna ellu ja olustikku. (Sirje M)

Kuidas hakkama saada suurlinnas. Tasub minna, kuid peab arvestama, et keegi sind ei oota! Kuidas me paistame eestlasena suurlinnas. Mida teha, et ellu jääda ja läbi lüüa. Soovitan lugeda neil, kes ise ka Londonis käinud. Tekib kohtadest hea ettekujutus. (Reet)

Heljo Mänd. Elukaarel

Mõtisklused möödunust – kurblik, tabav, sügav, isiklik. Lugemine oli nauding. Missuguse hingelise varanduskuhjaga inimesed elavad me ümber. Ent kui palju me sellest teame või tahame teada? (Viire)

Soovitan. Ainult väikelinnades võib kogeda seda kordumatut naabri tundmist. Nõmme on ju väikelinn! Kord pidi Kaare tänav kuulama segakoori Head Read Jorupilli Jonni esitust oma Oakesele. Niisugused kohtumised on imelised. (Mari)

Väga huvitavalt kirjutatud ühel tänaval elavatest inimestest. Igaüks on nii erineva eluga. Soovitan kindlasti lugeda. (Imbi)

Huvitavad mõtted ja seosed. Vanad inimesed on tihti mõtetega minevikus. Mõeldes oma kohtumistest tuntud ja vähem tuntud inimestega. Tänav seob kõik ümbritseva. (Sirje)

Mind ei kõnetanud, kuigi raamatu idee iseenesest oli huvitav – paraku aga see minu jaoks ei teostunud. Oleks oodanud natuke sisukamaid elanike kirjeldusi. (Sandra)

Väga huvitavalt on kirjeldatud inimesi, kes elasid seal kandis. Kuna elasin ise seal kandis, s.o Kaare tänava ja Lootuse puiestee nurgal, siis on need inimesed mulle 75% ulatuses tuttavad. Seda raamatud võivad lugeda kõik inimesed, sest selliseid elust võetud momente võib kõikjal kohata. Inimesed ei erine üksteisest paljus. (Hafza)

Eakatele sobib hästi. Noorena tegutsed, vanemas eas mäletad. Ja suur kingitus on, kui dementsus ei sea piire ette. Meeldib üldiselt optimistlik ellusuhtumine. Huvitav aspekt on samastumine ja suhtlus kodutänavaga! (Vilma)

Neist väikestest kildudest jäi väheks – oleks tahtnud lugeda ja teada saada elu-olust. Lause siit, teine sealt. Unenäokillud, inimesed möödunud aegadest kui vaimud. Elust üle libisemine. (Kati)

Äratuntav Heljo Mänd, lausa kohustuslik! Nii siiras, lihtne ja omane! (Inge M)

Kerge lugeda. Ilusas eesti keeles kirjutatud. Lühikesed lood autori kodutänavast ja sellel elanud, elavatest inimestest. Rahulik pilguheit elule ja inimestele, hinnanguvaba vaatlemine. (Esta)

Elutark inimene märkab, kuidas pisikestes asjades peegelduvad elu suured sündmused. Juba pealkiri! Et raamat jutustab pikast elust Kaare tänaval. „…värvin oma mälestused kirevaks, siis ei kao nad enam halli uttu…“ (Ilme)

Soovitan ikka, kuigi see raamat tundus veidi ootamatu stiiliga. Ühe tänava lugu ja meenutused. Nostalgiline. Sobib sügisesse aega. (Eve)

Ilus emakeel ja rahu. Mulle meeldis, et ei juhtunud midagi. Et oligi aeg ja tänav ja naabrid. Ei muud. Väike osa eluloost. (Doris)

Taipasin taas, et H. Mänd ei ole minu maitse. Juba alates „Mõmmi ja aabitsast“. Minu jaoks tüütu, aga teistele jälle meeldib. See raamat oli kohati päris armas. Autorit tsiteerides lk 64: „Vastuolud teevad maailma huvitavaks … nad panevad ilma üle järele mõtlema. (Sirje)

Omapärased meenutused olnud aegadest. Kohati ei teagi, kas mulle meeldib see raamat või mitte. Mõni kujund on nii imeline, teine jälle arusaamatu ja kibestunudki. (Egle)

Õpetab vaatlema. Oma kodutänavat vaatan nüüd hoopis uue pilguga. (Signe)

Soovitan mõnusaks õhtuseks lugemiseks. Mõtisklesin ka oma kodutänava üle … Nostalgilised väikesed pildikesed. Kord tegid pisut nukraks, kord panid muigama, naeratama. (Külli)

Mehis Tulk. Foogt

Soovitan lugeda ajaloohuvilistel. Teoses on kirjutatud võõramaiste isandate võimuvõitlust. Sellesse lõid kaasa ka naabrid ja põliselanikud. Teos on lahedalt kirjutatud ja igav ei hakka. Koguaeg tahad sündmusest osa võtta ja koos edasi minna. (Imbi)

Võib lugeda, ehkki natukene raskepärane. (Viivi)

 

 

 

 

Valve Raudnask. Juunilumi

Mina tahan teost nimetada eesti riigi „piibliks“. Soovitan teost lugeda noortel. Siit saab palju teada eesti riigi ajaloost. Head lugemist! (Imbi)

Soovitan, sest minilood ja huvitav vaatenurk mõjusid huvitavalt ja emotsionaalselt. Sai tunda kurbust, põnevust ja ka intellektuaalst naudingut. Paaris kohas ka natuke igavust. (Lauri)

Raamat autori artiklitest, mis puudutavad kogu meie elu ja kultuuri. Väga meeldivad autori seisukohad. Olen tema arvamustega praktiliselt 100% nõus. (Maie)

Soovitan lugeda, sest autor ei aja poliitkorrektset ümmargust juttu vaid ütleb julgelt välja oma arvamuse. Elutarga inimese mõtteid on huvitav lugeda, eriti kui need kattuvad enda omadega. (Tiiu)

Mälestuste radade teekond jõuab alati lõpmatusse. Puhas nagu juunis langev lumi. (Inge)

Soovitan, sest eakas autor käsitleb vaimukalt kogu tänapäeva Eesti ühiskonda ja teda isiklikult puudutavaid olukordi. Raamat pani mõtlema ja samal ajal pakkus nauditavat elamust ja äratundmisrõõmu. Leidub nii traagikat kui ka lõbusaid momente. (Sirje)

Minule kohe väga meeldis. Tugev äratundmine, nõustumine ja emotsioon püsisid lõpuni. Kui oskaks, kirjutaks isegi sellise. (Helve)

Elukogenud inimese ja ajakirjanikuna analüüsib autor eestlaste elu 1940-2016 aastal. Meeldiv. Ise 49. aasta küüditanuna Tallinnast mäletan päikesepaistet, üldiselt viidi ära enamus öösel. Kõiges muus olen päri, aga eks see ilm Eestis ole ka vaatamata väiksusel kaunis erinev. See raamat võiks mul endalgi olla. (Randar)

 Sügav lugupidamine autori kui inimese ees, kes vaatamata oma traagilisele saatusele ei ole kibestunud ega endasse kapseldunud, vaid on säilitanud empaatiavõime ja huvi elu vastu ja kirjeldab seda mitmetahuliselt ja huumorimeelega. (Vilma)

Eestlase südamega kirjutatud raamat. Südamlik. (Hele)

Väga asjalik analüüs Eesti elust lähiminevikus ja praegu, millega saab ainult nõustuda. Või millest saab vaimustuda. Eesti leib on kõige parem maailmas ja kõigi aegade parim! (Eve)

Lood ja mõtisklused Eesti elust. Mitmekülgne. Ilusas ja lihtsas eesti keeles kirjutatud raamat autorilt, kes hoolimata valusast kaotusest, oskab näha päevades rõõmu ja ilu. Võib mõelda ka nii, et autori raamatud on tema lapsed. Armastus Eestimaa vastu kumab igast loost läbi. Ainult ühe asjaga polnud ma samal arvamusel autoriga – kunstlikud kalmistud talvisel ajal, st „haud ei pea küll tort välja nägema“ aga pisut rõõmsat värvi lähedaste kalmudel külmal ja porisel ajal ei tee sugugi halba. Vastupidi – see kunstlik näitab, et kadunukesed on meeles ja neist hoolitsetakse. Kuuseoksigi pole talvel lihtne leida. Võõrasse metsa ei lähe neid ju võtma, selleks on vaja ka vastavat varustust. Küünal põleb maksimaalselt 32-48 tundi ja kui ei saa neist eriti sageli viia, on kunstlik asja eest. Kevadest sügiseni on meil haudadel istutatud eluslilled. (Esta)

Soovitan. Pika ajakirjanikutee tagasivaade elule, tööle ja Eesti eludele. Palju häid, ilusaid mõtteid. Ka südamevaluga kirjapandut. Nii palju tuttavat ja ikka ka uut, mida ei teadnud. Mälu värskendamist ja möödunu mõistmist. (Astrid)

Autori lugudes on aja lõhna ja värvi. Minevikku tuleb tunda ja meeles pidada ja ka seda, kui palju isik teeb ajalugu ja kui palju ajalugu teeb isiku. Jaa tõesti. Ajaloos on palju ilu ja valu. Nagu inimese elus. Isegi võimatu on uskuda, et see kõik mahub ühe rahva ajalukku või siis ühe inimese ellu. Olen autoriga ühel meelel, et eesti küla peaks olema järgmisel real peale eesti keele ja kultuuri. (Alide)

Huvitavad mõtisklused elust meie ümber. Väga mitmeid mõtlemapanevaid arutlusi, mis ka praegusel momendil on väga aktuaalsed (nt kui hirm kaob; kaardid kirjaoskajale). (Siret)

Mihkel Mutt. Kooparahvas läheb ajalukku : romaan : saatuselugusid seltskonnakroonikast

Soovitan. Lõbus lugemine, huvitav kogu aeg, kuigi päris paks raamat. Nautisin nii autori keelekasutust kui mõtete keerdkäike. Mihkel Mutti tasub alati lugeda. (Sirje)

Koged põnevat, humoorikat ja kohati ka traagilist lugu, mis kulges väga vaheldusrikkalt, justkui „ajamasin“. Kuigi elulood olid humoorikalt kirjeldatud, siis jäi lõpuks ikkagi kuidagi kurb tunne, et nii palju andekaid elusid oli lihtsalt ära põletatud või surnuks joodud. (Natali)

Igal õigel eestlasel on raamat juba kindlasti loetud, aga kui veel pole, siis kindlasti soovitan. Oma koha otsimine, ideaalid ja tegelikkus, püüdlus parema poole, loobumine… Kurb ja aus kogum kultuuriinimeste saatuselugudest. Kas Eesti aeg tuleb või jätkub kõik vanamoodi, kas Eesti aeg võib kaduda ja vana kord tagasi tulla? Kunagise KUKUklubi seltskonna sisukas meenutus. Väärt lugemine! (Hedi)

Siin on nõukogu-aegse põlvkonna kasvamine, kooliskäimine ja elus hakkama saamine. Tuleb tuttav ette. Vaimuinimeste probleemid tänapäeval. (Marta-Maie)

Sobis hästi antud teemale. Lugesin teist korda ja huviga. Palju nägin uues valguses ja Illimari kirjad on erakordselt tasakaalustavad kooparahva allakäigu taustal. Põhiteemaks arusaamade muutus üleminekul Nõukogude ajast kapitalismi. Millised tüübid jõudsid riigikokku praeguse kraami juurde. Iga rahvas väärib oma saatust. (Randar)

Humoorikas ja põnev lugemine teatud aja seltskonna igapäevaelust. Mõni koht jäi segaseks, sest ise ei suuda end panna sellesse aega (liiga noor) ja seetõttu ei saa mõningatest taustainfokildudest aru. Inimtüübid on jäänud samaks, hoolimata ajastust. (Triin K)

Lugege! See on ju meie lähimineviku aruanne. Tekitas vastuolulisi tundeid. Sisu huvitav, tüübid värvikad, kuid kohati siiski igavavõitu. Aga kroonikule võib selle ju andeks anda. (Eha)

Ilmar Tomusk. Kuue kuuga tankistiks

Soovitan. Mälestused ja ajalugu on ikka huvitavad. „Nõuka-aja“ mälestused on nii tõsised kui ka naljakad korraga. (Olev)

Mina sain raamatut lugedes väga hea mõtte. Teed sa head või teed sa kurja, kõik teed iseendale. (Imbi)

Väga avameelne meenutus nõukogude aja ajateenistusest. Väga jõhker noorsõdurite tagakiusamine. Minu poeg oli samadel aastatel nõukogude armees ajateenistuses. Ka tema väeosas oli uskumatuid olukordi. (Maie)

Soovitan kindlasti lugeda, sest raamat on haaravalt kirjutatud. Läbi huumori on edastatud jubedaid läbielamisi. (Reet)

Soovitan, sest lõbus lugemine ja tol ajal sõjaväes teeninule on palju samastumist. Positiivne ja mõtlemapanev. Ladusalt kirjutatud ja lihtne lugeda. (Cristian)

Tulemuseks tõsine ellujäämise kool. Hiljem tunnistab, et seda oli vaja eluks ja selle mõistmiseks. Karm värk. Ka praegusest armeest on eemalehoidjaid, ka praegustes tingimustes on allaandjaid. (Randar)

Soovitan ikka. Kuigi enne magamaminekut võtsin ette teise raamatu. Tõetruu. Nii see käiski. Kõige liigutavaks oli eelviimane peatükk – kojutulek. Ja et ema läks selle kahe aastaga halliks. (Sirje N)

Positiivses toonis kirjutatud dokumentaaljutustus. Soovitan kindlasti. Minu meelest on raamatu autor ”meie aja kangelane” ehk üks paljudest Eesti poistest, kes on aega teeninud Nõukogude Liidu sõjaväes ja läbi jõhkrate katsumuste ja katsetuste siiski ellu jäänud. Lugesin seda kõike ja mulle meenus suvel nähtud Murru vanglas toimunud kinoteatri suvelavastus ”Murru 422/2”. Seal kuuldud lugudega võib paralleele tõmmata Nõukogu Liidu sõjaväe ajateenijatete mälestustega. Arusaadav, miks paljud Eesti poisid endale Seewaldi abil hullupaberid muretsesid, neid ajendas selleks soov ellu jääda, pääseda Vene kroonust. (Triinu M)

Väga tore, kui inimene näeb koledaid hetki oma elus väike säde silmanurgas. Mulle meeldib, kuidas Tomusk ei kurda, et küll ikka olid hullud ajad ja aastad. (Doris)

Avardab silmaringi ja murrab klišeesid. Humoorikas ja õudne, põnev ja tülgastav. Lugesin põnevusega. Poistest oli väga kahju. (Natali)

 

Lennart Meri ütlemisi

Tema ütlemistes väljendub tõeline Meri. Meri kui inimene, kirjanik, poliitik. Seda raamatut ei saagi soovitada lugeda, seda lihtsalt peab lugema. Oleme väikese maa, väikene rahvas. Iga meie hektar on dokumenteeritud. Olgu siis kõnekäänus, pärimuses, laulus, kirjanduses või teadusartiklites. Peame oma maad austama ja hoidma! Kõik Meri raamatud on lugemiseks mõnusad hea keele ja toredate väljenditega. (Aliide)

Soovitan kindlasti lugeda. Imetabav stiil nii väljendites kui kirjas. Mõnus, hea, usutav, otse ja tabavalt öeldud ütlemised. (Imbi)

Soovitan kõigile, keda puudutab Eesti ja president Meri. Kuigi paljud tsitaadid olid tuttavad, oli taas tore kohtumine. Huvitav mõtiskleda ideede ja arutluskäikude üle. (Sirje)

Suured Tänud sulle raamatu koostaja Toomas Kiho. Lennart Mere poolt välja öeldud tsitaadid on nii tabavad ja püsivad endiselt aktuaalsed meie igapäeva elus. Suurmeeste mõtted ja tsitaadid on minu jaoks alati olnud huvitavad. Väga arukad ja panevad sind mõtlema elu üle järele. (Triinu)

Ikka soovitan. Ei võta palju aega. Ega ütluste kogu anna Lennart Merist ausat ülevaadet. Ta oli suur artist, kes omas tugevat sisendusjõudu. „Eestile on kombeks üks president korraga“ – see on alati kõigil varnast võtta. (Randar)

Nii palju muljeid, intelligentsust … (Merike)

Humaanse filosoofia peegeldus Lennart Merilt. Otsus minna ja enda raamatukogusse kindlasti soetada. (Hele)

See on nagu hästi sõnastatud eestlaseks olemise essents, see raamat on peaaegu püha. Siin on sees Eesti riigi aated ja lootused selgelt ja löövalt. Lennart Meri ja meie ise. (Tiiu)

Toredad ütlemised Lennart Meri suust, liigendatud teemade kaupa. Vastan tsitaadiga raamatust „Vahel valdab mind tunne, et kõik on õppinud kirjutama, õppimata lugema“. (Siret)

Soovitan lugeda. Raamatu koostaja on teinud tänuväärse töö! Armastatud president Lennart Meri otsekohesed väljaütlemised jäävad veel kauaks meie meeltesse ja südametesse. (Anu)

Soovitan lugeda Lennart Meri rikkalikust kõnepärandist pärit ütlemisi, sest neis on palju elutarkust. Raamatut lugedes ei tohiks kiirustada, vaid rahulikult nautida pärlite ilu. (Tiiu K)

Holger Kaints. Lennukivaatleja

Ei soovita. Kohutav! Pidev joomine. (Kai-Reet)

Huvitav! Endise üleliidulise tehase aiamajade linnakus elavate peaaegu asotsiaalide elu. Tegelaste mõttelaad on täielikult nõukogudeaegne. Neil on luulud jälitamisest. (Maie)

Tuleviku perspektiivita aiamajakeste linnakus elavate elanike elu. See on meie tõestisündinud lugu. (Imbi)

Lennujaama lähistel aiamajakeste rajoonis elavate inimeste igapäevatoimetustest. Inimestest, kes ei suuda või ei taha harjuda uue eluga taasiseseisvunud Eestis. Natuke koomiline, natuke traagiline. Väga värvikad olme- ja olustikukirjeldused. Nii ehedad, et tekkis tunne, nagu oleks see kõik päriselt! Selline koht oli ju tegelikult olemas. (Anu)

Soovitan, hea põnevik. Mõtlemapanev nagu krimka, aga huvitav ja haarav lugemine, samas pani kaasa tundma sellisele elanikkonnale meist, kes soovis elada oma maailmavaate järgi. (Ave)

Huvitav elukooslus Tallinna lennujaama kõrval. Kahjuks on see lõppenud lennujaama laiendamisega. Päris tore oli lugeda möödunud aegadest, elust ENSV-s. Kui ei oleks lugenud, ei mäletaks neid kohutavaid aegu. (Aiki)

Kuigi mulle endale raamat väga meeldis ja innustas otsima teisigi Holger Kaintsi teoseid, muudab sisu ja teema masendav alkohoolsus „Lennukivaatleja“ raskesti soovitatavaks. Kuna mulle autori kirjutusviis sobis ja oli kergesti omastatav, siis hoolimata kirjeldatava masendusest nautisin lugemist, eriti olmedetaile. (Aet)

 

 

Jaak Juske. Lood unustatud...

Väga soovitan. Jaak Juske on hea sulega ja valdab teemat, lisaks kumab läbi entusiasm ja isiklik huvi käsitletavate teemade juures. Kogu aeg oli põnev! Minu 1. valik ei olnud tööstusest lugeda, aga kui korra alustasin, ei saanud enne pidama kui raamat läbi. Soovin ise ja soovitan teistelegi lugeda kõiki teisi osi, samuti peatselt ilmuvat Jaak Juske kirjutatut. (Sirje)

Väärt ülevaade Tallinna linnaruumi kujunemisest! Tekitas küsimusi, huvi, soovi ise edasi uurida. Põnevust toetas ka uhke pildivaramu. Raamatu lugemise ajal pidid paljud kannantama minu sagedaste küsimuste “Kas sa seda teadsid, et….?” ja värskelt ammutatud faktirahe all.Olen varasemalt lugenud Juske populaarsest sarjast ka raamatut “Lood unustatud Pärnust” ja kuhjaga põnevust pakkusid mõlemad teosed. Pigem on tegu raamatutega, mis annavad kätte hulga niidiotsi, kuid täpsem uurimine jääb lugeja enese teha. Miks mitte haarata raamat kaasa ühele mõnusale jalutuskäigule ja rännata ajas tagasi. (Hedi)

Soovitan, eriti just pildimaterjali pärast! Ja mulle meeldis, et tihti lisati loo lõpus, mis antud paigas tänapäeval toimub. Mulle meeldis, et hulgaliselt fotosid ja lühikesed tekstid muutsid raamatu sobivaks igal vabal hetkel pihku võtta ja paar minutit lugeda. Aga kasutatud kirjanduse nimekirjast tundsin puudust. (Aet)

Palju tuntud lugusid linna minevikust ja palju tundmatuid huvitavaid lugusid (nt Päästekomitee majake ERKI krundil). Rohkelt fotosid. Iga tallinlane võib lähemalt uurida/tutvuda oma elukoha mineviku miljööga. (Enel)

“Lood unustatud Narvast” – väga soovitan, eriti nendele, kes on seal elanud enne II maailmasõda ja ka nendele, kes elavad seal praegu. Tuli meelde, kuidas oli elu Narvas enne sõda ja sõja ajal. Linna pommitamine iga päev ja eriti kuupaistelistel öödel. Varjusime selle vene kiriku keldris, mis sai sõjas vähe kannatada. Õnneks meie pereliikmed jäid kõik terveks. Mul oli väga huvitav seda raamatut lugeda kuna olen sündinud just vanas Narvas. Olin 6-7 aastane, kui sakslased evakueerisid Narva linna elanikke 1944. aasta talvel. Meie tulime Tallinna. Mäletan väga hästi, kui isa sõitis Narvat vaatama vahetult sõja lõpus. Tagasi tulles teatas meile, et Narvat enam ei ole. (Hafza)

Soovitan kõigile ajaloohuvilistele. Väga hästi kirjutatud! Hea sõnakasutus. Seostatud minevik tänapäevaga. Positiivsus igas mõttes. Väga laia silmaringiga inimese teoseid on väga huvitav lugeda. Tänan väga autorit. (A.S)

Mulle meeldisid kõige rohkem fotod. Emotsioon oli vapustav, kui palju oli Eestis (Tallinnas) tööstust. (Inge P)

Hea reisijuht Narvast! Meeldis jalutada mälestuste radadel. (Ella)

Ei ole unustatud, vaid taasleitud Narva. Kohati oli valus vaadates vanu fotosid, mida sõjakoledus tekitas. (Inge M)

Põnevad jalutuskäigud Tartus ja linna ümbruse mõisates. Enamus praeguseks säilinud kohti on tuttavad, hävitatut on raske ette kujutada. Tahaksin võtta raamatu kaasa ja minna Tartusse. (Anu)

Väga huvitav ajalooline ülevaade Tallinna erinevatest piirkondadest lähtudes selle kandi tööstusest (tehased, vabrikud jne). Ja mis on seal praegu … Raamat kutsub tutvuma ja avastama. Osa radu on juba läbitud koos autoriga, palju on veel avastada. (Siret M)

Tutvustab põnevalt lugusid Narvast. Samas on palju vanaaegseid arhiividest pärit fotosid. Huvitav. Tekitas suurt soovi külastada Narvas neid paiku, mis on alles või taastatud. (Natali)

Jaak Juske on hea jutustaja. Tekib tahtmine minna päriselt jalutama ja jutustatud paiku kaasajal vaatama. Olen seotud nii Tallinna kui Tartuga. Raamatud äratasid minus huvi nende linnade ajaloo ja paikade vastu sügavamalt. (Maire)

See on lühike ülevaade linna ajaloost, olemusest ja kannatustest. Olen Narvas sündinud. Narva oli ilus ajalooline linn oma kindluste, Kreenholmi ja rohelisusega. 6. märtsil 1944 sai linnast kivihunnik. (Alide)

On palju pilte Pärnust ja huvitavaid ajaloolisi andmeid linna kohta. Soovitan. On tore näha ja lugeda nendest kohtadest, kus ise olen käinud. (Marta-Maie)

Hea raamat ajaloolise info saamiseks ja pildimaterjal, mis näitab aastatetagust Tallinna. Informatiivne. (Eve)

Soovitan, väga. Sain täiesti uue pildi sellest linnast. Sain teada väga palju uut Narva kohta. Tänu sellele raamatule imetlen meie Narvat. Väga kahju, et nii vähe suudeti taastada Narvat sellisena, nagu see oli enne teist maailmasõda. (Astrid)

Oleks huvitav ka meenutada, kui palju eelmise sajandi alguses jala käidi. Tundsin inimest, kes elas Kadriorus ja käis juba Sitsivabrikus tööl. Olen 5 põlve isa poolt ja 4 põlve ema poolt tallinlane. Pered olid mitmeid kordi kolinud, osa märtsi pommitamisest kodutuks jäänud. Linna arenguga koos edenenud. Hämmastas, kui kiiresti on üle elatud viimased 25 aastat tööstuse kadumisest. Nüüd püüe vanu tehaseid/hooneid/tondilosse taaskasutuse võtta. Hea meeldetuletus. (Randar)

Ikka soovitan. Olen ka Narvat lugenud. Palju vana pildimaterjali. Olin lapsepõlves lõputult vaadanud fotosid suurest sillast ja värvilisest Endla teatrist. Emotsioon oli tugev. Olles sündinud ja kasvanud Pärnus, oli see põgus rändamine tagasi ajas ja ruumis. Fotod rääkisid enamat kui napp jutt. Hea on tunda eesti linnade ajalugu ja arengut. Tuli jälle meelde meie evakueerimine peale pommitamise ööd üle jõe järgmisel hommikul, kui just kärgatas silla õhkimine. Tagasi tulime juba järgmisel päeval. (Helve)

Väga huvitav. Aitäh autorile vaeva eest! Nüüd paljudele rõõmuks ja harivaks lugemiseks. (Marika)

Raamat pakub palju avastamisrõõmu. Tean nüüd maja, kus O. Luts kirjutas „Kevade“ ja et Jõe tänava all voolab kollektoris Härjapea jõgi. Haruldaste ajalooliste fotodega asjalik ja tore raamat. (Tiiu)

Raamat on tark kaaslane Pärnus uitamiseks ja tuntud/tundmata kohtade tundmaõppimiseks. Vanasti oli kõik parem. (Ann)

Väga huvitav lugu Tartu vanadest hoonetest ja elust. Vanad pildid hoonetest olid ka põnevad. (Viivi)

Soovitan kindlasti lugeda. Ladus ülesehitus koos piltidega. Lisateadmisi Tartu kohta ja seniste teadmiste kinnitamist. (Reet)

Väga hea lugemine koos piltidega. Olen lapsepõlvest seotud Pärnuga, kuid ikka avastasin raamatu kaudu uut, mida veel ei teadnud. (Reet)

Huvitav pilguheit minevikku, mis paneb ümbrust veidi teise pilguga vaatama. (Piret)

August Mälk. Läänemere isandad

Soovitan noortele ajaloohuvilistele. Nautisin teose stiili, omanäolist ja rikkalikku sõnavara. (Sirje)

Autori kirjeldus on niivõrd ehe, et lugedes seda raamatut on võimalik kujutada ette väga detailselt kangelasi ning olustikku. Alguses tundus igav. Kuid mingil hetkel läks nii põnevaks, et oli raske raamatut enne käest ära panna, kui see otsa sai. (Natali)

Autori raamatud on osa meie (kirjandus)ajaloost. Emotsiooni kannab igavene küsimus – kas meri ühendab või lahutab. (Ilme)

Romaan käsitleb eestlaste elu 11-13 sajandil viikingitena. Klassikaline seiklusromaan. (Malle)

Selles teoses saab väga hea ülevaate viikingiajast. Seda teost lugedes sain teada, eestlase puhul on raske aru saada, kas ta teeb nalja või räägib tõsiselt. (Imbi)

 

A.H. Tammsaare. Ma armastasin sakslast

Raamat mind endasse ei haaranud ja lugemine läks üle kivide ja kändude. Tegemist on petlikult õhukese raamatuga, mis paraku venib ja venib. Positiivse poole pealt saan välja tuua ainult mõningaid väga vahvaid sõnasid. (Sandra)

Soovitan kindlasti Tammsaare raamatuid lugeda, aga alustada võiks mingist teisest tema teosest, sest “Ma armastasin sakslast” on natuke igav. Raamat oli küll õhuke, aga lõputult veniv ja äärmiselt naiivne. (Triin)

Saksa juurtega noormehe huvi fennougristika ja eriti eesti kirjanduse vastu. Kõik faktid on põhjalikult paika pandud saksa täpsusega, millal ja kus. Tuletab ka endale meelde läinud aegu, mil kuulusime veel liitu. Palju huvitavaid fakte, suhtlemised Eesti kultuurieliidiga ja samas ka tegelik elu. (Mari)

Vaese kontoriametniku Oskari ja sakslannast koduõpetaja Erika traagiliselt lõppev romaan. Teose peamine väärtus seisneb psühholoogilises sügavuses. (Imbi)

Mitmekihiline psühholoogiline romaan Eesti noormehe ja Saksa aadlineiu armastusest. Millise nüansirikkusega analüüsib autor armastuse olemust. (Maie)

Raamat haaras kaasa, sest käsitles väga olulisi ning põletavaid teemasid, mis ka tänapäeval ikka veel aktuaalsed – mõistmine ja mittemõistmine erinevate põlvkondade vahel, ühiskondlikud normid ning surve, lubamatu armastus ning julgus. Huvitavad väljendid vaid rikastasid sügavamõttelist lugu. Lugu tegi mind üsna kurvaks. Ühiskonna surve ja tavad justkui pärsivad inimese soovi olla julge, vaba ja just selline nagu tahetakse olla. (Meelike)

Tolle aja olmeprobleemid on ka tänapäeval üsna aktuaalsed. Huvitav raamat, soovitan lugeda. Raamat tutvustab elu-olu ja inimeste suhteid tollal. Meile on see natuke võõras. Miks pidi küll saksa preili kiirustama abiellumisega. Mõlemad olid vist üsna kinnise iseloomuga. Mõningaid asju oleks võinud ju lahti rääkida. Küllap oleksid siis ka kokku jäänud. (Hafza)

Soovitan kindlasti lugeda. Probleemid, mis on kirja pandud 1935, pole võõrad ega aegunud aastal 2018. Ajastud on muutunud, kuid inimeste probleemid jäävad ikka samadeks. (Reet)

Tänapäeva maitse jaoks kuidagi aeglane, huvitavamaks läks alles siis, kui muidu otsustusvõimetu minajutustaja siiski julges olulise sammu teha. Tollaseid olusid tundmata on raske hinnata teose ühiskonnakriitilisust, kuigi üksikisiku ja normide põrkumine puudutas küll. Algus venis, kuid poole pealt läks huvitavamaks. Hea meel, et üks teos eesti kirjandusklassikast on loetud. (Leelo)

Et mõtiskleda, kas rahvuslik alaväärsustunne on aegade hämarusse jäänud. “Nutavad need, kes peavad temast loobuma, aga kes ta kätte saavad, nutavad sagedasti veel rohkem …“ (Ilme)

Teost võiksid lugeda kõik, just meeldiva keelekasutuse pärast. Kindlasti võidavad midagi teosest need, kel kokkupuuteid õnnetu armastusega. Samas võiks arvestada, et teos on veidi depressiivne. Väga hästi kirjutatud, sain nii mõnegi meeldivalt formuleeritud mõttetera üles kirjutatud ja pidevalt ootasin, mida head veel ridade vahelt leian. Lugu ise oli kurb ja üsna depressiivne, nii et päris ühekorraga ei suutnud raamatut läbi lugeda. Meeldis, et leidsin teose tegevustiku (1920ndad) ja tänapäeva noorte elus ja mõttemaailmas palju sarnasusi. (Airiin)

Et mõista eestlast, kust eestlane pärit. Eestlase alaväärsus-kompleksi võib praegugi kohata, seda orja hinge. „Saksad“ muutuvad ajas. (Kati)

Raamat oli hästi sügav ja analüütiline enesesse vaatamine. Kurb, aga ilus armastuslugu, mis lõppes enne kui õieti alata jõudis. Ilusa keelekasutusega. Nautisin ilusat eesti keelt. Lugesin seda suhteliselt vaevaliselt, aga meeldis siiski väga. Sellest hoolimata ilmselt niipea järgmist Tammsaare teost niipea ette ei võta 🙂 (Moonika)

Martin Kala. Maailm, nõudmiseni

Soovitan juba Ed Labetski illustratsioonide pärast! Nii nostalgiline, tuletab meelde lapsepõlves loetud 1950. aastate reisikirju. Stiil meenutas rohkem mitte-traditsioonilist reisikirja vaid üldisemat vestlust – see tahtis lugemisel harjumist. Hästi armas oli autori Istanbuli vaimustus. (Aet)

Põhjalik ülevaade laiast maailmast. Siia-sinna hetked, mis jäävad. (Inge)

Üks igati vahva raamat, mis on väga elutervelt kirjutatud. Huvitavad kohad – enamus selliseid, kuhu tavainimene kunagi ei satu. Väärt lugemist. Väga hästi ja huvitavalt kirja pandud reiside kirjeldused. Huvitavad riigid, piisavalt uusi fakte, aga samas ka asjalikku analüüsi. Üks paremaid reisiraamatuid viimasest ajast. (Sandra)

Rohkelt uusi teadmisi. Mõnusas reisipäeviku vormis. Meeldib, kui raamatu lõppu jõudes tunnen, et olen saanud targemaks. (Doris)

Kui pole raha ega võimalust nii kaugele reisida, saab seda siiski teha, seda raamatut lugedes ja täiesti tasuta. Põnevusega. (Natali)

Annab põhjaliku ülevaate reisidest Aasias ja riivamisi ka Pariisist. Laiendab silmaringi. Meeldejäävam osa teosest oli reisikirjeldus Mongooliast, sealsete kommete omapärast, looduse ainulaadsusest (õõvastav lagedus, tühjus, ääretus). Hämmastas tänane Tšingis-Khaani kultus. (Sirje M)

Raamat on ladusas stiilis. See pole ainult huvitav reisikiri. Mulle meeldisid kõrvalpõiked vastava maa ajalukku ja minevikku. (Kadri)

Soovitan kindlasti lugeda. See raamat annab teadmisi ajaloost, kaasajast ja näitab selle mitmekesisust, millest koosneb maailm. Mida rohkem reisime, seda targemaks me saame. (Imbi)

Huvitav, hästi kirjutatud reisikirjad. Informatiivne, paeluv. (Mari)

Mari Saat. Matused ja laulupeod

Mari Saat pärineb keskklassi eesti perest. Enam-vähem eakaaslane ja ka elukoht Nõmme on tuttav. Ja kui tuttavlikud seigad, mõtted, olukorrad, inimesed. Täielik deja-vu. Mälestused, mis on vajunud kuhugi aegade hämarusse, elustuvad. Ajuti tekib endalgi tahtmine neid kirja panna. Näed, et Sa ei mõtlegi teistmoodi. Teised mõtlevad samamoodi. (Mari)

Tundus esialgu üsna paljulubav, kuid kujunes minu maitse jaoks liialt hüplikuks ja lugemisvaimustust sel korral ei tekkinud. Tegu oli kiirelt loetava mälestuste koguga, millest on tunda ka mõnusat ajastu hõngu ja usun, et raamat võib lugeja viia tagasi ka tema enda noorpõlve mäletuste radadele. (Hedi)

Vaat see on jälle üks leid. Lausa lust on lugeda kirjaniku kirjutatud memuaare! Väga soovitan. Autor kirjutab temale omase hea sulega, vaimukuse ja põhjalikkusega 1947. aastal sündinud tüdruku mälestusi ajas ja ruumis. Ka unistusi, unenägusid ja aja värve. (Tiiu)

Soovitan. Huvitav retk tagasi nõukogude aega lapse ja noore pilgu läbi. Toredad lapsepõlvemälestused, saab võrrelda enda poolt läbielatuga. (Eha)

Soovitan lugeda. Autor on ausalt ja emotsionaalselt kirjeldanud oma lapsepõlve. Oma vanemaid, nende poliitilisi vaateid ja enda suhtumist ümbritsevasse ellu. (Marta-Maie)

Nostalgiline möödunud sajandi meenutus. Leidsin kohati mõnusat äratundmist situatsioonides ja inimestes. (Mari T)

Väga soovitan. Vaimukas ja emotsionaalne pilguheit kirjaniku noorpõlve. (Marika)

Omapäraselt kirjutatud minevikuraamat. Mälu on imelik, igaühel on ta erinev. Päris tore on lugeda mälestusi samast ajast, kus oled ka ise elanud. Mõned meenutused isegi kattuvad. (Aiki)

Soovitan kindlasti lugeda. Iga asi ja sündmus jätab endast jälje. See teos on nagu minu elust kirjutatud. (Imbi)

Teiste mälestusi aegadest ja sündmustest, mida isegi jupiti mäletad, on ikka huvitav lugeda. On kohti, millele kaasa noogutada ja lõike, millele vastu vaielda. (Maive)

“Väike rahvas peab enda säilitamiseks saama vahel kobarasse koguneda, nagu mesilaspere talvel külmaga oma tarus seda teeb, peab saama tajuda seda tunnet, et on kuidagiviisi ühendatud, et ümber on teised omasugused, tundma sidet..” Just sedasama kokkuhoidmise ja samastumise tunnet tundsingi, lugedes autori mälestusi läbi lapse silmade. Kuna olen liialt noor, et omada isiklikke mälestusi tollasest ajast, kuid olen kuulnud vanemate ja vanavanemate pajatusi, tekitas just lapse vaatevinklist kirjutatu eriskummalist äratundmist – nagu autorilegi lapsepõlves jäi mõndagi ümbritsevat veidi arusaamatuks, on minulegi kuuldud pajatustest tekitanud küsimusi nii mõndagi, millele raamatust veidigi selgitavad vastused sain. Kiire ja mõnus lugemine. (Tiina)

Realistlik raamat, soovitan. Meenub oma lapsepõlv, maalapse elu sama ajastul. (Sirje)

Need mälupildid aitasid meenutada möödunut ja andsid nii mõnelegi tuhmunud mälestusse värvi juurde. Või ka hoopis uut mõistmist. Köitev lugemine. Mõistsin, kui palju on selle aja jooksul väärtused ja arusaamad muutunud. (Astrid)

Huvitavad seosed ja hargnevad mõtisklused. Soovitan, sest see on ilusti ja targalt kirjutatud. Tõdesin, et ka rasketest asjadest saab kirjutada kibeduseta. Tekitas hea ja kuidagi helge tunde. Mõnus mõtisklus. (Külli)

Kui Mustamäe valss ja Sillamäe passioon keerlevad linnades, siis lapsepõlvest Nõmmet, Viimsit ja muid toona pealinnast vaadates äärealasid mäletav Mari Saat  haarab ammust aega laiemalt, kirjutades poliitikast, tsensuurist, mereäärsest piiritsoonist,  motospordivõistlustest, sügisesest kollektiivsest kartulivõtust ehk sellest ühiskondlikust, mis tänaseks kadunud, nagu raamatu nimitegelased, suurmeeste matused ja hingestatud laulupeodki. Samas lubab autor lugeja ka väga isiklike mälestuste ligi, tutvustades oma Hiiu juuri, vana lapsehoidjat, siiraid muljeid värvilisest retseptiraamatust, muffinivormis aprikoose, võikreemitorte ja mõtteid usu, keele ja unenägude kohta. Peatükk defitsiidi kohta, kus autori maailmavaadete põhjal saavad loogilise selgituse nii elektroonika kehv kvaliteet kui kohvi- ja suhkrupuuduse nüansid, on üks põnevamaid ja vaimukamaid, mida sel teemal lugenud olen. Mulle meeldis, et teos ei arenenud kronoloogiliselt, vaid koosnes sisukatest peatükkidest, mille sai lugemiseks jaotada mitme päeva peale, kartmata, et vahepeal mõni oluline detail ära ununenud on. Nõukogude aeg on põnev, eriti elukogenud inimeste jutustustes. (Saara)

Metsavaimu heategu : sada eesti muinasjuttu metsast ja meist

“Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist” on trikiga raamat. Eestlastest on linnarahvas saanud alles viimase saja aasta jooksul ja ka siis ikka tükki metsast endaga kandes. Õigupoolest oleks sellesse raamatusse sobinud vist kõik eestlaste seas ringlenud muinasjutud. Ometi on Risto Järv teinud tubli töö: valinud sada detailirohket pajatust ning need vahetekstide abil kimpudeks koondanud. Mõni lugu on tänu jutustaja huumorimeelele või mälutrikkidele päris ootamatu kuluga! Lapsepõlvest tuttavate lugude kõrge kontsentratsioon teeb härdaks, samas on mitmed lood erinevatest jutustajatest ja kirjapanijatest olenevalt väikese vimkaga, mis kohati valjult naerma ajavad. (Saara)

Soovitan ikka. Silmaringi laiendamiseks 🙂 Mõtlesin, et loen vahelduseks midagi kerget-lõbusat. Unustasin ära, et tegu on Eesti muinasjuttudega, kus lõigatakse, tapetakse, poolitatakse jne. Päris meelevaldsed lood. (Natali)

Soovitan soojalt lugeda kõigil neil, kel muinasjutud-muistendid hingelähedased. Osad jutud olid tuttavad, lastele (nii omadele kui teistelegi) ette loetud, mõned natuke teise nurga alt jutustatud, kui varasemalt kuulnud olin. (Evelin)

Mulle meeldivad nii muinasjutud kui mets, selles raamatus on nad koos. Väga vahvalt kujundatud raamat. Meenutab mulle raamatut „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“. Metsas on salapära, metsas on rikkust, rahu. Vanasõna ütleb „mets on vaese mehe kasukas“. (Esta)

Soovitan kindlasti lugeda. Muinasjutud räägivad sellest, mis meil hingel on. Muinasjutud räägivad meist endist. Osa nendest muinasjuttudest ei ole varem ilmunud. (Imbi)

Muinasjutud on aegumatud! Hea meenutada lapsepõlve. Lihtsuses peitub õnn. (Inge)

Eraldumine argipäevast. Muinasjutuline, kergesti mõistetav. Hea ettelugemiseks! (Ella)

 

Elo Viiding. Nõelad

Ma ei kahetse kunagi luule lugemist – seda tehakse niikuinii liiga vähe – aga ma ei saa öelda, et antud teos minus erilisi emotsioone tekitanud oleks. Jah, olid mõned, mis meeldisid, aga suurem osa siiski ei olnud minu maitse jaoks. (Sandra)

See luulekogu puudutas mind väga. Sõnumid olid täpsed, murelikud ja sügavad. Juba esimesest luuletusest alates olin täiesti kaasahaaratud autori maailma. Kaasaegne, valulik, õiglane – need olid peamised emotsioonid. Tekkis palju mõtteid ja äratundmishetki. (Viire)

Väga nautisin. Nii eluline ja hää luule kui annab olla. Loen edaspidi kõik Elo Viidingu raamatud läbi. Sain kohe juba esimese luuletusega aru, et siin ei jää vaimust vaeseks, ega väheseks. Vaid siit saab just tõeliselt lööva ja hea luuleelamuse. (Tiiu)

Ühiskonnakriitiline, terav, kõikidele kaasaegse luule ja Elo Viidingu loomingu austajatele. Mina seda paraku pole. (Anu)

Luuletused olid iroonilised ja kriitilise suhtumisega meie tänapäeva elu poppide teemade osas. Mulle enamik neist meeldis. Igal juhul panid need luuletused mõtlema. (Moonika)

Mõnus lugemine. Raamatut lugedes, küsisin endalt, et miks ma luulekogusid oma lugemise valikutes liialt palju vältida püüan. Seda luulekogu oli lihtne lugeda. Kirjanik oli nii palju teemasid käsitlenud ja teinud seda huvitavalt, väljendanud oma mõtted ja tähelepanekuid nõelte torgetena. (Triinu M)

Soovitan, sest seda saab igal pool lugeda jupiti ja on mugav kaasas kanda oma argipäevatoimetusi tehes. Väga värskendav raamat – teemasid on seinast seina ja ometigi on raamatu lõpus püant, mis mõjub mõtteid tekitavana – usun, et seda autor sooviski. (Triin K)

Ikka soovitan luulet lugeda. Aga mäletan, et mulle meeldis varem Elo Viiding rohkem. Lemmik oli naispensionär I, see oli tõetruu ja (tragi)koomiline. (Sirje N)

Soovitan neile, kellele meeldib luule. Äärmiselt elulik luulekogu, läbistav, torkab, teeb valu, traageldab. Soovitan. (Inge)

Kerge ja arusaadav. Ma pole eriti luulega sinapeal, aga see oli minu jaoks mõnus lugeda ja aru saada. (Doris)

Lea Jürgenstein. Peterburi eestlaste lood

See on mahukas ja kena väljaanne, pühendatud rahvale, kes on südames ikka eestlased, Peterburi eestlased. Avardab maailmapilti korralikult. Sain tõelise ahaa-elamuse, sest teadsin sellest teemast väga vähe. Eestlasi elas hiilgeaegadel seal üle 150 tuhande. Mindi maa pärast, mida sai tasuta; õppima; abielluti ja ikka jäädi eestlasteks. (Tiiu)

Soovitan lugeda. Siin on eestlaseks olemine teise rahva hulgas. Rahvuse hoidmine ja põlvkondade uuenedes ka rahvuse kaotamine. Imetlen, et Eesti aladelt välja rännanud 19. sajand on nii edukalt olnud majanduslikult ja kultuuri hoidvad. (Marta-Maie)

Raamatu sisu on huvitav, hoolimata sellest, et tegelasi oli kohati silme eest kirjuks võtvalt palju. (Kai-Reet)

Meeldib lugeda erinevaid inimsaatusi puudutavaid raamatuid. Soovitan. Huvitavalt ja sisukalt kirjeldatud, sain vägagi hea ülevaate tolle ja nüüdisaja elust-olust. (Anu)

Siin on inimeste lood, kes on hoidnud ja hoiavad eestlust Peterburis. Raamatusse kirjutatud inimeste lood kinnitavad Peterburi ja Eesti sidet ka nooremale põlvkonnale. Raamat innustab külastama Peterburi. (Maire)

Elulugusid on ikka huvitav lugeda. Enamasti mäletatakse head. Isegi represseeritud jäid Venemaale edasi elama. Ei ole jutustajatega nõus, et Venemaal on rohkem kultuuri ja paremad teenimisvõimalused. (Mari)

Väga huvitav ja palju informatsiooni Peterburi eestlaste kohta. Pani mõtlema selle üle, kui palju need pered kannatasid ülekohtu all. Nii palju tublisi ja töökaid eesti inimesi elasid Peterburis ja selle ümbruses ja hoidsid oma päritolu ja keelt elus. (Astrid)

Väga erinevate saatustega eestlaste lood läbi aegade. Neid seob Peterburg, töökus, tohutu ettevõtlikkus, armastus Eestimaa vastu, püüdlus eestlust säilitada. Palju andekaid inimesi erinevatelt elualadelt. Imetlusväärne! (Eve)

Raamatusse on kogutud kolmkümmend Peterburi eestlase saatuselugu 20. sajandi algusest tänapäevani. Seda on väga palju! Nii kujunes lugemine üsna hüplikuks ja kirjeldused jäid sageli liialt napiks – oleksin tahtnud rohkem! Rohkem süveneda ühte elukulgu. Juba mõne loo järel tekkis tunne, et olen seda kõike juba varasematest lugudest lugenud… Siiski  avastasin enda jaoks ka põnevaid momente. Juurde lugesin näiteks Leningradi blokaadist ja uurisin ka Peterburi eestlaste kohta üldisemalt. Raamat andis mõtteainet. (Hedi)

Soovitan lugeda. Lugedes neid kirjutisi mõistad paremini eestlasi ja venelasi. Kultuuril ja kultuuri mõistmisel on väga tähtis osa. Venelane on südamlikum kui eestlane. (Imbi)

Aavo Kokk. Pintsliga tõmmatud Eesti

Raamatus on korraga kaardistatud nii Eesti kui siinne maalikunstimaastik. Traditsioonilist maastikumaali au sees hoidev konservatiivne kogumik põhineb üldjuhul emotsionaalselt peibutavatel loodusvaadetel ning ei provotseeri vaatajat, kuid sisaldab põnevaid pärle. Tehiskeskkond, ajastut dokumenteerivad sotsrealistlikud stseenid, impressionistlikud elemendid ja Google kaardi reproduktsioon ärgitavad maastikusemiootilistele mõttekäikudele. Sulnis kogu kippus kodus sirvides igavaks, aga kaardi järgi kohtade otsimine pakuks kindlasti äratundmisrõõmu. (Saara)

Palju ajalooalaseid fakte ja legende. Imelised maalid ja fotod Eestimaa kaunitest paikadest. Nii palju on kauneid paiku, kuhu tahaks ikka ja jälle minna. (Siret)

Hiiglama huvitav raamat, mille peale olin juba varem mõelnud, ent lugenud polnud. Võttis ikka palju õhtuid, et maale imetleda. Geniaalne idee niiviisi maalid maakaardile asetada. (Egle)

Vaata ja naudi Eestimaa ilu. Eestimaa on väga ilus! Tore on leida tuttavaid paiku kunstniku käe läbi jäädvustatuna. (Maire)

Imeilus silmaringiavardav teos, mida on ka ilus vaadata. Tekkis soov minna näitusele või reisile. (Ann)

Väga omapärane raamat. 150 maastikku Eestis, nende asukoht kaardil, ajalugu ja kunstiteos selle koha kohta ja ka foto loodusest. Emotsioon oli vägev. Kui kaunis on meie Eestimaa. Paljusid kohti, kus olen ise käinud, hakkasin nägema hoopis teisest vaatenurgast. (Aiki)

See on suurejooneline raamat. Väga üllatav ülesehitus ja väga tänuväärne teostus. See raamat tekitas tõelise AHHAA-elamuse. Nii kaunis, praktiline, kultuurilooline. Naudi kunsti Eestimaast ja matka! (Tiiu)

Ilusast Eestimaa maastikust inspireeritud maalid Eesti kunstnikelt on omakorda inspireerinud autoreid seda raamatut looma. Jaan Eilartil oli see tõesti suurepärane idee. Loodussõbrana leidsin uusi kohti, kuhu ma veel jõudnud pole. Vaadates Eesti kaarti maalidega, näeme, et rohkem on inspireerinud kunstnikku maastikke jäädvustama põhjarannik ja Kagu-Eesti. Kuid kuna kaante vahel on valik maastikumaalidest, siis ei oska öelda kui tõepärane see on. Sain uusi sihte looduses liikumiseks. (Esta)

Soovitan kindlasti lugeda ja hiljem sõita loodusesse maalidelt tuttavaid vaateid otsima. Väga esinduslik raamat. On nauditav nii teksti kui ka valitud maalide poolest. (Tiiu K)

Soovitan, aga mitte järjest lugedes nagu romaani, vaid juhuslikust kohast avades ja piltidesse ja teksti süvenedes. See kaunis raamat võiks olla igas kodus. (Eha)

Soovitan kindlasti. See teos on väga ülevaatlik kunstialbum, kui ka põnev reisijuht eesti looduses. Raamatus on 150 väga lahedalt kirjutatud tähelepanuväärset kohta Eestis. (Imbi)

Mats Traat. Tants aurukatla ümber

Soovitan kindlasti lugeda. Selles teoses on oskuslikult seotud töörõõm armastusega. Tore on lugeda eestlaste murret. Väga hästi kirjutatud vanade eestlaste elu. (Imbi)

Romaan Eesti taluelust läbi mitme põlvkonna ja ühiskonnaelu muutuste kuni kolhoosiajani välja. Eesti talumeeste ülimalt tõsine suhtumine viljalõikusse. (Maie)

Soovitan kui Mats Traadi esinduslikumat romaani Eesti maaelust läbi viie murrangulise ajajärgu. Minule jättis teos sünge mulje. (Malle)

Mõnusalt eestimaine, rahulik tagasivaade ajaloole. Kurb ja lõbus samal ajal. (Maila)

Tore raamat. Mitu ajalooetappi sai tema ümber läbi võetud, kuni jäi risuks jalgu, et ei saa sirget vagugi aetud. Meeldiv. Murdekeele kasutamine on omal kohal ja annab lisaväärtust. (Helve)

Alati soovitan. Traat on kauni ütlemisega kirjanik. Võtke ja lugege esimesi lõike ja saate kohe emotsiooni. Peale raamatu lugemist käige (kui pole käinud) ERMis ja imetlege aurukatelt ja kujutage, kuidas ühiseks kasutuseks vaevaga ostetud imekaadervärki talust tallu veeti. (Randar)

Läbi mitme põlvkonna aurukatla ümber toimuv. Mida armetumaks ja vanemaks saab aurukatel, seda armetumaks muutuvad ka elumajad ja ümbrus ning inimeste suhtumine ümbritsevasse. (Viivi)

Leiva laualesaamise lood. Hea sõnaseadmine. Sõnavara, mida tänapäeval ei kohta: loom turmab, kidase jutuga, rattakrihvid … Traat kirjutab ise: “Õnnistatud olgu see päev ja kütkem teda kuni suu kannab sõnu, süda mõtet ja küps päikeseketas …” (Mari T)

See on Eesti rahva põlvkondade lugu. Sellel maal on eestlane olnud küll ori, küll vaba, küll vang. See on võitlus, üks perekond õitseb ära, saab põrmuks, asemele tõuseb-tärkab järgmine, kes asub võitlusesse oma õiguste ja eksistentsi eest vastavalt olemasolevatele ajaloo keeristele. (Alide)

Linnastunud maarahvas peaks ikka teadma oma juurte lugu. Aeg ja inimesed ning mida aeg inimestega teeb või ei tee. (Ilme)

Haarav ja ladusalt kirjutatud vana-aja lugu. Alguses oli raske lugeda ja ei saanud päris hästi aru, siis läks huvitavaks. (Natali)

Mulle meeldis see raamat Eesti taluinimeste elust ja saatusest läbi mitme inimpõlve. Tore oli lugeda tegelaste omavahelist kõnet Lõuna-Eesti murdes. Veetsin lapsepõlve suved sealkandis oma vanaema juures, kus ka räägiti seda keelt. Sain minagi selle selgeks. (Anu)

Tuule Lind. Tavaline perekond

Soovitan väga! Raamat on elujaatav ja jätab väga hea tunde, mõjub positiivselt. (Ülle)

Väga huvitav raamat. Hea lugeda. Armastus ja armumine 🙂 (Silvia)

Ühe perekonna lugu, erinevad saatused. Meie ajalugu. Raamat paneb meenutama ja mõtlema ajastust, kust oleme pärit. Saatuse keerdkäigud. Ka eluõhtul võib saatuselt olla üllatusi (kohtumine, millest ei osanud unistada). (Siret)

Pigem „ebatavaline perekond“. Näiteks lk. 181 „ … tema peigmees on ta õepoeg ja ühtlasi onupoeg“! Aeg-ajalt olin segaduses, et kes on kes ja „kes kellega käib“. Muidu mulle raamat meeldis, elasin tegelaste saatusele kaasa. (Anu)

Hea raamat esimesest sõnast peale. Väga meeldis. Oli põnev ja kaasahaarav. (Natali)

Lihtsas keeles kirjeldatud ühe Eesti suguvõsa saatust. Elus on väga oluline inimeste omavahelised suhted, mõistmine ja toetus. (Alide)

Liigutav lugu ühest suurest üksmeelsest perekonnast, kus igast murest saadakse koos üle. Igale probleemile leitakse lahendus, toetatakse ja aidatakse lähedasi. (Eha)

Öö veetsin selle raamatu seltsis. See oli minu viimase aja lugemiselamusi. Tuule Linnu huvitav käekiri ja süžee ülesehitus kutsub seda lugema. (Inge)

Noh, ei olegi nii tavaline ühe perekonna ajalugu 40ndatest kui käesoleva ajani. Aeg lendab kiiresti, ei saagi aru, kes kellega, mismoodi suguluses on. Aga see polegi vist eriti tähtis. Perekond, kellel on üpris hirmutavad saladused ja mida eestlaslikult saladuses hoitakse. (Mari)

Hea tunde jättis, et hoolimata elus ette tulevatest probleemidest saab enamik tegelasi hakkama ja toetab teineteist. (Aet)

Ma loodan, et iga lugeja südamesse jätab see raamat sügava jälje. Kindlasti soovitan. Armastaval emal pole sooja ega külma sellest, missugune sa välja näed.
Kõik, mis sa teed, teed kõik endale. Uskumatu raamatu lõpp on kinnitus sellest, kui väike on Eesti. (Triinu)

Soovitan, kuna mulle endale meeldis. Väga vahvalt kirjutatud perekonnalugu läbi aastakümnete. Mulle väga meeldis raamatu ülesehitus ja stiil – ühe perekonna lugu läbi aastate. Eks mõned sündmused tundusid ikka natuke üle võlli, aga eks igasugu asju juhtub 🙂 Kokkuvõttes mulle meeldis väga. (Sandra)

 

Rein Raud. Täiusliku lause surm

Soovitan väga soojalt, kuna tegemist on raamatuga, mis oma mitmekihilisuses kajastab nii eestlaste jaoks olulisi ajaloolisi küsimusi kui ka universaalseid inimeseks olemise keerukaid aspekte. Teos oli ühest küljest silmi avav, kuna oma vanuse tõttu puudub mul isilik kogemus sellest, milliseid raskeid valikuid pidid eestlased Nõukogude okupatsiooni ajal igapäevaselt tegema, et ellu jääda, aga samas olla võimelised iseendale otsa vaatama. Teisalt puudutas ka see, kui hästi on kirjanik kajastanud tegelaste omavahelisi suhteid ja sissepoole elatud emotsiooone, mida inimesed tihtipeale vaikides eluaeg endaga kaasas kannavad. (Kristi)

Raamatus oli kaasahaaravalt kajastatud inimeste võitlus iseendaga; küsimus, kellele või millele alluda ning kas julgeda jääda iseendaks. Lisaemotsiooni pakkus keeleline teostatus. Raamatu viimasel leheküljel tundsin kerget hämmeldust ja jäin mõtlema inimese loomuse ja tema omaduste üle. Tajusin, et hindan raamatu lugemisse investeeritud aega väga väärtuslikuks. (Meelike)

Elu nõukogude aja lõpul. Tasapisi tekkiv vastupanuliikumine, info salaja Läände toimetamine. Kunagi ei saanud kindel olla, et uus tuttav pole KGB poolt värvatud või jälgitav. (Maie)

Kaasahaarav, tempokas, n.ö poliitiline põnevik. KGB Eesti iseseisvumine. Huvitav ülesehitus, põhiloost eraldatud „kastikesed“. Peale 80ndaid sündinuile peaks ka huvitav olema! Olin teost juba varem lugenud, aga ka teisel korral oli põnev. Midagi selles raamatus ikkagi köidab, kuigi ma pole suur poliitikahuviline. (Anu)

Tõetruu oli küll, tuli meelde nõukaaja meeleolu. Autor jutustab distantsilt, neutraalselt, isegi niivõrd, et ei lasknud Alexit ja Maarjat kokku jääda. Emotsioon – kahju kogu sellest raisatud nõukaajast. (Sirje N)

Ma arvan, et see on üsna huvitavalt kirjutatud raamat. Ja veneaeg tuleb ka kenasti meelde. Retro. Samas see teema kuidagi ei kõnetanud mind. Kõik see luurajate värk. Aga head vaimukust ja poeesiat oli ka. Korralik 3+. (Tiiu V)

Soovitan just nooremale põlvkonnale, aitab ehk ajaloomõistmisele kaasa. Ühelt poolt on mul hea meel, et suudan loetut mõista. Samas on mul hea meel, et olin siis veel „kõigest“ laps. (Signe)

Huvitav, kaasahaarav põnevusromaan. See raamat aitas mul  paremini aru saada ja mõistetavamaks teha nõukogude aega. Minu mälestused nõukogude ajast on pigem need asjaolud, et midagi polnud poes saada, kõik vajalikud tööstuskaubad ja maitsvad toidud kandsid ühist nimetust ”defitsiit”. Eriti jube oli see, et suvekuudel ei antud sooja vett.  KGB teema on minule kauge, muidugi ma tean, et selline ametkond oli olemas, aga kuidas nad tegutsesid, see oli minule võõras, kuna minu vanemad ja sugulased seda teemat laste kuuldes ei arutanud. (Triinu M)

Põnev. Loogiline ja samas mitte. Mitte öökapiraamat. Raua raamatud on alati sõnaosavuse meistriklass. (Doris)

Soovitan raamatut, sest ise nautisin väga. Raamat on väga hästi ja põnevalt kirjutatud ning tekitas tahtmise veel autori raamatuid lugeda. Suurepäraselt kirjutatud Eesti oma spioonilugu, mille tegevus leiab aset Nõukogude aja lõpus. Raamatus põimuvad erinevate tegelaste tegemised omavahel nii, et alati ei saa arugi – ja neid tegelasi on päris palju. Kohati läks seetõttu ka natuke sassi, et kes on kes ja mis asja ta ajab. Väga meeldisid autori meenutused nõuka-ajast (nt telefon, talongid), see tekitas sellist mõnusat nostalgiat. Ja ei puudunud ka pisike armastuslugu, mille puhul oleks tahtnud mitu korda öelda, et kuulge – rääkige omavahel, eks. Aga samas tuleb arvesse võtta seda aega ja olusid. (Sandra)

Romaan nõukogude võimu lõpuajast, režiimi kokkuvarisemisest ja inimestest selle sees. Masendav, kuid väga hästi kirjutatud. (Malle)

 

Veera Saar. Ukuaru

Selle teose peamine mõte on „tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“. Eks tööarmastus on eestlastel ikka olnud ja tahaks loota, et see nii ka jääb. Soovitan kindlasti lugeda. (Imbi)

Kindlasti lugeda, sest film on vaid osa sellest loost. Teos hõlmab erinevaid ajastuid (esimene Eesti Vabariik, nõukogude aeg) ja ega inimsuhted pole ka praegu muutunud. Endised küsimused on ka siin – kuidas leida tasakaalu töö, eraelu ja ka muusika vahel? (Eve)

Soovitan. See on Veera Saare üks paremaid ja tuntumaid raamatuid. Romaan räägib armastusest, eesti naise sitkusest. Väga kaasakiskuv ja mõtlemapanev. (Malle)

Väga-väga soovitan. Ei väsi lugemast korduvalt ja filmi olen n+1 korda vaadanud. Ei kujutaks eesti kirjandust ilma selliste tegelastega ettegi (Aksel, Minna, Loreida jne). Ja muidugi see „Ukuaru valss“. (Kadri)

Soovitan, kuna räägib Eesti maaelust ja naiste rollist 20. Sajandi algul. Naiste roll talus, meeste ja naiste tööd ja soorollid. Raamat paneb kaasa elama ja annab võimaluse samastuda/erineda. (Kristiine)

Soovitan. Mulle meeldis see raamat väga. Ukuaru lugu on armastusest nii enda, teiste inimeste ja looduse vastu. See raamat on aegumatu. (Inge)

See raamat mõjub ja mõjutab lugejat alati. Eluraskustele vaatamata olid raamatu mõlemad naised kannatliku loomuga. Mina arvan, et iga üks meist on oma õnne sepp. Tööd tegemata ei saavuta me oma elus midagi. See raamat on aegumatu väärtusega. (Triinu M)

See on hingekriipiv lugu sitkest eesti naisest, kes kuulab oma südant ja abiellub armastusest. See on lugu tema armastusest. Raamatus on oluliseks ümbritsev mets. Mets toidab, katab, soojendab ja annab tröösti ning jõudu elurada käia. (Esta)

Soovitan, sest nagu Eesti riik muutus, nii muutus ka kirjandus. See raamat on näide heast vestjast kirjanikust sotsialistliku realismi tingimustes. Mitmesugune. Paneb mõtlema olnule ja tulevale. Jäävad mets, meri ja eesti keel. Jääb siiski kõlama: tee tööd, küll siis tuleb armastus. Pahatihti paiskab saatus inimestest mitteolenevaid olukordi ja lõikab ära inimesed, maad ja metsad. Vaene väike Eesti! (Helve)

Selle raamatu võiks kokku võtta ütlemisega: „Selline on elu“. Siin on armastust, õnnetust, pisaraid ja valu. Leppimist paratamatusega ja jonni, et minna edasi. Julgust jääda oma põhimõtete juurde. Inimene jaksab ja jaksab palju, kui ainult näeb lootust ja tajub vajadust. Raamat innustab võtma kätte ka autori teised raamatud. Tore, et oli lisatud programmi. (Miryam)

Meile kõigile tuntud film Ukuaru – kuid raamatuversioon – hoopis midagi muud, palju mahukam. Lugedes elust aegadest EV-s, ei kujuta seda lihtsalt ette, kui palju tehti tööd ja nähti vaeva, et kuidagi viisigi ära elada. Seda raamatut peaks ka lugema tänapäeva Eesti noorem põlvkond, et saada aimu, mismoodi elasid meie esivanemad. (Mari)

Meie vaikselt kannatav loomus tuleb hästi välja. Lugesin kunagi kooliajal. Nüüd oli palju huvitavam. (Doris)

Raamat eestimaa loodusest ja inimestest. Männid, sirged mastipuud, altpoolt hõbedased, pealtpoolt kuldsed ja üldroheline karus. Ja selle all nõmm pohladega, nii et rooma põlvili ja kühvelda korvi, aina rooma ja kühvelda … Eesti naise elutee minevikust olevikku. Võrratu naisekuju Minna, kes vapralt loob üle kivide ja kändude metsalaande oma kodu. Minna ütleb, et niikaua kui inimene nutta saab, pole ta kibedaks kivistunud. (Alide)

Võlus peategelase natuur, mida on hea meenutada kui leiad, et on raske! Äärmine töökus, sihikindlus, lihtsus. Hea raamat, mida tutvustada teistele rahvastele. (Inge)

See on lausa kohustuslik! Meeldis otsene siiras lähenemine, taas leitud unustatud vana. Hea ajaviite raamat. (Ella)

Uued väliseestlased: Eesti elulood avatud maailmas

Ikka ju tore teada, kuidas kaasmaalastel läheb. Vahva, kui otsusekindlaid inimesi leidub ja kui kenasti nad kodust, sugulastest-tuttavatest ja igapäevasest turvavõrgustikust kaugel eemal hakkama saavad. (Maive)

Põnev lugemine. Huvitav teada saada – miks ikkagi mindi ära. Positiivne. Pole Eestil viga midagi. (Karmen)

Soovitan kindlasti lugeda. Paljud eestlased on leidnud uue kodu, töö ja elu välismaal. Eestlased on ikka tublid küll, et nad välismaal elades nii hästi hakkama saavad. Elagu, tublid kaasmaalased! (Imbi)

 

 

 

Viivi Luik. Varjuteater

Raamat neile, keda huvitab, kuidas olla teel iseenda juurde. Lisaks huvitavad Rooma kirjeldused. Poeetiline sõnakasutus, mälestuste taasläbielamine, nendele uue tähenduse andmine. (Reet)

Romaan, reisimine ja ka endasse vaatamine. Aega ja süvenemist nõudev teos. Detailselt olustikupildid, endassevaatav. Lihtsad kirjeldused annavad tegevuse värvikalt edasi. (Siret)

Soovitan raamatut inimestele, kellele meeldivad mahlakad kirjeldused reisiromaani vormis. Raamat oli imehea, väga hästi kirjeldatud ning huvitav. Tunne oli selline nagu oleksin autoriga nõiduslikult kaasa reisinud. (Mari Ann)

Igapäevaelu ja kogemus, kuidas näha/mõista maailma detaile ja seoseid – mis on kõige sees ja taga. Rahu ja kurbus, sügavus, mõistmine, et oleme ajalikud ja omavahel seotud. (Kati)

Väga soovitan, see on autobiograafiline romaan autori eluperioodist Roomas. Igatsus, armastus, üksindus. (Malle)

Mõnus mõtisklus. Ilus keel, intelligentsed selgitused, positiivne emotsioon. Esimest korda seda teost lugedes olin suisa vaimustuses. Oli suvi 2013. Istusin lauluväljakul ja lugesin. Naudinguga. (Külli)

Raamat lubas rääkida Roomast, kuid autor hüppas aina ühelt kõrvalloolt teisele. Hästi hüplik. Samas keeleliselt ilus raamat. Kõige rohkem meeldis lugu Magdast ja tema tütrest. (Moonika)

Soovitan raamatut põneva sõnakasutuse, huvitavate kirjelduste tõttu. Samuti meeldis, et alltekstina kumas läbi ühiskonnakriitiline sõnavõtt. Varjuteater tekitas sooja emotsiooni pakkudes viiteid mitmetele varem loetud/vaadatud teostele. Tore äratundmine. Huvitavad reisikirjeldused Rooma ja Berliini kohta. (Meelike)

See on maailma parim raamat. Kui palju kuldseid leide! Poeesiat ja tõde. Ja kõik see poeb täiesti nahavahele. Rooma on nagu kirjaniku elutee. Igal sammul täis ehedat päriselu, mis ongi PÄRISLUULE. (Tiiu V)

Lugesin juba teist korda. Meeldib kirjeldamisviis, ootamatud tähelepanekud. Armastan samuti Roomat, kuigi olen seal olnud väga lühikest aega. Tunnen, et see on ka „MINU LINN“. (Egle)

Hea raamat. Mõnus kirjaviis ja huvitavad mõtisklused reisidest, nii palju leiad endaga sarnaseid mõtteid. (Mari P)

Selles raamatus on nii palju tõeteri, et peab kindlasti lugema. Itaalia-Rooma ajalugu on võimas, aga raamatut lugedes jäi hinge mingi kivisus ja külmus. Inimese võrdlus ja võimed. „Inimene on nagu rohi, mis esimesel võimalusel mullast tõuseb ega hooli millestki. Edasi!“ või „Lumikelluke tahab nii kangesti elada, et ta tuleb ka paksust jääst läbi“. (Alide)

See oli kuidagi segaseid tundeid tekitav raamat. Keeleliselt oli küll suurepärane ja nauditav, aga sisult… liialt Ameerika mäed minu maitsele. Vahepeal jäi raamat pikalt seisma, sest kõiki neid kõrvalpõike lugusid sai minu jaoks liialt palju, tahtsin puhata. Enamuse ajast läks jutt päris kõvasti lappama ning üleüldse algab see peale võrdlemisi Aadama ja Eeva ajastust ning lõppeb eiteakus. Selles mõttes küll, tuleb tunnistada, sarnaneb teos päris kõvasti minu enda jutustamisoskusele 😉 (Elo)

Mõnus ja huvitav reisikiri oma pisidetailide, inimeste ja sündmustega. Lugesin ja lasin endast läbi voolata selle linna omapära, huvitavad kõrvalpõiked ja kohtumised. (Kadri)

Saad teada autori tähelepanekuid tema käidud riikides. Ei ole nii, et kõikjal on parem kui meil siin. (Ain)

See teos on killuke meist endist. Niisugused me olemegi. Sellest raamatust sain teada järgmise mõtte. Kas saame teada, mis on meie patud? Kes ilmub elu lõngakera seest? (Imbi)

Viivi Luik on kindlasti maailmakodanik, kelle üle saame uhkust tunda. Kirjanik on oma teoses kunagi läbielatud kogemustest maalinud lihtsate sõnade abil värvilised pildid ning sinna juurde lisanud naudingut pakkuvad kirjeldused. Raamatut lugedes tekkisid minus paratamatult sellised tunded, et ma olen ise koos kirjanikuga seda kõike kogeda saanud. (Triinu)

Tõnu Õnnepalu. Vennas

Perspektiiviga välja toodud inim- ja peresuhete muutused ajas. Just murrangulistel ajahetkedel. Lähedus ka kauguste taga. Meil peab olema keegi, kelle vastu saame lõpuni ausad olla. Soovitan! (Reet)

Tõeliselt „õnnepalulik“ rahulik ja hea tõestisündinud lugu kahest vennast, üks Ameerikas, teine Eestis nagu need lood olid. Inimeste kirjad on nagu õrnad paberlaevukesed, mis ületavad ookeane ja kätkevad inimelusid. Meiegi perekonnaloos on samad lood. Kõnetas. (Tiiu)

Imetlen autori oskust ja taiplikkust kasutada leitud materjali oma töös. Tegelik elu ehedal kujul – ajalugu nii nagu tegelikult oli 30-40ndatel aastatel. (Marta-Maie)

Võtab natuke harjumist, et lausete lõpud ära tabada, aga tõesti huvitavalt kirjutatud elude lugu. Ostsin pileti Draamateatrisse, et seda lavastatud kujul näha. Raamat meeldis väga. (Doris)

Põnev lugeda, kuidas vanast talust leitud kirjade põhjal on kirjeldatud inimeste elulood. Mind huvitavad inimeste elulood ja saatused. Selles loos on inimeste saatuse kaudu kirjeldatud ka Eesti lugu. Oli põnev ja kaasahaarav. (Natali)

Soovitan, eriti neile, kelle perest on keegi kaugele sattunud ajas ja ruumis. XX sajandi esimese poole aeg ja püüdlused ja mis neist teiseks sajandipooleks alles jäi. Tõnu Õnnepalu: „Kirjad, kus peaaegu kõigest vaikitakse, aga mis ütlevad ära kõige tähtsama …“ (Krista)

Väga huvitav teema ning põnevalt kujutatud läbi kolme tegelase. Väga meeldis, et raamatus olid kirjad jäetud sel kujul kui tegelased seda rääkisid, mitte ei olnud korrigeeritud tänapäevasele keelenormile vastavaks. Olles näinud varasemalt Draamateatri lavastust tekkis väga mõnus ja soe emotsioon. Kujutluspilt tekkis lavastuse põhjal. (Meelike)

Soovitan. Eluline, ehe. Ka see etendus meeldis väga. Kujundlik. Pani kaasa elama, mõtlema, kuidas olud ja inimesed meie elu mõjutavad. (Külli)

Autentne eestlaste elu. Inimesed lihtsalt elasid, kirjutasid, unistasid, ega osanud arvatagi, et nende elust võib saada näidend. Kuidas ajalugu vormib elusid. Eestlane on edasipüüdlik, pragmaatiline. (Kati)

Soovitan. Tõnu Õnnepalu on meeldiv autor. Tema lood kulgevad kuidagi rahulikult ja voolavalt. Ka tolleaegse kirja- ja väljendusviis on huvitav. Näidend tasuks ka vaatamist, näitlejad ka head. Vendade ühtekuuluvustunne on igati liigutav, et kontakt ikka säilis vaatamata geograafilisele eraldatusele, riigikorrale ja poliitilistele erimeelsustele. Ei konflikte ega kadedust. Põhiväärtuseks on ikka töö ja tervis. (Vilma)

Tõene. Sarnase loo võiksin kõrvale tuua ka oma Hiiumaalt pärinevate vanavanemate sugupuust. Südamlik, liigutav. Elamuse sain ka Draamateatri etendusest. (Eve)

See lugu on justkui ime: kirjanik leidis pööningult näidendiks autentse materjali. Olin põnevil hetkest, kui sellest kunagi raadiost kuulsin. Hiljem käisin Draamateatris etendust vaatamas, meeldis. Aga nüüd on väga hea meel, et raamatuprogramm andis tõuke ka teost lugeda. Nagu tihti juhtub, näiteks raamatu ja filmi võrdlemisel, siis raamat on nüansirikkam, sügavam ja selgem. Selles näidendis on väga oluline tegelaste suust kuulda ehedat hiiu keelt. Draamateatri näitlejad tegid oma parima, aga nüüd lugemise ajal kõlas see murrak mul kõrvus  õige lopsakusega ja see lisas võlu topelt. Samuti imetlesin, kui ilmekalt olid edasi antud looduskirjeldused, näiteks Eestimaa lage põld sügisesel kartulivõtul, karge ja nukker. Fantaasia hakkas kohe tööle, kuidas lavastuses oleks võinud seda edasi anda. (Sirje)