Hea lugeja!
E-ajakirja The Economist saab e-raamatukogust OverDrive laenata kuni 28. jaanuarini 2023. Väljaandja laenutusmudeli muudatuse tõttu eemaldatakse 1. veebruaril kogust e-ajakiri ja selle varasemad numbrid.
OverDrive’i e-raamatukogu vahendusel saab lugeda enam kui 130 majandus- ja finantsajakirja ning 100 päevapoliitika ajakirja erinevates keeltes.
24.01.2023
Esmaspäeval, 30. jaanuaril tähistame esmakordselt Eesti lipupäevana eesti kirjanduse päeva.
Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovime väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.
Selle piduliku tähtpäeva puhul toome teie ette valiku teoseid, mida raamatukoguhoidjad eestikeelse kirjanduse osakonnast lugeda soovitavad. Väljapanekud eesti kirjandusest võid leida ka ELLU-st ja OverDrive´ist.
Huvilised on oodatud 30.01 kell 10.30 Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) suurde saali, kus toimub kohtumine kirjanik Rita Metsaga. Loeme ette raamatust “Numbrilood”, mängime ja laulame. Kohtumine toimub koostöös kirjastusega Eesti Raamat.
Kell 13.00 saab kohtuda Tallinna Keskraamatukogu suures saalis noortekirjanik Heli Künnapasega. Ta on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui suurtele ning on tuttav nii raamatute kirjutamise kui kirjastamise köögipoolega. Koos vesteldakse raamatumaailma uudistest ning tutvutakse ka värskete ajakirjadega. Registreerimine ja lisainfo 683 0914 või laste@nulltln.lib.ee.
| “Eesti novell 2021” | Ülevaatlik valimik kõige uuematest eesti kirjanike lühijuttudest. |
| “Eestid, mida ei olnud: alternatiivajaloo antoloogia” | Lühijutukogumik. Erinevad versioonid Eesti ajaloost, kui meie ajalugu oleks läinud natuke (või palju) teisiti. |
| “Mullast oled sa võetud: maajuttude kogumik” | Lühijutud. Inimese võõrdumine maast ja vale ettekujutus maaelust ehk linnainimese seiklused maal. |
| “Öö: 18 tumedat lugu Eesti autoritelt” | Õudus-, põnevus- ja ulmekirjanduse valda kalduvad lood inimloomuse pimedamast poolest. |
| “Vinguv jalaluu” ulmeantoloogia | F. R. Kreutzwaldi muistenditel ja eesti folklooril põhinev ulmelühijuttude kogumik. |
| Ain Kütt sari Sagadi paruni mõrvalood: “Risti soldati mõistatus”, “Kuldse medaljoni mõistatus”, “Musta paguni mõistatus” | Muhedad mõrvalood köitvate tegelaskujudega koos võimalusega heita pilk tollasele elu-olule. |
| Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” | Perviku mälestused enda elust ja eelmise sajandi suured ning olulised sündmused läbi kirjaniku pilgu. |
| Aliis Jõe triloogia “Viimane laev”, “…kes pole kunagi söönud homaari”, “Kõik teed viivad Roomast” | Jutt elust enesest, aga milline tulevärk ja haare on tegelastel, seda peab ise lugema. |
| Andrus Kivirähk “Maailma otsas” | Lihtsate inimeste elu – kohati humoorikas, kohati väga igapäevane. Positiivne lugemine. |
| Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” | Kuidas suri eesti muinasaeg… Üks tõlgitumaid eesti romaane. 2008. aastal Eduard Vilde kirjandusauhinna võitja. |
| Andrus Kivirähk “Pagari piparkook: Kivirähk XX sajandil” | Autori stiiliharjutused, et jõuda juba selliste suurvormideni nagu “Maailma otsas”. |
| Andrus Kivirähk “Rehepapp” | 2000-2017 raamatukogudest enim laenutatud eesti autori raamat (Postimehe andmetel). Üks kõle novembrikuu mõisaaegses eesti külakeses koos krattide, tontide ja inimeste enda murede ja ahnusega. |
| Anne Kahk “Haraldi villa” | Meelelahutuslik krimikirjandus huvitava puändiga. |
| Armin Kõomägi “Lui Vutoon” | Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse I koht 2015. |
| Armin Kõomägi “Perifeeria kangelased” | Lühijutud. Provotseeriv, absurdne ja huvitavate seostega. |
| Arved Viirlaid “Ristideta hauad” | Üks parimaid eestikeelseid romaane läbi aegade: hingeminev lugu metsavendadest ja nende rasketest valikutest. |
| Eia Uus “Kirjad Buenos Aireses” | Teistmoodi reisiraamat, keskendub muljetele ja sisekaemusele. |
| Herman Sergo “Näkimadalad” | Inspireeriv, helge ja eluline lugu rannarootslastest. Väärt lugemine, arvestades, et rannarootsi teemat on meie kirjanduses vähe käsitletud. |
| Jaan Kaplinski “Piirpääsukese Euroopa: Baikalist Assoorideni” | Euroopa reisimuljetes kirjeldab autor nende paikade rahvusliku vaimu ja eripära. |
| Jaan Kaplinski “Silm; Hektor” | “Silm” 1999. aasta kirjanduse aastapreemia. |
| Juta Kivimäe “Suur tuba” | Huvitav fookus: 1950ndate Eesti juudi-eesti segaperest pärit tüdruku silme läbi. Lisaks väga head olustikukirjeldused. |
| Kai Aareleid “Linnade põletamine” | Ajastuvaade läbi lapse silmade ehk raske ajalugu läbi süütu lapsepilgu. |
| Kersti Kivirüüt “Mäng mõisa peale” | Tore vaade Eesti ajalukku läbi meelelahutusliku kelmiromaani. |
| Ketlin Priilinn sõbrannade sari: “Emily raamatuklubi”, “Kerstini ketsid” | Seni ilmunud kaks raamatut. Sari, mis räägib kolmest sõbrannast: 29-aastasest Emilyst, 54-aastasest Kerstinist ja 33-aastasest Millast. Meeldiv ajaviitelugemine. |
| Lauri Räpp “Maailma lõpus on kohvik” | Autori seljakotirännakutest, kus alati juhtub midagi erakordset. Väga positiivse tonaalsusega raamat. |
| Leelo Tungal “Seltsimees laps” | Jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel, kus perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Autobiograafiline teos. |
| Lehte Hainsalu “Kukelokuti” | Vähetuntud pärl eesti keeleteaduse tudengi elust 90ndate Tartus, läbipõimunud keelemänguga. |
| Margus Karu “Nullpunkt” | Eesti noortekirjanduse üks alustala ja populariseerija. |
| Mart Kivastik “Vietnami retsept” | Reisiraamatuna kirjutatud poisi arengulugu. |
| Mehis Heinsaar “Unistuste tappev kasvamine: jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid” | Maagiline realism. Reaalse ja fantastilise vahel hägustuv maailm. Sisaldab ka 2010. aastal Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu „Puhkehetkel“. |
| Mehis Heinsaar “Vanameeste näppaja” | Betti Alveri kirjandusauhind 2001. |
| Märt Treier “Eluolulised lood” | Sisaldab toredaid mõtisklusi. |
| Peeter Sauter “Ära jäta mind rahule: a love story” | Autobiograafiliste sugemetega lugu, mis pälvis Balti Assamblee auhinna 2014. |
| Rein Raud “Hotell Amalfi” | Allegooriline. Inimese sisemaailm ja täiuslikkuse otsingud. |
| Rein Raud “Päikesekiri” | Väga mitmekihiline, sümbolistlik ja filosoofiline oma lihtsa süžee varjus. |
| Sass Henno “Mina olin siin. Esimene arest” | Eesti noortekirjanduse alustala. |
| Sveta Grigorjeva “Kes kardab Sveta Grigorjevat?” | 100% subjektiivselt minu lemmik luulekogu. |
| Triinu Meres “Lihtsad valikud” | Parim eesti autori romaan Stalker 2018. |
| Tuuli Tolmov “Neetud taevakivi” | Eesti mütoloogial põhinev muinasulme. |
| Tõnu Õnnepalu “Mandala” | Põgenemisest kriisi ja tänapäeva ning iseenda eest. |
| Valdur Mikita “Metsik lingvistika”, “Lingvistiline mets”, “Lindvistika” | Raamatud eesti keelest ja meelest, peaaegu hüpnotiseerivalt mõtisklevad teosed. |
| Valdur Mikita “Mõtterändur” | Mõtisklused eestluse üle. |
| Veiko Belials “Surnud mehe käsi” | Stalkeri ulmeauhind 2021 – parim ulmekogumik. |
| Veronika Kivisilla “Kuni armastus peale tuleb 3.0.” | Argipäevast leitud imelised hetked miniatuuri vormis. |
| Viivi Luik “Ajaloo ilu” | Mineviku ja tuleviku seotusest. |
| Viivi Luik “Inimese kapike” | Mis peitub inimese sees, kuidas usaldada teist inimest. |
| Viivi Luik “Varjuteater” | Mälupildid ja väikesed vaatlused Itaalia vaimust ja inimlikkusest. |
Raamatukogudest võib leida ka pidunädalal mitmeid raamatute väljapanekuid:
26.01.2023
Raamatukogudes on lugemissaalid, st avatud planeeringuga alad, kus on lauad ja toolid õppimiseks ja töötamiseks. Teenindusosakondades ja haruraamatukogudes (v.a Kadrioru, Pirita, Tondi) saavad lugejad kasutada rühmaruumi, et segamatult õppida, osaleda videokoosolekul, suhelda videokõne teel lähedastega vms.
Raamatukogudes on olemas:
Lisaks ruumidele ja vahenditele pakume tuge ka infootsingu ja koolituste näol. Abistame õppetööks vajaliku info leidmisega, tutvustame andmebaase ja õpetame allikakriitilisust. Pakume koolitusi igas eas lugejatele. Kuidas kasutada Skype”i? Kus saaks näpunäiteid teksti- ja tabeltöötluses? Kust alustada tööotsingutega? Kust saada algteadmisi videotöötlusest? Kõigi nende ja paljude teiste küsimustega võib pöörduda raamatukoguhoidja poole.
Raamatukogude asukohad, kontaktid ja lahtiolekuajad on meie veebilehel.
11.01.2022
Peagi avaneb igas linnaosas võimalus tellida raamatuid raamatukogu juures paiknevasse laenutuskappi ning saada need kätte ööpäevaringselt endale sobival ajal. Sellist laenutusvõimalust hakkavad pakkuma Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond ning Kännukuke, Laagna, Pelguranna, Pirita, Pääsküla ja Väike-Õismäe raamatukogud.
Samades raamatukogudes paiknevad juba praegu ka tagastusluugid, mille kaudu on võimalik raamatuid väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu tagastada.
Paralleelselt laenutuskappide paigaldusega on alanud ka iseteenindusautomaatide paigaldus.
Hetkel on paigaldatud laenutuskapid ja iseteenindusautomaadid veel arendamise ja testimise etapis ning on raske hinnata, millal saame need lugejatele avada. Palume kannatlikkust ja mõistvat suhtumist käimasolevate tööde osas ning loodame, et juba peagi muutub raamatute laenamine oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks!
09.01.2023
Tallinna Keskraamatukogu müüb 8 ratastel ja lukustatavat klaasvitriinkappi. Kapid on ostetud 2006. aastal ning olnud pidevas kasutuses. Kappidel on kulumisjälgi, kõik rattad ei liigu sujuvalt.
Mõõdud: laius 94,5 cm, kõrgus 182 cm, sügavus 38,5 cm.
Hind: 250 eur/tk. Kappe müüakse üksikult või komplektina.
Kontakt: Reelika Punab, majandus@nulltln.lib.ee, tel 683 0905
Möödunud aasta 14. aprillil, noortekirjanduse päeval algas 31. detsembrini 2022. a kestnud Tallinna Keskraamatukogu lugemisväljakutse „Noor loeb“. Väljakutses valisid noored ise lugemiseks raamatuid ja andsid nende kohta tagasisidet. Kokku loeti 370 raamatut! Loetud teosest ja muljetest saab ülevaate Infogramist.
Aasta lõpus läks osalejate esikolmikus tihedaks rebimiseks – suurima loetud raamatute arvuga jõudis tippu Helena, kes luges 55 raamatut! Sky (49 raamatut) ja Ida (45 raamatut) olid esikolmikus kogu programmi jooksul.
Veel statistikat:
Lugemisprogrammis osalenud Helena (Heleri, 16a) tagasiside:
Lugemisprogrammi toetasid: Kirjastus Pikoprint, Forum Cinemas, iNGAME, Eesti Noorsooteater ja XS mänguasjad.
Järgmine „Noor loeb” lugemisväljakutse saab alguse Tallinna Keskraamatukogu noortekirjanduse päeval, 14. aprillil 2023. a.
Lisainfo: noorte@nulltln.lib.ee, 683 0914
9.01.2023
Esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 17.00 ootame kõiki huvilisi Raamatuklubisse arutlema Sei Shōnagoni raamatu “Padjamärkmed” üle.
Räägime nimekirjade koostamisest, mõtiskluste ja päevikute kirjutamisest.
Raamatuklubi toimub Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) ning seda viib läbi vabatahtlik Marge.
Registreerimine ja lisainfo: eo@nulltln.lib.ee või 683 0920
11.01.2023
Tallinn Euroopa rohelise pealinna 2023 avamise raames toimuvad linnarahvale 21. jaanuaril Tallinna Keskraamatukogus erinevad koolitused ja töötoad.
Tallinna Keskraamatukogu peamajas, võõrkeelse kirjanduse osakonnas, Nurmenuku, Laagna, Kännukuke, Pääsküla, Pelguranna ja Pirita haruraamatukogudes käsitletakse teemasid alates digiprügi koristamisest, mahekosmeetika valmistamisest ja taaskasutusest ning isetegemisest kuni maitse- ja toataimede kasvatamise ja hooldamise ning linnaaianduse ja seemnepaberite tegemise töötoani välja.
Tallinna linn kannab 2023. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit ja soovib panna keskkonnateemadel kaasa mõtlema ka kõiki linnakodanikke. Jätkusuutlik mõtteviis tõstab meie kõigi elukvaliteeti. Soovime näidata, kuidas linn areneb ja kohaneb maailmas toimuvate muudatustega ning aitab linnaelanikel paremini mõista, miks on vaja hoida elukeskkonda ning kuidas nad saavad ise paremini panustada keskkonnahoidu.
Kõik üritused on tasuta!
Praktiline aruteluring teemal, kuidas perel oleks võimalik teha lapsi kasvatades keskkonnateadlikke valikuid ning kuidas lapsi harjutada keskkonda ja loodust hoidma. Samal ajal kui emmed (või ka issid) osalevad aruteluringis, toimub lastele loodusjuttude lugemine ja taaskasutuse materjalidest meisterdamine. Lisalugemist: https://rohe.geenius.ee/rubriik/elustiil/kuidas-olla-roheliselt-motlev-emme-eesti-naine-jagab-oma-kogemusi/
Etteregistreerimine pole vajalik!
Miks on mõistlik aegajalt üle vaadata oma meilboks ja sealt aegade hämarustest saabunud ja saadetud meilid kustutada.
Mis fotod ja videod on meie telefonis? Kui palju on meil neid fotosid dubleeritud kuskil pilveruumis? Digiprügi koristamine võiks olla igapäevane harjumus. Andmetele ja infole peaksime lähenema elutsüklina, mis vananeb ja sureb.
Praktiline osa – mittevajalike rakenduste, vanade dubleeritud fotode ja videode kustutamine erinevatest keskkondatest. Töötoa viib läbi Heigo-Aulemb Ensling, koolitaja Teliast.
27. jaanuaril toimub Telia eestvedamisel Digikoristus 2023. Kuidas olla selleks päevaks valmis ja aktsioonis osaleda? Lisalugemist siit: https://digikoristuspaev.telia.ee/
Etteregistreerimine pole vajalik!
Kell 12 algusega Estonia pst 8, Tallinna Keskraamatukogu fuajees või liitu kell 12.35 Rehe peatuses.
Seoses liikumisaasta ja rohelise pealinna aasta algusega läheme Hõbemetsa piirkonda väikesele retkele! Räägime sellest, miks meil on vaja looduses liikuda ja mis see meile annab, naudime talvist metsa ning tutvume üle 100-aasta vanuste Peeter Suure merekindluse laskemoonaladudega. Need asuvad Haabersti linnaosas, Astangu asumi võimsal paeklindil. Kuna Astangu tunnellaod on nahkhiirtele talvitumisepaigaks, siis sinna sisse me ei lähe, vaid vaatleme tunneleid sissepääsu juurest.
Retk kestab orienteeruvalt 1,5 tundi, teekonna pikkus on 2 km. Palume selga panna mugavad ja soojad riided, jalga ilmastikukindlad jalanõud. Vajalik eelregistreerimine: tel 683 0920 või eo@nulltln.lib.ee
Lisalugemist siit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83326443/astangu-laskemoonalaod-malestis-esimesest-ilmasojast-keset-kaunist-loodust ja https://militarist.ee/blogi/astangu-moonalaod
Koduloolane Josef Kats viib Tallinna rohealadele põnevate faktiga rikastatud matkale. Matka põhiline suhtluskeel on vene keel. Kogunemine võõrkeelse kirjanduse osakonna fuajees (Liivalaia 40)
Vajalik eelregistreerimine: vo@nulltln.lib.ee või tel 6830 960
NB! Matka grupp on täis! Rohkem osalejaid kahjuks ei mahu.
Kuidas saaks ka talvisel ajal kasvatada endale maitsvat ja tervislikku toitu? Räägime rohetehnoloogiatest ja iduettevõttest Urban Farm.
Võrsete kasvatamise töötoas tutvustame aastaringse linnaaianduse erinevaid võimalusi ning jagame praktilisi oskusi, mida igaüks saab rakendada oma igapäevaelus. Võrsete kasvatamine ei võta palju ruumi ega aega, sellega saavad hakkama kõik, kes soovivad oma laual näha ka talvisel ajal tervislikku ja kohalikult kasvatatud toitu. Õpime koos, kuidas võrseid kasvatades lisada oma toidulauale rohelist värvi ning leevendada sellega ka rohenäppude kevadeootuse rahutust. Praktilises osas saab iga osaline proovida võrsete kasvatamise ettevalmistamist (kasutame võrsete kasvatamise stardikomplekti, mida saavad osalised koju kaasa võtta).
Mis on võrsed?
Võrsete all mõeldakse söödavate köögiviljade ja maitsetaimede noori seemikuid, mis on koristatud vähem kui kaks nädalat pärast idanemist. Võrse ei ole ülekasvanud idu. Nende kasvatamise erinevus on, et idusid kasvatatakse mullata pelgalt niiskuse baasil ja pimedas, kuid võrsed kasvavad mullas ja valguse käes.
Urban Farm on keskkonnasõbralik ja kontrollitud kliimaga linnafarm, kelle kireks on kaunite ning elujõudu täis taimede kasvatamine ja ideaalkasvu tingimuste loomine ka talvisel ajal.
Töötuba viib läbi Tiina Marjapuu (Tallinna Botaanikaaed). Tiina on TBA avamaa osakonna aednik, töötanud 7 aastat botaanikaaia Meelte aias keset maitse -ja ravimtaimi. Kevaditi õpetab ta huvilistele pikeerimist, sügiseti haljaspistikutega paljundamist. On kirjutanud artikleid Maalehe lisasse “Targu Talita”. Õpitoas teeme algust lihtsa aiandusega, mis ei käi kellelgi üle jõu. Vaatame, mida on tarvis, et kasvatada aknalaual maitsvat ja tervislikku toidulisa. Alustame pottidest ja substraadist, vaatame, mida kirjutatakse seemnepakkidel, ja kes soovib, teeb näpud mullaseks ja alustab isikliku aknalaua-aiandusega.
Kohtade arv piiratud, vajalik eelregistreerimine: https://forms.gle/kHRDFR9AVgXou81f6
NB! Töötoa grupp on täis! Rohkem osalejaid kahjuks ei mahu.
Töötoa viib läbi Labora Shop. Iga osaleja saab endale valmistada mitu erinevat paberit. Töötoas kasutame põllulillede, kress-salati, lina jpt seemneid. Tutvume kogu paberivalmistamise protsessiga. Teemaks tuleb materjalide valik, kiude töötlemine, paberimassi leheks vormimine, pressimine ja kuivatamine. Samuti räägime taaskasutusest ning teeme seemne pomme ja dekoratiivpaberit kuivatatud taimedega.
Kohtade arv piiratud, vajalik eelregistreerimine: https://forms.gle/fhzmromEeU9LtubXA
NB! Töötoa grupp on täis! Rohkem osalejaid kahjuks ei mahu.
Nurmenuku raamatukogus esineb veganjumestaja Birgit Von Org. Meigikunstnik räägib, kuidas kosmeetika- ja ilutooted mõjutavad meie tervist ning keskkonda ning annab soovitusi, kuidas valida vähem ohtlikke aineid sisaldavaid kosmeetikatooteid.
Üritusest toimub ka otseülekanne. Rohkem infot Facebookis: Haabersti raamatukogud
Etteregistreerimine pole vajalik!
Taaskasutuse töötuba lastele vanuses 6-8 aastat. Uurime raamatute ja Jänku-Jussi abiga taaskasutuse võimalusi ning mõõdame oma ökoloogilist jalajälge.
Etteregistreerimine pole vajalik!
Saame teada, kuidas sünnib köitekunst. Esineb ja näitab oma köiteid köitekunstnik ja -konservaator Tulvi-Hanneli Turo.
Etteregistreerimine pole vajalik!
Oleme liikumas oma arenguga suunas, millele meil ei ole aega olnud isegi mõelda. Elame ajastul,
• kus 95% ajast veedame siseruumides,
• meie lapsed veedavad õues vähem aega kui meie vangid,
• loodus on jäänud meist kaugele ja võõraks – kui aega on, käime loodusel külas, aga kas selles piisab.
Samas näitavad teadusuuringud, et vajame enda vaimselt tasakaalus hoidmiseks looduskeskkonda koos oma imeliste vaadete, värske õhu, erineva maastiku, vulisevate jõgede ja mühisevate metsadega.
Otsime vastuseid järgmistele küsimustele:
• Milleks meile loodus?
• Millist mõju avaldab loodus inimese vaimsele tervisele?
• Milline on minu enda suhe loodusega?
• Mida näitavad teadusuuringud?
• Milline on looduse mõju depressioonile ja ärevusele?
Loengu viib läbi psühholoog ja koolitaja Kristi Raava.
Etteregistreerimine pole vajalik!
Ajakavas võib ette tulla muudatusi, rohkem infot Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt https://keskraamatukogu.ee/ või Tallinna Keskraamatukogu Facebookist.
09.01.2023
18. jaanuaril kell 18 piilume Korea kultuuri klubis ebausu ja ennete salapärasesse maailma: keelatud tegevused, õnnetoovad esemed, pahaendelised sümbolid, edule viivad toidud ning kummalised traditsioonid.
Meisterdame endale õnnetoova amuleti ning proovime ennustada eesseisvaid tähthetki.
Üritus toimub Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst. 8 rõdusaalis. Lisainfo ja registreerumine: tuuli.reinsoo@nulltln.lib.ee, 6830917
02.01.2023
