Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel.
Laste- ja noorteteenindus:
Aadress: Estonia pst 8, 15044 Tallinn
Telefon: 683 0914
E-post: laste@nulltln.lib.ee
„Kool ei ajanudki mul eriti südant pahaks, sest tegelikult polnud mul seal otseselt koolis käimise tunnet. Mulle tundus, nagu käiksin ma mingisuguses lastehoid-loomaaias, kuhu kaks tuhat teismelist päevaajaks ära paigutati. Ma lihtsalt vegeteerisin. Mind üllatas, mismoodi mõned õpilased õpetajatega rääkisid. Ma üritasin mitte silma paista. Ma lugesin päevi.”13-aastane Grégoire pole mingi musterõpilane. Ta on juba kaks korda istuma jäänud, koolist välja visatud ja üheski naabruskonna koolis pole tema jaoks enam kohta. Selge, et tema vanemaid see just õnnelikuks ei tee. Ainult vanaisa juures leiab Grégoire mõistmist. Kahekesi tööriistakuuris askeldades arutavad nad elumurede üle. Aga vanaisagi soovitab poisil ohjad haarata ja oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Nagu näiteks tehnikakooli minna, et oma käelist osavust ära kasutada. Vanaisa meelest on Grégoire väga andekas, kui ta ainult ka ise sellesse usuks. Grégoire kirjutab koolidirektorile kirja ning saadab oma esimese leiutise, banaanikoorimismasina joonise. Kas see kool on aken tulevikku või purunevad ka siin kõik lootused?
Leia e-kataloogist ESTER.
Mu nimi on Kärt ja suurena tahan ma saada kirjanikuks. See on täiesti vastu isa tahtmist, sest isa arvates peaksin tingimata hakkama ärinaiseks. Ei mõtlegi – minust saab kirjanik või üldse mitte keegi.
Koolis hüütakse mind vahel Kördiks. Seda juhtub kõige vastikumatel päevadel, kui on kaks kehkatundi järjest ja ma ei jaksa lipata nii palju kui kästakse. Või kui olen hommikul kogemata hiljaks jäänud, sest buss hilines. Või kui Sten, Markus, Oliver, Marii, Krete ja Veronica on oma kõige hullemas olen-jube-vinge- tujus. Siis nad lihtsalt laiavad. Tüdrukud võrdlevad oma küünelakke ja poisid norivad tüli kõigiga, kes nende kampa ei kuulu. Mina muidugi ei kuulu.
Ma ei kuulu vist üldse mitte kuhugi. Ka oma perekonda mitte …
Mis võib juhtuda, kui üks poiss meeldib mitmele tüdrukule?
Mida teha, kui koolielu käib närvidele?
Mismoodi aidata ema, kes unistab kanadest?
Kuidas jääda iseendaks, kui isegi isa sinusse ei usu?
Ja miks on oluline tundma õppida elevanti?
Leia e-kataloogist ESTER.
Päeval, kui kõrberebase pere magas, ei saanud rebasepoeg und. Otse tema nina all toimus midagi huvitavat. Kuid enne veel, kui rebasepoeg jõudis uudishimust oma ninaotsa urust välja pista, meenus talle hirmus lugu …
Kuidas saada hirmust üle, sellest väikelasteraamat räägibki.
Leia e-kataloogist ESTER.
Tädi Tiia aias elavad koos lillkapsad, redised, herned, porgandid ja paljud teised köögiviljad – kes põllul, kes kasvuhoones, kes kompostihunnikul. Nagu ikka ühes korralikus aias, ei puudu sealt ka kartul, kes oma tarkuse ja tasakaaluka olekuga on justkui loodud valitsema. Köögiviljad erinevad üksteisest nii välimuse kui ka iseloomu poolest, nad tülitsevad ja lepivad, igatsevad ja pettuvad. Jah, elu kartuli kuningriigis pole alati lihtne, aga kõiki neid värvikaid tegelasi ühendab suur unistus saada kord söödud!„Kartuli kuningriik“ sisaldab humoorikaid ja fantaasiaküllaseid lugusid aedviljadest ning on tore lugemisvara koolieelikutele ja vanematelegi lastele, lapsevanematest rääkimata. Kõik lood on välja mõeldud ja teksti kirjutamise käigus ei kurvastatud ühtegi köögivilja.
Leia e-kataloogist ESTER.
Inimkeha on erakordne, huvitav ja … noh, üsna imelik. Sinu keha on imelik. Minu keha on imelik. Su mataõpsi keha on veel imelikum. See raamat vastab kõigile olulistele küsimustele, nagu näiteks:
Kas ninakollid on söödavad?
Kui pika aja oma elust veedad sa kempsus?
Miks elavad meie ripsmetes jõledad elukad?
Täiega naljakas, aga õpetlik päris arsti kirjutatud lasteraamat.
Leia e-kataloogist ESTER.
“Lugulaul sellest,
kuidas lapsed väsisid käskudest ja keeldudest lõplikult ära ja kuidas nad ühel ilusal päeval lihtsalt jalga lasksid.
Natukene ka sellest,
kuidas kangelaseks ei saadud üldsegi mitte meelega, vaid täitsa kogemata.
Ja muidugi ka sellest,
kuidas elu jälle ilusaks sai.”
Leia e-kataloogist ESTER.
Oli kord poiss, kellele meeldis kirjutada. Naljakas küll, aga see algas peaaegu juhuslikult. Ühes igavas koolitunnis hakkas ta vihikulehe servale kritseldama. Kes meist seda ei teeks? Alustas ta joonistust või jutukest, kirjutas ta üheainsa sõna või sodis niisama, igatahes oli klassiruum tema ümbert korraga kadunud. Ta leidis end hoopis ulgumerelt mingi kummalise purjeka pardalt. Meri möllas, lained peksid üle poordide ja temal tuli olla üheaegselt kapten, pootsman ja junga. Alus tundus habras nagu paberist laevuke, poisil aga polnud toetuda muule kui pliiatsile. Ta oli korraga kadunud ja iseennast leidnud, tundis surmahirmu ja seda, et on uuesti sündinud. Midagi nii vaimustavat polnud temaga kunagi varem juhtunud.
Leia e-kataloogist ESTER.
11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt. Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet. Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole. See illustreeritud raamat on „Lottie“-sarja esimene raamat. Teos rõõmustab ühtviisi nii 9‒12-aastaseid lapsi kui ka kõiki teisi, kellele meeldivad lood muhedatest ja kaootilistest peredest.
Leia e-kataloogist ESTER.
Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.
Kui Lydia sündis, ei olnud ühte Eestit olemas. Eesti asemel olid Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang, mis mõlemad kuulusid Venemaa Keisririigi alla. Nii nagu praegu, elas siin ka toona palju erinevaid rahvaid, ametlikud keeled olid aga saksa ja vene keel. Lydia kaitses kogu oma elu tuliselt maarahva õigust oma keelele ja kultuurile ning oli üks laulupeo idee kandjatest.
See siin on lugu ühest eesti tüdrukust, kes kasvas üles Liivimaa kubermangus, sai Eesti kirjanikuks, rajas Soome silla, abiellus lätlasega ja läks elama Kroonlinna.
Leia e-kataloogist ESTER.
Käes on pühapäev ja külla tuleb Lara sõber Aeg. Imelikul kombel on Lara perel midagi tema vastu: nad tahavad teda parajaks teha, raisata või hoopis surnuks lüüa. Lõpuks saab Ajal sellest villand ja ta läheb ära. Laral aitab teda otsida ainult kass, sest kellelgi pole Aja jaoks aega. Raamat aitab mõista, kuhu aeg kaob ja mis sellega meie keeleruumis võib juhtuda.
Leia e-kataloogist ESTER.
Saage tuttavaks elevant Heraldi ja Notsuga!
Herald on ettevaatlik. Notsu ei ole.
Notsu ei suuda oma rõõmu tagasi hoida. Herald suudab.
Herald muretseb nii palju, et Notsu seda tegema ei pea.
Herald ja Notsu on parimad sõbrad.
Raamatus “Me oleme raamatus!” avastavad Herald ja Notsu, kui vahva on olla raamatutegelane. Aga mis saab siis, kui raamat lõpule jõuab? Mo Willems on Ameerika Ühendriikide kirjanik ja illustraator, kellelt on ilmunud üle kuuekümne raamatu, neist 25 Elevant & Notsu sarjas. Mo on võitnud palju auhindu, sealhulgas Theodor Seuss Geiseli medali raamatute “Kas lähme õue mängima?” ja “Sul on lind peas!” eest. Ta elab oma perega USAs Massachusettsi osariigis.
Raamat on trükitähtedega.
Leia e-kataloogist ESTER.
Üheksa-aastane Alfred elab peaaegu üksi. Alfred ei ole kunagi näinud oma ema ja alati tööreisidel viibiv isa õieti ei mäletagi enam, et ka Alfred on olemas. Ühel ööl lahkub Alfred kodust ja järgneb salapärasele hiilijale, kes pistab koos ajalehega postkasti veel üht-teist: õunu, villaseid sokke ja võileibu.
Algab unustamatu seiklus, mis muudab nii Alfredi kui ka paljude teiste üksildaste laste elu. Veider hiilija on Amanda Lehtla, postiljon, kes kuulub Õrnakõrvaliste sekka. Amanda kodust leiab Alfred vana raadiosaatja, mille on leiutanud vene füüsik Popov, ja alustab unustatud lastele öise salaraadiosaate tegemist.
Aga kuidas saavad Amanda ja Alfred lapsi aidata ning mida teeb Alfredi isa, kui märkab, et poeg on kadunud? Ja kes õigupoolest on Õrnakõrvalised?
Põnev, humoorikas ja südamlik raamat meenutab lastekirjanduse armastatuima klassiku Astrid Lindgreni muinasjutulisi lugusid, kus hirm, kurbus ja üksindus on põimitud haaravaks seikluseks. „Raadio Popov” pärjati 2020. aastal Finlandia kirjandusauhinnaga laste- ja noorteraamatute kategoorias.
Leia e-kataloogist ESTER.
Siniste huntide linnas elavad ainult sinised hundid. Nad on väga korralikud ja neile ei meeldi üllatused. Nad joovad sinistest tassidest ja kirjutavad siniste pliiatsitega. Igal hommikul tiriseb kõigis majades täpselt samal hetkel äratuskell. Ühel päeval aga ilmub linna punane hunt. Ta naeratab ja vilistab omaette. Midagi niisugust pole sinised hundid veel kunagi teinud ega näinud. Siniste huntide maailm pöördub pea peale. “Siniste huntide linn” aitab aru saada, et me kõik oleme erinevad ja see just muudabki elu värviliseks.
Leia e-kataloogist ESTER.
Üheteistkümneaastase Felix Twaini elu keerleb number kahe ümber.
Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa.
Asi on nii hulluks läinud, et Felixit hakkab ähvardama koolist väljaviskamise oht, sest direktor ei jaksa enam elu Felixi uskumatult keeruliste reeglite järgi seada. Ja siis saabub Charlie Pye ning keerab Felixi elu pea peale!
Leia e-kataloogist ESTER.
Kord elas ühes suures linnas poiss. Tal olid isa, ema ja maja puu otsas. Ühel päeval ilmus Povilase ellu rebane. Ja kui sinu ellu ilmub rebane, siis võib kõike oodata… See lugu räägib poisi ja rebase sõprusest, heldusest, kaotuse kurbusest ja leidmise rõõmust. Sellest, mis on tähtis kõigile, nii suurele kui väikesele. Õnnest.
Leia e-kataloogist ESTER.
Sellest raamatust leiad kimbukese eesti rahvajutte. Mõned neist on kindlasti tuttavamad, mõned aga hoopis kuulmata-lugemata.
See on kogu pere raamat, kus on lugusid väikestele ja suurtele, emadele ja isadele, vanavanematele, õpetajatele ja isegi… Või on hoopis nii, et igas jutus endas on juba midagi lapsele-täiskasvanule, naisele-mehele, kerjusele-kuningale ja isegi…
Leia e-kataloogist ESTER.
Üks näljane rebane, kaks kavalat silma, kolm prullakat kana… algab krapskas lugu rebasest, kel on riukalik plaan.
Ehkki selles pole midagi uut, et rebane kanakuudi ümber luurab, köidab see lihtne, ent üllatavalt haarav lasteraamat igas vanuses raamatusõpru. Aga eelkõige on ”Üks rebane” täiuslik raamat väiksele lugejale, kes kibeleb lehekülgi edasi keerama, et näha, mis järgmiseks juhtub.
”Üks rebane” on võitnud auhindu ja saanud nominatsioone nii siin kui sealpool ookeani, sealhulgas illustratsioonide ja matemaatika algõppe edendamise eest.
Leia e-kataloogist ESTER.
