Lapsed vanuses 7-12 aastat osalesid käesoleva aasta sügisel jutuvõistlusel, mille parimad palad jõuavad 2023. aastal Tallinna Keskraamatukogu kinkeraamatusse „Omad jutud 4“. Kokku kirjutati lugusid üle 180.
Kogumiku „Omad jutud“ väljaandmine on kujunenud üheks Tallinna Keskraamatukogu traditsiooniks. Iga nelja aasta tagant koguvad raamatukoguhoidjad laste omaloomingut, millest pannakse kokku kinkeraamat kõigile järgmisel aastal Tallinnas 1. klassi minevatele lastele. Eelnevate kinkeraamatutega saab tutvuda siin.
Esitasime äramärkimist leidnud lugudeloojatele mõned kirjutamisega seotud küsimused, mille vastuseid jagame nüüd teiega, et innustada ka teisi noori järgmistel jutukonkursitel osalema.
Head mõtet on vaja ja siis tuleb iseenesest.
Põnevust.
Sest see on huvitav tegevus ja saab asju välja mõelda.
Erinevuste teema pani kohe mõtted jooksma. Koolis õpikust leidsin kääbuspapagoidest jutu ja nii leidsin endale tegelased. Edasi mõtlesin, mis nende papagoidega juhtuda võiks.
Kirjutan sellest, mis näen ja kuulen. Elu ise inspireerib. Mulle meeldib lugeda ja kuulata vanemaid ette lugemas. Saan mõtteid teiste kirjutatud juttudest, mõtlen neid edasi.
Suurt rõõmu.
See on minu esimene tunnustus jutuvõistlusel. Koolitöödeks olen varem ka kirjutanud, kuid pole varem oma kirjutatud jutte kusagile saatnud. Koolis õpetaja on vahest kiitnud, et huvitav jutt. Ma veel palju ei ole kirjutanud. Aga sain nüüd julgust juurde.
Head juttu kirjutades ei ole vaja mõelda, kas see lugu, mida parasjagu kirjutad, on hea või halb lugu. Selle asemel tuleks keskenduda loole, end selle sisse elada. Enne loo kirjutamist tuleks teha mõttekaart või lihtsalt mõtteid pähe koguda. Kui mõtteid on loo jaoks piisavalt, siis tuleb asuda juttu kirjutama. Mõnikord võib poole loo pealt uus mõte tulla, mille võiks jutule lisada. Kui lugu valmis on, tuleks see veel üle lugeda ja vaadata, kas lugu on sobiv. Nii sünnibki hea lugu.
Igas heas jutus võiks olla veidi fantaasiat, aga ega sellega üle ei tasu pingutada. Alati aitavad tõelised tunded ja mõtted.
Mina arvan, et iga laps peaks jutu kirjutamist proovima, sellepärast et tänu lugudele saab enda tundeid justkui kirja panna ja enda mõtteid välja elada ja pealegi võib hiljem välja tulla, et sa oled väga hea juttude kirjutaja.
Mina valisin enda jutu teema seekord mind kõige enam kõnetavama teema järgi. Erinevuse teema tundus olevat huvitav ja selle pärast ma otsustasingi selle teema kasuks.
Tavaliselt ma kirjutan teemadest, mis mulle pähe tulevad ja mis mind kõnetavad. Saan inspiratsiooni hetkel toimunust või mõnest põnevast sündmusest, mõnest huvitavast lausest ja ka veidi teistest raamatutest või filmidest.
Kui ma sain teada, et ma olen enda looga päris hea saavutuse teinud, ei suutnud ma seda tükk aega uskuda. Ma olin enda üle uhke ja väga õnnelik.
See jutt ei olnud mu esimene jutt. Ma olen varem koolis kirjanduse tunnis kirjutanud ning paar juttu ka kodus iseseisvalt teinud. Ma ei mäleta, kas mõni minu lugu on kuskil avaldatud, aga ma tean, et üks minu raamatuarvustus on Heas Lapse ajakirjas avaldatud. Vabaaja jutte olen ma näidanud oma õele ja tema on enamasti see, kellelt ma tagasisidet saan. Ka õpetaja Anneli Talviste on minu lugusid kiitnud.
Ühte head lugu saab kirjutada väga hästi kui sul on hea pea, aga kui sul seda ei ole, saad ka väga hästi ilma hakkama. Esiteks on sul vaja mõtet, millest lugu räägib, teemat ja peale seda pealkirja. Kui head ideed ei tule, soovitan minna jalutama, on see siis vanaema hoov või linnulaulust helisev mets. Kui seda teha ei saa, võid ka raamaturiiulit külastada ja raamatuid sirvida. Seejärel tuleb alustada mustandiga ning soovi korral küsida nõu teistelt, muuta vajadusel midagi ja lõpuks teha rahus puhtand.
Ühes heas jutus võiks olla muidugi sisu ja mõte. Jutu peaks kirjutama nii, et kirjanikul oleks tore oma lugu kirjutada, mitte ainult välja mõelda ja paberile panna. Hea jutu loomisel oleks ka hea välja mõelda, mis selle mõte on ja miks seda kirjutada: kas õpetada midagi teistele, enda lõbuks või hoopis saada kuulsaks ja teha suur romaanikogu. Pärast peab veel vaatama, kas sellist lugu on teistel mõnus lugeda või eelistatakse seda niisama riiulis hoida.
Jutu kirjutamine aitab teada saada, kas lapsele meeldib üldse juttu kirjutada ja kas talle meeldiks ka teistest võistlustest osa võtta ja oma oskused proovile panna. Jutu kirjutamine aitab ka arendada mõtlemist: mida lisada, mida ära võtta ja kuidas oleks kõige parem lauset sõnastada. Kui otsustad osa võtta jutuvõistlusest või mingist muust võistlusest, on tähtsam lihtsalt endale meelde jätta: tähtsaim pole võit, vaid osavõtt. Kui seda lihtsat mõtet meeles pead, oled sa alati võitja.
Ma valisin teema ( “Erinevus” ) oma sisetunde järgi. See teema kõnetas mind lihtsalt kõige rohkem. See ei jäänud mulle küll esimesena silma. Viimaks, kui ma olin proovinud nende kõigi teemadega algust teha, jäi see teemade valikust minu kõige suuremaks lemmikuks. Nii alustasingi oma lugu “Erinevus”.
Ma saan inspiratsiooni loo kirjutamiseks oma mõtetest ja ümbritsevast maailmast, mis on ühtaegu mõistatuslik kuid korraga ka nii ilmselge. Ning muidugi, kuidas võikski ära unustada, saan ma oma inspiratsiooni headest raamatutest. Üks hea raamat, millest võib leida huvitavaid väljendeid ja teistmoodi sõnaseletusi, aitab ka kaasa loo valmimisele. Sealt saab leida, kuidas kirjutada põnevalt, kaasahaararavalt ja sama lõbusalt, et oleks ikka lugemishimu lugu lõpuni lugeda.
Mulle tuli kohe elevus sisse, kui seda kuulsin. See oli mulle suur üllatus, et just minu töö kolme esimese hulka kuulus. Ma olin väga põnevil. Kuna võitjad teatati kohe ürituse alguses ja pärast seda algas pidu, ei jõudnud ma selle peale kaua mõelda ning see läks meelest. Alles pärast üritust sain selle peale rohkem mõelda. Päris tore oli võita, kuid ma ei unusta mõtet: olla võitja, pole tähtsaim.
Tegelikult olen ma osalenud teisteski võistlustes: algul, kui ma noorem olin, osalesin joonistamisvõistlustel. Eelmisel aastal võtsin osa Tallinna Haridusameti “Minu klassijuhataja” kirjatalgutel, milles sain auhinnalise koha. Siis sain ma aru, et mulle meeldibki rohkem jutuvõistlustel osaleda. Nii otsustasingi uuesti osa võtta. Kui juba alustad ja sulle see meeldib, siis on tore teistestki sarnastest asjadest osa võtta. Tagasisidet olen ma saanud nii vanemate kui ka õpetaja poolt. Mõlemad on soovitanud mul edasi kirjutada ja ma olen sellega täitsa nõus.
Kõigepealt peab olema hea idee ja siis peab selle hästi sõnastama.
Jutt peaks olema hästi ja selgelt kirjutatud ja muidugi ka põnev.
Sest kui ei proovi, siis ei saa teada, kas sulle meeldiks kirjutada.
Nendest teemadest tundus see kõige põnevam.
Ma kirjutan igasugustest asjadest ja erinevas stiilis. Tihti on peategelaseks minuvanune tüdruk. Inspiratsiooni leian päriselust ja raamatutest.
Olin väga rõõmus ja elevil. Ma väga lootsin, et mu jutt saab raamatusse, sest ma tahaks saada kirjanikuks ja see on samm lähemale.
Ma olen palju jutte kirjutanud, kuigi enamus on pooleli. Üks minu jutt on avaldatud “Tähekeses”.
Kõigepealt on vaja inspiratsiooni, inspiratsiooniga tuleb ka mõte, siis on vaja see ainult kirja panna ning lõpuks hakkad oma mõtet täiendama ja lugu saabki valmis.
Heas jutus võiks olla huumorit, natuke ebaloogilisust ja fantaasiat.
Ma valisin teema, et sõnal võib olla teine tähendus. Kui mõelda teistmoodi, siis tekib uus sõna, näiteks peaministrist sai peaga minister.
Tavaliselt kirjutan millestki, mis ei kõla üldse loogiliselt, lähenen loominguliselt. Leian inspiratsiooni suvalistest sõnadest ja tekitan neile teise tähenduse, millest pärast sünnib jutt.
Kui sain teada, et minu töö osutus eriliseks, siis tundsin väga suurt ärevust ja pärast veel mitu korda kontrollisin diplomilt, et kas see oli ikka minu nimi. Ma ei osanud isegi arvata, et minu töö oleks olnud nii eriline.
See ei ole esimene jutt mille olen ise kirjutanud, kuid see on minu esimene töö mis on avaldatud. Olen saanud oma töödele tagasisidet nii vanematelt kui ka õpetajalt.
Igas heas jutus võiks olla kirjutajale omane käekiri ehk stiil.
Jutu kirjutamine on vahva kogemus oma fantaasias seiklemisest. See on väga meeltülendav kogemus, seega soovitan seda kõikidele kellel vähegi tahtmist ja aega on!
Teema valisin selle järgi, et mul tuli kohe pähe mingi idee, missugust juttu kirjutada.
Kirjutan mida parasjagu tunnen või mõtlen. Vahel kirjutan ka niisama suvalistest asjadest.
Tundsin suurt rõõmu! Olin üllatunud, et just minu töö valiti!
See jutt polnud kaugeltki esimene. Olen varem kirjutanud ka jutte. Olen võitnud jutuvõistluse ,,Kevad Mustamäel”. Minu õpetaja ja vanemad on öelnud, et oskan hästi kirjutada.
Hea loo kirjutamine algab toredast mõttest, mille arendan edasi jutuks. Lugu kirjutades elan ise selle sisse, see aitab loo sündmusi paremini välja mõelda.
Igas heas jutus võiks olla mitmekesine sõnavara ja loogiline ülesehitus, et seda oleks lihtne ja huvitav lugeda. Hea jutt võiks olla põnev ja sisaldada pisut ettearvamatust.
Jutu kirjutamine on arendav ja kasulik. See aitab õigekirja harjutada ja arendab fantaasiat, sest mõtled ise koguaeg kaasa, mida ja kuidas kõige paremini kirja panna.
Jutuvõistluse kuulutus jäi mulle silma Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt ja tekkis soov sellest osa võtta. Olin väga rõõmus, kui selgus, et osaleme jutuvõistlusel terve klassiga. Jutuvõistluse teema oli meile juba ette antud, aga olin teemaga väga rahul. Mul tekkis kohe mitmeid mõtteid, millest oma jutt kirjutada.
Mulle meeldib kirjutada loomadest või loodusest või siis sisult õpetlikke jutte. Inspiratsioon tekib, kui mõtlen loo peategelasele, milline oleks tema olemus ja iseäralikud omadused.
Ma olin väga õnnelik, et mu jutt osutus üheks parimaks ja avaldatakse raamatus. See andis mulle palju enesekindlust juurde. Kindlasti osalen ka edaspidi konkurssidel ja loomevõistlustel.
Novembris osalesin aasta looma teemalisel luulekonkursil. Mu luuletus valiti seal parimate hulka ning avaldati Looduskalendri kodulehel. See oli mu esimene tõsisem luule kirjutamine, aga sain väga head tagasisidet. Kavatsen luuletamisega jätkata. Varem olen loovjutte kirjutanud peamiselt koolis. Oma loovjuttudele olen ka klassikaaslastelt ja õpetajalt head tagasisidet saanud. Ajakirja Täheke üleskutsetes ei ole seni veel osalenud, aga midagi peab ju tulevikuks ka jääma.
Kõige tähtsam on, et lugu sulle endale meeldiks. Head lugu peaks olema põnev lugeda. Kui soovid kirjutada head lugu, peaks seal olema palju fantaasiat ja kujutlusvõimet ning põnevust. Hea lugu vajab ka natuke mõtlemist ja läbi planeerimist.
Igas heas jutus võiks olla põnevust, erinevaid teemasid, huvitavaid tegelasi ning algus, keskpaik ja lõpp.
Iga laps võiks proovida juttu kirjutada, sest jutu kirjutamine on põnev tegevus, see arendab lapse fantaasiat ja kujutlusvõimet ning on hea oskus ülejäänud eluks.
Meil käis klassiga raamatukogus olles külas kirjanik Anti Saar, kes luges ette üht oma kirjutatud lugu laulu “Mutionu pidu” järgi. Ta rääkis meile ka sellest võistlusest, kus me pärast terve klassiga osalesime. Kui me raamatukogus olime, jagas ta meile lipikud, mis olid kutsed mutionu peole kadakpõõsa juure all. Meie kõigi kutse peal oli kirjutatud üks loom ning meie olime need loomad. Me pidime kirjutama muttionule vastukirja pärast pidu, millega sa näiteks rahule ei jäänud ja mis sulle meeldis vms. Mina olin orav ja ma kirjutasin erinevaid asju: kiitusi ja kaebusi jms.
Ma kirjutan tavaliselt väga erinevatest teemadest. Vahel tõmban loosi. Ma leian inspiratsiooni mõeldes. Tuletan meelde jutte, mida olen ise lugenud või varasemalt kirjutanud. Vahel juhtub päeval midagi põnevat, millele fantaasiat lisades saab põneva jutu.
Tegelikult arvasin ma, et minu juttu ei valita üheks kõige erilisemaks. Kuid üks mu sõber ütles, et mu jutt valitakse ja nii juhtuski. Olin rõõmus ja üllatunud, et minu jutt valitigi!
See polnud esimene jutt, mille ma kirjutasin. Minu jutte pole kunagi varem avaldatud, aga muid asju on küll. Ma olen saanud oma varasematele juttudele tagasisidet oma õpetajalt ja vanematelt.
20.12.2022