Ludmilla Siim MAALID. Näitus Mart Lepa kunstikogust

Septembris saab Tallinna Keskraamatukogu galeriis (Estonia pst 8) vaadata näitust Ludmilla Siim „MAALID“. Näitus Mart Lepa kunstikogust.

Galerii on avatud E-R 10-20 ja L 10-17.

Näituse avamine toimub teisipäeval, 3. septembril kell 16.

 

Mart Lepp, Eesti suurima kunstikogu omanik, kirjutab Ludmilla Siimust:

Ludmilla Siim on vaieldamatult eesti kunsti klassik, meie maalikunsti elav legend! ERKI, meie kunstiinstituudi Tallinnas lõpetas ta 1965. aastal maalikunsti erialal. Peale seda oli ta mõned aastad kunstiõpetajaks Tallinna 46. Keskkoolis, mitmetest ta õpilastest sealt kujunesid hiljem eesti kunsti juhtivad jõud, esmajoones muidugi Ando Keskkülast ja Andres Toltsist. Näitustel hakkas Ludmilla Siim esinema 1968. aastast. Seitsmekümnendatel oli ta meil olulisemaid kunstiuuendajaid, nii popkunsti kui ka uueneva reaalismi esimesi viljelejaid, aastakümne silmapaistvamaid meistreid meie maalikunstis.

Ludmilla Siimu suurt panust on siin raske üle hinnata, ta maalid olid alati näituste kesksete tööde seas ning nende paremik jõudis ka muuseumite kogudesse (Raadiomaja, 1970; Kollane tuba, 1970; Perroon, 1971; Rand, 1972; Rõdu, 1976 ja paljud teisedki).

Ludmilla Siimu portreemaale sellest kümnendist on väga kõrgelt hinnatud, muidugi oli inimene ja moodne linnakeskkond ikka ta huvide keskmes. Jaak Kangilaski (1973), Andres Ehini (1974) ja Mati Undi (1975) portreed on meisterlikud teosed, haaravad psühholoogilise veenvuse, karakteritäpsuse, teostuse markantsusega, need on meie portreemaali tõelised pärlid.

Edu ja tunnustused, arvukate teoste riiklikud ostud ei kõigutanud kunstniku soovi pääseda suletud ühiskonnast vabasse maailma. 1977. aasta võimaldas tal abielludes soomlasega asuda elama Helsingisse, kus kunstnik töötab tänaseni. Soomes on kunstnikul olnud ridamisi mitmeid olulisi isikunäituseid, esinemisi soome kunsti nõudlikel valiknäitustel mitmel pool maailmas. Aeg toob kunstnike loomingusse ikka muutusi, uusi arenguid, kunstiski kehastub aeg. Soome perioodi loomingu keskmes prevaleerib abstraktne suundumus, kunstnikul on sellest ajast silmapaistvaid abstraktseid ja minimalistlikke maale. Paljud Ludmilla Siimu hilisloomingu parimad teosed on ostetud eravaldustesse nii Soome kui ka mujale maailma. Aga eks midagi neist on jõudnud õnneks ka Eestisse!

Näitus siin keskendubki kunstniku Soomes maalitud ja Mart Lepa kunstikogusse kuuluvatele töödele. Ludmilla Siim pole absraktsionismi kõrval (Varjatud missioon, 2013) unustanud inimesegi kujutamist. Ta on liikunud nüüd suurema maalilise vabaduse, jõulise ekspressiivsuse suunas (sürrealistlik „Mineviku varjundid“, 2010). Esmakordselt on Eestis, siin näitusel eksponeeritud kunstniku hilisperioodi loomingust portreed (Kunstniku ema portree, 1991; The Composer. Teel valguse poole. Homage au Erkki-Sven Tüür, 2019; Kunstikoguja, 2019). Nende suurepäraste, väga kõrgest klassist maalide kvaliteet ei jää alla varasemate kunstniku šedöövritele meie porteekunstis.

Oleme kunstnikuga avaldanud ka esimesed osad ta maalide kataloogist, töö sellega loomulikult jätkub.

 

 

02.09.2019