Mirja-Mari Smidti näitus

plakatAlates teisipäevast, 4. veebruarist 2020. a saab Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) galeriis vaadata graafiku ja maalija Mirja-Mari Smidt (s. 1977) näitust.

Mirja-Mari lõpetas EKA graafika eriala aastal 1999, ning kolm aastat hiljem kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide erialal. Ta on Kunstnike Liidu ja Vabagraafikute Ühenduse liige. Olles viimasel ajal aktiivsemast näitusetegevusest kõrvale tõmbunud, on see tema arvuliselt teine isikunäitus pärast 12-aastast pausi.

Mirja-Mari on oma stiile ja tehnikaid kokkumiksivas (loome)laadis keskkonna- ja materjalitundlik. Väljapanekust leiab nii taaskasutusteemalisi ready-made maale nagu „Nööbimandala”, psühholoogilisi teemasid lahkavaid töid nagu „Korduma Kippuvad Küsimused” ja „Tühi liiv. Elutuba”.  Aga olemas on ka traditsioonilist graafikat – „Uss-ema” –  ning  geograafilistest elu- ja peatuspaikadest lähtuvaid mandala-joonistusi: „Õismäe, mu Õismäe”(2018).

Mirja-Marit huvitab tühjuse ja kirgastuse teema; harmoonilise ühtsuse leidmine looduse rütmide ning päritolu linkidest laetud sisemaastike vahel.

Ent ekspressiivse figuurijoonistuse ja maalilisuse asemel kohtame „Elutuba II-s” tardunud hetke, kus ühte vaikelu-stseeni on mahutatud sülekoer, kaktuselaadne potilill ja tigudiivan.

Erinevate kangaste kasutamine annab tööle justkui mitmemõõtelise mulje; olles ühtlasi hõllanduslik tagasivaade lapsepõlvest tuttavatele riidemustritele.

Nimetuse „looming” sisse mahuvad füüsika- ja keemiakatsed koduses köögilaboris („Kohvimandala”); paremaks inimeseks saamine ja ema-olemise katsumused läbi usu ja enesekasvatuse, ning kirgastumine ja mõtlus looduses.

Mirja-Mari on olnud tegev ka muusikas ja teda on saanud lavalt kuulda koos Taisi Pettai laulustuudioga erinevates kontsertpaikades (2017-2019).

Töödes „Kohvi” ja „Punane päike” on julgelt kasutatud liiva ning söödavat materjali.

„Isa ja Poeg. Pärijad. Ma näen Su halot” kasutab ligi 40 aasta tagust EKE projekti arhitektijoonist Muraste kortermajast ning käsitleb kunstniku kui tõtt otsiva vaimu androgüünset taaka. Töö läbivaks liiniks on põlvkondade konflikt ja eluterve teineteisemõistmise võimalikkus.

Kunstnik näiks justkui küsivat: „Mis oleme me ilma kunstita?”. Kunst toob meile lähemale ka valikuvabaduste printsiibi, milleni tavaelus tihti ei küüni.

Pisut kolletunud paberil graafilise leidmaterjali kasutamine, kuhu on miksitud kleepekad, viib kokku erinevad ajastud. Laste kleepsuraamatutest tuttavad mix-and-match pildid olid kasutusel ka tema eelmisel isikunäitusel „Päkapikud kõike teavad” Draakoni galeriis.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini. Lisainfo telefonil 51 77 432, Mirja-Mari Smidt

Kunstnik tänab: Muhu Print, Regio, Tallinna Keskraamatukogu

 

03.02.2020