Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab kord kuus teisipäeviti Mondo dokfilmiõhtuid. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle vestlusringis. Üritus toimub Tallinna Keskraamatukogus kohapeal.
Teisipäeval, 17. mail kell 18.00 “Rohesõdalased: maailma kõige saastunum jõgi” (Prantsusmaa, 2017).
Citarumi jõgi Indoneesias oli saastunud, kuid keegi ei osanud hinnata, kui ulatuslikult. Kui grupp teadlasi asus reostuse põhjuseid otsima, avastati nii veeproovides, laste juustes kui riisis mitmeid ohtlikke keemilisi ühendeid. Need pärinesid muuhulgas ligi 500st jõekaldal asuvast tekstiilitehasest, kus toodeti kaupu tuntud moebrändidele. Saastunud jõgi ohustas miljonite inimeste tervist.
Rohkem infot filmi kohta siin.
https://maailmakool.ee/materjalid/15007/rohesodalased-maailma-koige-saastunum-jogi/
Üritus on tasuta! Registreeri oma osalemine enne filmiõhtut tel 683 0912, muusika@nulltln.lib.ee.
Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab kord kuus teisipäeviti Mondo dokfilmiõhtuid. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis. Üritus toimub Tallinna Keskraamatukogus kohapeal.
Teisipäeval, 19. aprillil kell 18.00 “Lasnamäe kõplajad” (Meelis Muhu, Eesti, 2019).
Lasnamäe elamurajooni rajati õitsev kogukonnaaed. Üheskoos kasvatavad paneelmajade elanikud siin omale maitsetaimi, köögivilju ja rohelist mõtteviisi. Kapsas, peet ja kõrvits on see, mis lähendab ning toidab inimesi. Filmis vaatame lähemalt, mis on kogukonnaaed, kuidas selle eest hoolitseda ja kuidas selline ettevõtmine mõjutab inimesi, kes elavad selles rajoonis.
Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).
Esineb Tallinna Kammerorkestri keelpillikvartett:
Helen Västrik (viiul), Peeter Margus (viiul), Helen Kedik (vioola), Siluan Hirvoja (tšello).
Kavas: Haydn, Beethoven ja Silvestrov.
Sissepääs on tasuta.
NB! Kohtade arv on piiratud. Palume osalemine kindlasti enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.
Helen Västrik lõpetas 1998. a Tallinna Muusikakeskkooli Mirjam Keremi viiuliklassi, jätkates seejärel õpinguid Eesti Muusikaakadeemias (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Tiiu Peäske, Aet Ratasseppa ja prof Urmas Vulbi juures. Ajavahemikul 2000-2001 täiendas ta end Erasmus vahetusüliõpilasena Berliini Kunstide Ülikoolis prof Marianne Boettcheri juures.
Viiuldaja on esinenud solistina ERSO (dir Arvo Volmer, dir Nikolai Aleksejev), EMTA Sümfooniaorkestri (dir Jüri Alperten) ees. Alates 2002. a töötab Helen Västrik Tallinna Kammerorkestris ning on esinenud paljudel nimekatel maailma lavadel. Helen Västrik tegutseb ka aktiivse kammermuusikuna.
Peeter Margus on õppinud viiulit Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (õp Tiina Pangsepp, Ivi Tivik). 2019. aastal omandas ta bakalaureusekraadi Sibeliuse Akadeemias prof Mari Tampere-Bezrodny õpilasena. Hetkel jätkuvad õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Solistina on ta üles astunud Eesti Kaitseväe Orkestri, Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri, noorteorkestri Reaalmažoor ja Weinviertler Philharmoniker’i ees. 2016. aastast on Margus Tallinna Kammerorkestri liige.
Helen Kedik on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusikaakadeemias viiuli erialal H. Aasa, M. Murdvee ja T. Peäske juures, hiljem vioolat V. Kuuse ja prof A. Bobrovski juhendamisel. Aastatel 2002-2009 õppis Helen Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Hochschule für Musik Karlsruhe) prof Johannes Lüthy ja prof Albrecht Breuningeri käe all. Ta on töötanud Saarbrückenis (Saarländisches Staatstheater) ja Rahvusooper Estonias. Alates 2016. aastast on Helen Tallinna Kammerorkestri liige.
Siluan Hirvoja alustas tšelloõpinguid 2004. aastal Nõmme Muusikakoolis õp Kaia Tambi juhendamisel ning peale seda Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel Lätis: A. Dombrovski nimelisel keelpillimängijate konkursil sai ta kahel korral II vooru diplomi ning K. Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldigas III vooru diplomi. 2020. aastal sai Siluan Eesti Keelpillimängijate Konkursil samuti III vooru diplomi. Siluan on praegu Tallinna Kammerorkestri tšellorühma liige.
2022. aastal möödub 90 aastat Eesti helilooja, pedagoogi ja kultuuritegelase Jaan Räätsa sünnist.
Muusikakriitik Priit Kuusk on 1970. aastal avaldatud raamatus “Kuus eesti tänase muusika loojat“ Jaan Räätsa loomingu kohta kirjutanud: „See muusika vajas ja leidiski endale globaalse lennuruumi.“
Jaan Rääts on helilooja, kelle Kontsert kammerorkestrile nr. 1 op. 16 (1961) on esimene Eesti heliteos, mis rajas Eesti muusikale tee maailma ning kõlas juba läinud sajandil kõikidel mandritel: Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, Euraasias. Nimetatud kontsert on Eesti muusika visiitkaart ja tänini üle aegade enim mängitud Eesti helilooja teos, mida on esitatud enam kui 2300 korral ligi 70 riigis, sh paljude maailma tipporkestrite ja -dirigentide esituses.
Üleilmse tuntuse saavutas samuti tema klaveriteos „Tokaata“ (1968), mille tähelend sai alguse 1970. aasta rahvusvahelisel Tšaikovski-nimelisel pianistide konkursil.
Eesti kultuuriloos on tähelepanuväärne, et esimesel Eesti elektroonilise muusika plaadil, mis nägi ilmavalgust aastal 1981, kõlab Jaan Räätsa “24 elektroonilist marginaali” Kalle Randalu, Sven Grünbergi ja helilooja enda esituses, helirežissöör Enn Tomson.
Jaan Räätsa loomingu varasalve kuulub üle 130 teose: nende seas kaheksa sümfooniat, vokaalsümfoonilisi teoseid, rohkearvuliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat erinevatele koosseisudele, teoseid soolopillidele, rahvamuusikaansamblitele, muusika 14-le mängu- ja mitmele dokumentaalfilmile, lastele kirjutatud klaveripalasid jpm.
11. aprillil algusega kell 15.00 toimuval loeng-kontserdil Tallinna Keskraamatukogu suures saalis tulevad esmaesitlusele filmilõigud, milles helilooja meenutab oma muusikutee algust Tartust Tallinnasse, õpetajaid, kolleege, interpreete, dirigente.
Esiettekandele tuleb Jaan Räätsa 8-aastaselt kirjutatud esimene heliteos „Valss“ klaverile op.0 (1941), mille esitab dirigent, trompetist ja pianist Jaan Ots.
Kontserti kammerorkestrile nr. 1 op. 16 I osa (Räätsa õpilase Mihkel Keremi seades) toob ettekandele keelpillikvartett Prezioso.
„Tokaata“ ning valiku teosest „24 marginaali” esitab klaveril Johan Randvere.
Heliloojat ja tema loomingu edu maailmalavadel meenutavad tuntud interpreedid, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegsed õppejõud Matti Reimann ning Peeter Paemurru. Kontsert-loengut modereerib Viljandi Muusikakooli õpetaja, raamatute autor ja Jaan Räätsa õpilane Maret Tomson.
Loeng-kontsert „Jaan Rääts 90“, mis on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala üliõpilase diplomitöö, toimub käesolevat raamatukogude aastat silmas pidades koostöös Tallinna Keskraamatukoguga.
Kontserdile on vaba sissepääs eelregistreerimisega Fienta.ee
