Tuuri Dede (s. 1988) on metsosopran, kes kuulub aastast 2018 ühe maailma edukama nüüdismuusika soprani Barbara Hannigani mentorlusprogrammi Equilibrium Young Artists. Dede on teinud koostööd orkestritega: Müncheni Filharmoonikud, Taani Rahvusorkester, Kopenhaageni Filharmoonikud, Göteborgi Sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Liepaja Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, AIMA festivaliorkester, Corelli Barokkorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkester, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester, Deutsch- Skandinavische Jugend-Philharmonie jt ning dirigentidega: Barbara Hannigan, Risto Joost, Tõnu Kaljuste, Peter Spissky, Kaspars Putnins, Kaspar Mänd, Mikk Üleoja, Ingrid Roose, Toomas Kapten, Erki Pehk, Hirvo Surva, Anssi Mattila, Andreas Peer Kähler, Markus Lehtinen, Edward Anian Cooper, Jaan Ots, Orhun Orhon, Martin Sildos jt.

Dede on kirglik suurvormide esitaja ning tema repertuaari kuuluvad Mozarti Reekviem, Elgari „The Dream of Gerontius”, Händeli „Messias“, „Theodora“, „Judas Maccabeus” ja „La Resurrezione”, Bachi „Magnificat“ ja h-moll missa, Sibeliuse „Kullervo”, Vivier´ „Wo bist du Licht“, Mendelssohni „Lobgesang”, Stravinski „Pulcinella“, Pergolesi „Stabat Mater”, Rossini „Petite messe solennelle”, Beethoveni 9. Sümfoonia, Respighi „Lauda per la nativitá del Signore” jt. Dede rollide hulka kuuluvad Dorabella (W. A. Mozarti „Così fan tutte”), Frida (K. Aho “Frida y Diego”), Ariel (J. Sibeliuse “Myrsky”), Ema, Kiil ja Teetass (M. Raveli „L’enfant et les sortilègès”).

Aastal 2021 võitis Dede Vello Jürna nim konkursi III preemia; pääses 2018 poolfinaali rahvusvahelisel Wilhelm Stenhammari konkursil Rootsis; 2017 võitis ta I koha rahvusvahelisel konkursil „Havets röst” Ahvenamaal ning teenis finalisti koha ja kolm eripreemiat Vello Jürna konkursil Eestis; 2016 võitis ta I ja 2014 III preemia Mart Saare nim lauljate konkursil ning IV koha ja Sibeliuse perekonna eripreemia rahvusvahelisel Sibeliuse konkursil aastal 2015. Dede lõpetas aastal 2016 ooperilaulu magistratuuri Sibeliuse Akadeemias (õp Annika Ollinkari) ning on varem omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (õp Teele Jõks), õppinud vahetusõpilasena Milanos Giuseppe Verdi konservatooriumis (õp Cristina Rubin) ning aasta G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis (õp Marika Eensalu). Jaanuaris 2016 tegi Dede oma debüüdi Berliini Filharmoonias.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikaloominguni. Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai 2004. a magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis. Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETV-le ning Antes Editionile ning on andnud  välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias. Hetkel on töös Mart Saare kogu soololaulupärandi salvestamine, millest esimene album ilmus kevadel 2018. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir A. Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir M. Kersten) jt. Alates 2004. a Eesti Interpreetide Liidu (EIL) liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim Muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.