Neljapäeval, 25. aprillil kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esinevad: Kristina Vähi (sopran), Diana Liiv (klaver)

Kavas: Mägi, Aavik, Saar, Pärt, Sisask jt

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Kristina Vähi on lõpetanud Tallinna Georg Otsa nim Muusikakooli Mare Jõgeva lauluklassis (1996) ning omandanud soololauludiplomi Eesti Muusikaakadeemias Riina Airenne käe all (2000). 2003. aastal kaitses ta Eesti Muusikaakadeemias magistrikraadi ooperilaulu erialal prof Tamara Novitšenko juures. Lisaks on ta täiendanud end vahetusüliõpilasena Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Thea van der Putteni juures (2001). Ta on osalenud erinevatel kursustel ja meistriklassides, sh Eva Märtsoni, Judith Beckmani, Matti Pelo, Maria Acda, Gerhard Kahry, Christina Deutekomi, Rudolf Piernay ja Ingrid Kremlingi juhendamisel.
Kristina Vähi on võitnud I auhinna Klaudia Taevi nimelisel noorte lauljate konkursil (1996).
Alates 2006. aastast on Kristina Vähi olnud seotud Rahvusooperiga Estonia: aastatel 2006–2013 teatri solistina ning alates 2013. aastast vabakutselise lauljana. Lisaks on ta külalisena üles astunud ka Vanemuise etendustel, laulnud Saaremaa Ooperipäevadel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustel ning osalenud nii solisti kui ka kooriartistina muusikalifirma Smithbridge Productions lavastustes Tallinna Linnahallis. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-, opereti- ja muusikalirolli, samuti on ta kaasa teinud mitmetel galaõhtutel (sh operetigala Endel Pärna 100. sünniaastapäeva auks RO Estonias) ning esinenud solistina Tallinna Tantsuteatri lavastuses „Viin 1845“. Kaalukamateks rollideks on olnud Ännchen Weberi „Nõidkütis“ (RO Estonia), Zerlina Mozarti „Don Giovannis“ (RO Estonia), Nedda Leoncavallo „Pajatsites“ (RO Estonia) ja Adina Donizetti „Armujoogis“ (Teater Vanemuine).
Teatritöö kõrvalt esines Kristina Vähi kümme aastat (1997–2007) loomingulise ühenduse Operetta Scretta koosseisus koos metsosopran Triin Ella, tenor Jaak Jõekallase ja bariton René Soomiga mitmel pool Eestis, tuues publiku ette kontsertlavastusi erinevate numbritega operetiklassikast ja tuntud muusikalidest, aga ka vene opereti- ja filmimuusikast.
Kammerlauljana on Kristina Vähi andud mitmeid soolokontserte, esinenud galakontsertidel. Aastast 2006. astub ta sageli üles muusikute fondi PLMF korraldatud kontsertidel mitmel pool Eestis. Ta on esinenud organistidega Maris Oidekivi-Kaufmanniga ja Tiia Tennoga, pianistidega Riina Pikani, Tiina Kärblane, Piia Paemurru jt. Samuti on ta soleerinud suurvormides, sh Franz Schuberti Missas G-duur, Ola Gjeilo teoses „Dark Night of the Soul“ ja Andreas Rombergi „Kellalaulus“ ning teinud koostööd Politsei- ja Piirivalveorkestriga.
Alates 2005. aastast töötab Kristina Vähi Tallinna Muusikakeskkoolis saateklassi lauljana ning alates 2018. aastast hääleseade- ja lauluõpetajana.

© EMIK 2020

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Peep Lassmanni klaveriklassis (2011. aastal magistrikraad solisti suunal ning 2012. teistkordne magistrikraad cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel). Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis.

2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.

Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna olulistel festivalidel ja kontserdisarjades (sh Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal.
Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri, Lexingtoni Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ning TMKK sümfooniaorkestri ees.
Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga.
Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.

Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). 2014. aastal ilmus duubel CD HELIjaKEEL Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses.

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

23. aprillil kell 18.00 „10 miljardit suud“ (M. B. Torbensen, Taani, 2022)

Aastakümneid on maakera bioloogiline liigirikkus olnud suure ohu all – välja on surnud mitmed taime- ja loomaliigid, õhku paisatakse tohutus koguses süsinikdioksiidi, samas inimkond pidevalt kasvab. Meie praegune toidutootmise süsteem on oma aja ära elanud, toitu ei jätku kõigile ning toidu jaotus maailmas on ülimalt ebavõrdne. Vaesemad piirkonnad jäävad üha vaesemaks, arenenud riikides on aga suureks probleemiks ülekaalulisus. Kuidas aga toita ära kogu inimkond, tegemata kahju meie planeedile ning tagada nii enda kui ka teiste liikide mitmekesisus ja jätkusuutlikkus?

Vaata filmi tutvustust ja treilerit.

Üritus on tasuta! Palume osalemine enne filmiõhtut registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Neljapäeval, 21. märtsil kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esinevad: Karl Tipp (saksofon), Lea Valiulina (klaver)

Kavas: Decruck, Piazzolla, Iturralde

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Karl Tipp alustas oma muusikaõpinguid küll klaveri erialal, ent jätkas peagi hoopis saksofoniõpingutega. Hetkel õpibki ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Karl on ka helilooja. Oma kompositsiooniõpinguid alustas ta 2015. aastal Georg Otsa nim muusikakoolis Tatjana Kozlova-Johannese juhendamisel. Tipi saksofonirepertuaari kuulub nii klassika kui ka uuem muusika, sh Rahmaninovi, Eespere ja Milhaud looming. Ta on edukalt esinenud konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal ning võitnud auhinnalisi kohti: esikohad Solon Michaelidese nim konkursil Küprosel (2017) ja Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018) ning samas kategoorias konkursil „Renaissance“ Armeenias (2019). Tipp on osalenud ka mitmetel saksofoni meistrikursustel ning teeb lisaks sooloesinemistele tihedat koostööd ka ERSO ja Rahvusooper Estonia orkestriga.

Karl Tipp on mitmekülgne muusik, kes lisaks saksofoni mängimisele tegeleb ka muusika kirjutamise, luuletamise, koorilaulu ja ujumisega. Lisaks ta esineb sooloartistina tHerbalisti nime all ning plaanib aasta lõpus anda välja ka debüütalbumi.  

Lea Valiulina omandas aastal 2021 prof Peep Lassmanni juhendamisel EMTA magistrikraadi cum laude. Bakalaureuse ja magistrikraadide omandamise käigus täiendas ta end nii Londoni Guildhall School of Music & Drama’s kui ka Peterburi Riiklikus Konservatooriumis. 

Hetkel esineb Lea pidevalt nii solisti, kontsertmeistri kui ka kammermuusikuna arvukatel kontsertidel ja festivalidel Eestis, Lätis, Soomes, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalias. IX Eesti Pianistide konkursil 2019. aasta sügisel saavutas ta helilooja Pärt Uusbergi nim eripreemia parima uudisteose esitamise eest. Samal aastal saavutas ta Theodor Steini konkursil III koha.

Tema lai repertuaarivaldamine ja mitmekesine muusikaline tegevus on andnud talle võimaluse koostööks mitmete mainekate orkestritega: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, EMTA Sümfooniaorkester, Georg Otsa nim Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Tallinn International Youth Orchestra. 

Alates 2019. aastast on Lea Valiulina teinud tihedat koostööd saksofonist Karl Tipiga. Eesti Interpreetide Liidu liikmetena nad on esinenud mitmel pool Eestit erinevate kontsertide ning festivalide raames, esitades laia repertuaari Bachist Tippini.

Alates 2022. aastast töötab Valiulina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puhkpilliosakonnas kontsertmeistrina.

2022. aasta sügisel oli Lea konkursi Vilnius Scarlatti Award III preemia laureaat. 

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

19. märtil kell 17.30 „Stop Filming Us“ (J. Postema, Holland, 2020)

Dokumentaalfilm tõstatab olulisi eetilisi küsimusi dokumentaalfilmide tegemise kohta teistes kultuurides ning toob esile, kuidas meedia võib mõjutada ülemaailmseid arusaamu, stereotüüpe ja filmitavate eneseidentiteeti. Film keskendub Lääne dokumentalistide tegevusele Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kus nad jäädvustavad sõda, vaesust ja muud sotsiaalseid probleeme. Kuidas välismaised filmitegijad kujutavad kohalikke kogukondi ning kuidas see nende elusid mõjutab?

Vaata filmi tutvustust ja treilerit.

Üritus on tasuta! Palume osalemine enne filmiõhtut registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esinevad: Iris Oja (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)

Kavas: Tubin, Oja, Saar

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Eesti Vabariigi aastapäeva kuul kõlab eesti muusika – laulud kolmelt eesti oluliselt lauluklassikult.

Eduard Tubin on üks meie andekamaid sümfoonikuid, kelle orkestraalne mõtteviis ulatub ka kammerteostesse. Tema laulud on nagu väikesed sümfoonilised pildid kogu orkestrile omase kõlasügavuse ja pika, jõulise mõtteliiniga. Tubina loomingut läbistav traagiline hingus muutub omamoodi joobumuseks.

Meie seni viljakaim laulumeister Mart Saar on oma loomingus keskendunud just nimelt pea ainult koori- ja kammermuusikale. Lühikesed vormid tundusid tema läbematule mõttelaadile hästi sobivat – Saarele meeldib katsetada, üha uusi stiile ja vormivõtteid proovida, omaendagi teoseid teist ja kolmandat korda ümber teha. Valisime kavva vahelduse mõttes nii rahvaviiside nutikaid seadeid kui originaalloomingut.

Üks omapärasemaid isiksusi eesti muusikaloos on Eduard Oja – vähese, kuid väga kvaliteetse loomingu autor. Ka Oja laulud mõjuvad tänu rikkalikule klaveripartiile ja hääle dramaatilisele kasutusele suurejooneliselt, kuid teisiti kui Tubina omad – õhulisemalt, teravamalt, üllatusi täis.

Et esitatavat muusikat kuulajale lähemale tuua, räägivad muusikud esituse juurde paar sõna ka heliloojatest, konkreetsetest teostest ja oma suhtumisest nendesse.

Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera eestvedamisel on käigus Mart Saare kogu laululoomingu salvestamine. Kaks plaati on valmis, kolmas kohe tulekul. Ka siin kontserdil esitatavad laulud on plaanis plaanis edaspidi salvestada.  

Iris Oja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal ning G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal (T. Bachmann). Järgnesid õpingud Eesti Muusikaakadeeemias prof T. Valjakka ja prof I. Kuuse lauluklassis ning EMTA magistratuuris ja E. Hargise ja R. Piernay meistriklassides.
Aastast 2000 on Iris Oja olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist. Ta on esinenud solistina erinevatel lavadel nii Aasias, Austraalias, Ameerikas kui Euroopas. Laulja on nõutud oratooriumisolist nii Eestis kui ka välismaal ja tema repertuaari kuulub suurvormide põhivaramu kõrval ka aariad erinevate ajastute. Samuti on tal ulatuslik kammer- ja soololaulu repertuaar vanaklassikast kaasaegseni. Ta on ka paljude eesti kaasaegsete heliloojate teoste (esma)esitaja ja –salvestaja.
Iris Oja on teinud solistina koostööd mitmete nimekate orkestrite (Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, ERSO, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, the Israel Camerata Jerusalem jt) ja dirigentidega (N. Järvi, P. Hillier, O. Elts, N. Aleksejev, T. Kaljuste, D. Reuss, E. Klas, A. Mustonen, J. Alperten jt). Ta laulab eesti kaasaegse muusika ansamblis Resonabilis, teeb koostööd rahvusvaheliste ansamblitega Theatre of voices ja The Harp Consort ning taani vokaalgrupiga Ars Nova.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine; seni on ilmunud kaks albumit ning kolmas on tulekul. Kadri-Ann on olnud osaline mitme XX sajandi olulise suurteose esmaesituses Eestis, nt Karlheinz Stockhauseni “Mantra” või John Cage’i “Tantsud prepareeritud klaveritele”. Ta on teinud mitmete talle kirjutatud teoste esiettekandeid ning salvestanud Eesti Raadio arhiivi erinevate ajastute soolo- ja ansambliteoseid.

Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta vedanud koolikontsertide projekte MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale. 

Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.

Koduleht: www.kadriannsumera.eu

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

20. veebruaril kell 18.00 „2 tundi õnneni“ (M. Siimets, Eesti, Soome, 2022)

Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ning õnne otsimisest. Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere ja kodu Eestis. Filmis jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit.

Üritus on tasuta! Palume osalemine enne filmiõhtut registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Filmi teemaks on 3. juunil 2022. aastal toimunud ühepäevane muusikafestival Elvas „Eesti rocki kuldaeg“.

Samade korraldajate poolt kutsuti esinema eelmise sajandi 60-70-te ansambleid või nende tribuute, kohal oli märkimisväärne seltskond Eesti ansamblimuusika teerajajatest: Tõnis Mägi, Ivo Linna, Andres Valkonen, Tiit ja Harry Kõrvits, Viktor Vasiljev, Evald Raidma jpt.                                                                                  

Filmi pikkus 1 tund ja 28 minutit

Filmi autor on Heino Maripuu, kes juba 1972. aastast on filminud Eesti ansambleid ja omab ainulaadset filmoteeki, mida tihti kasutab ka ETV.

Filmi esilinastuse Tallinnas toovad teieni Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Eesti Muusika Kuulsuste Koda, kohal on ka filmi tegijad.

Üritus on TASUTA.

Filmi teemaks on Eesti esimene vabaõhu ansamblite festival Elvas 1972. aastal. 

Täpselt 50 aastat hiljem, samal päeval korraldasid SA Elva Kultuur ja Sport ning MTÜ Eesti Muusika Kuulsuste Koda ühepäevase festivali mälestamaks ja tegema kummarduse nendele tublidele inimestele, kes vastu nõukogude süsteemi nõudmisi ikka selle ürituse korraldasid.

Tänu muusikute entusiasmile, õnnestus 11. juunil 2022 lavale saada 12 ansamblit, kellest 2 esinesid seal ka 50 aastat tagasi.    

8 tunnisest videomaterjalist nii lavalt kui prooviruumidest pandi kokku film, mis annab ülevaate möödunud sajandi 70- te ansamblite tegemistest ja loomingust. Võib kindlalt väita, et see on üks killuke meie rahva kultuuriloost.                        

Filmi pikkus u 2 tundi.

Filmi autor on Heino Maripuu, kes juba 1972. aastast on filminud Eesti ansambleid ja omab ainulaadset filmoteeki, mida tihti kasutab ka ETV.

Filmi esilinastuse Tallinnas toovad teieni Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Eesti Muusika Kuulsuste Koda, kohal on ka filmi tegijad.

Üritus on TASUTA.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

23. jaanuaril kell 17.30 „Kirjutades tulega“ (S. Ghosh, R. Thomas, India, 2021)

Film jälgib daliti ehk “puutumatute” kasti kuuluvate naisajakirjanike tööd, kes juhivad Khabar Lahariya nimelist ajalehte. Pärast 14 aastat trükimeedias tegutsemist lähevad nad digimeediale üle ja raporteerivad enda ümber toimuvat läbi nutitelefonide. Nad julgevad võtta riske, seades sealjuures ohtu oma isikliku turvalisuse, et katta riigis toimuvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja kohalikke uudiseid just naiste vaatenurgast.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit.

Üritus on tasuta!

Palume osalemine enne filmiõhtut registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Esmaspäeval, 22. jaanuaril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Mängib ja räägib Kadri-Ann Sumera

Kavas: Mägi, Saar, Chopin, Skrjabin

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, näiteks Märt-Matis Lille Klaverikontsert või Nicolas Gilbert’i „A rebours“, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis, nt Karlheinz Stockhauseni „Mantra“ kahele klaverile ja elektroonikale (koos Sabine Simoni ja Hendrik Manookiga), Olivier Messiaeni „Harawi“ sopranile ja klaverile (koos Kai Kallastuga) ja John Cage’i „Kolm tantsu prepareeritud klaveritele“ (koos Hanna Heinmaaga). Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, nt Kontsert-etendus „Heli:pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.
 
Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias (prof Peep Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai magistridiplomi (Konzertexamen). Oli DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat ning pärast õpinguid osales stipendiaadina aastasel Ensemble Modern`i Akadeemia kursusel Frankfurdis.
 
Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil „Alternatiiv” Riias , eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis  ja diplom Eesti pianistide konkursil ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest. On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir A. Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir M. Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. 
 
Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, töötanud pedagoogina Tartu Heino Elleri nim muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas õppejõuna ta Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, hetkel klaveriõpetaja Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidžile.

Kadri-Ann Sumera on ka kirjanik. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev kogumik „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”. 
                                                                                                                                                                                                            /http://www.kadriannsumera.eu/

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.