Teisipäeval, 11. veebruaril kell 18 Tallinna Südalinna raamatukogu saalis (Estonia pst 8)

Esinevad Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello) ja Diana Liiv (klaver)

Kavas: A. Dvořák, J. Cras jt

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Olga Voronova alustas viiuliõpinguid Narva Laste Muusikakoolis ema Svetlana Voronova juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis õp Endel Lippuse juhendamisel. 1993. aastal lõpetas Olga Voronova Eesti Muusikaakadeemia Endel Lippuse klassis ning 2002. aastal samas magistriõppe. 2002. aastal jätkas Voronova doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Moskvas Gnessinite nimelises Muusikapedagoogikainstituudis Halida Ahtjamova klassis, Berliini Kunstide Kõrgkoolis Ilan Gronichi klassis ja Hollandis Utrechti Kunstide Kõrgkoolis Keiko Waltaya juures. Olga on osalenud ka 1997 Brüsselis kuninganna Elisabethi nim rahvusvahelisel viiuldajate konkursil toimunud meistrikursusel (juh Mihaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal) ning Igor Bezrodnõi, Zarius Šihmurzajeva ja Marianne
Boettcheri meistrikursustel. Alates 1995. aastast on Olga töötanud Tallinna Kammerorkestris ja on aastast 2001 Tallinna Keelpillikvarteti liige. Kvartett on pälvinud Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning 2005. aastal ilmus kvartetilt CD eesti heliloojate Kuldar Singi, Alo Põldmäe, Mari Vihmandi, Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi loomingu. Olga on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud koos oma pikaajalise ansamblipartneri pianist Mati Mikalaiga ning mänginud duos tšellist Leho Kariniga. Olga on esinenud nii solistina kui ka keelpillikvarteti koosseisus Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Iisraelis, Hollandis, Tšehhis, Belgias ja Kanadas. Olga Voronova on pälvinud diplomi Heino Elleri nim rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (1991 ja 1996) ning pälvinud ETV preemia Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil “Con Brio” (1999). 2000. aastal oli ta ESTO noorte talentide võitluse laureaat Torontos. /https://interpreet.ee/

 Toomas Nestor on viiuli- ja vioolamängija, töötab viiuldajana Rahvusooper Estonia orkestris ning on liige ka kahes keelpillikvartetis. Toomas Nestor alustas viiuliõpinguid Tapa Lastemuusikakoolis Ilmar Mäe juhendamisel. 1978 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli ja 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Endel Lippuse klassis. Aastatel 1981–1990 töötas Toomas Nestor Estonia teatris orkestrandina, olles alates 1997. aastast II viiulirühma kontsertmeister. Ta on ka õpetanud viiulit Tallinna Muusikakeskkoolis ning olnud Eesti Muusikaakadeemias keelpillikvarteti lektor. Toomas Nestor on Tallinna Keelpillikvarteti asjutajaliige (1984), selles kvartetis on ta mänguinud II viiulit ja 2001. aastast ka vioolat. Tallinna Keelpillikvartett on esitanud rohkesti eesti muusikat, sh Rudolf Tobiase, Heino Elleir, Eduard Tubina, Arvo Pärdi, Toivo Tulevi, Erkki-Sven Tüüri, Kaljo Raidi ja mitmete teiste teoseid. Kvartett on kontserte andnud paljudes Euroopa riikides, Jaapanis ja Kanadas ning esinenud mitmel rahvusvahelisel fesrtivalil. Lisaks on kvartett salvestanud mitu plaati (neist kaks plaadifirmale BIS). 2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (1. viiul), Olga Voronova (2. viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Henry-David Varema (tšello) Heino Elleri nim muusikapreemia. Alates 2003. aastast on Toomas Nestor ka Tobiase Keelpillikvarteti liige. /emic.ee/

Levi-Danel Mägila alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Teet Järvi juures ning jätkas Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis Lembi Metsa õpilasena ja Tel-Avivi Muusikaakadeemias Hillel Zori õpilasena. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Peeter Paemurru juhendamisel. Ta on osalenud Bernard Greenhouse´i, Uzi Wieseli, Yosif Feigelsohni, Stefan Popovi, Johannes Goritzki, Dmitri Fershtmani jt meistrikursustel.
Levi-Danel Mägila on saavutanud I preemia Eesti noorte keelpillimängijate konkursil (1997 ja 1999) ning võitnud Holland Music Sessioni stipendiumi (2003).
Levi-Danel Mägila kuulub Tallinna Keelpillikvarteti, ansambli U: ja tšellokvarteti C-Jam koosseisu.

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2008. aastast on tema korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika ja nüüdismuusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas sarja “Mõisamängud” raames ka väiksemates maakohtades ning pakkunud esinemisvõimalusi mitmekümnetele eesti interpreetidele. Laiema kultuuriavalikkuse huvi on köitnud Kammermuusikute sari “HELIjaKEEL”, kus on peamiselt kõrvutatud erinevate eesti nüüdisheliloojate ja kirjanike looming. Sarjas esinemise ja selle kunstilise juhtimise eest sai Diana Liiv Kultuurkapitali Helikunsti aastapreemia 2018.
Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nim rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.
2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.
Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna Eesti olulistel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis (Gaudeamus Interpreters Competition Hollandis), Venemaal (Peterburi Jaani kirikus, iga-aasataselt alates 2015 Moskva festivalil Spiegel im Spiegel) , Itaalias (Luccas, Brescias, Ascoli Picenos, Bergamos) ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011, 2013).
Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri, Lexingtoni Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ning TMKK sümfooniaorkestri ees.
Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga.
Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.
Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. 2014. aastal ilmus duubel CD HELIjaKEEL Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses.
Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“ ning ajakirjale “Muusika”. 

Tallinna Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

21. jaanuaril kell 17.30 „Südikus“ (C. Wade, S. Friedlander, Indoneesia, 2018)

“Südikus” kajastab ühe viimaste aastakümnete tõsiseima keskkonnakatastroofi tagajärgi. Indoneesias tegutsenud rahvusvaheline ettevõte Lapindo põhjustas 2006. aastal plahvatuse, mis vallandas 16 küla hävitanud mudalaviini. Hoolimata reparatsioonilubadustest on ohvrid saanud vaid murdosa neile lubatud abist, mistõttu nad peavad elama ajutistes kodudes kartes jätkuvalt lähedalolevate mudavoolude pealetungi.

Film jutustab loo kohalike kogukondade vastupidavusest, keskkonnakatastroofide eest vastutuse võtmisest ja nende aktivistide meelekindlusest, kes on otsustanud takistustele vaatamata õiglust otsida.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

Üritus on tasuta!

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Teisipäeval, 17. detsembril kell 18 Tallinna Südalinna raamatukogu saalis (Estonia pst 8)

Esineb Kaisa Helena Žigurs harfil

Kavas: J. S. Bach, H. Renie, B. Haim, A. Caplet, J. de la Presle jt

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Kaisa Helena Žigurs alustas muusikaõpinguid viieaastaselt Eda Peäske harfiklassis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli. Aastal 2022 alustas Kaisa Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sivan Mageni harfiklassis. Kaisa on osalenud Marie-Pierre Langlamet, Jana Bouškova, Isabelle Perrini ja Annaelle Tourret meistriklassides. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat.

Kaisa viimaste saavutuste hulka kuuluvad I preemia II Dzidra Braže rahvusvahelisel noorte harfimängijate konkurss-festivalil (2020), I preemia V Odini rahvusvahelisel muusikakonkursil (2020), I preemia XI rahvusvahelisel muusikakonkursil Belgradis, Serbias ning pälvinud tiitli aasta õppur 2016. Kaisa on esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri, EMTA keelpilliorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud ka mitmete orkestrite koosseisus, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Järvi Akadeemia sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, VHK keelpilliorkester, Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester.

Kaisa on üles astunud ka erinevate kammeransamblite kooseisudes. Ta on teinud koostööd ka erinevate kooridega, sh Rahvusooper Estonia poistekoorid Jukud ja Juhanid, VHK tütarlastekoor, MUBA neidudekoor, kellega käis Kaisa aastal 2023 Israelis kontsertreisil.

Lisaks harfimängule on Kaisa aktiivne noor ning Pärnu Muusikafestivali tiimi liige.

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Südalinna raamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Tallinna Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

17. detsembril kell 17.30 „Pikamaaujuja“ (C. W. Feldman, Saksamaa, 2023)

Film räägib endisest professionaalsest ujujast Sarast, kes põgenes 2015. aastal Süüriast koos oma noorema õe Yusraga. Kui nende paat teel Kreekasse rikki läks, hüppasid õed ja veel kaks inimest vette ning ujusid kolm ja pool tundi avameres, päästes kõik pardalolijad. Sara on kolm aastat päästnud pagulasi samal teekonnal. Nüüd ähvardab teda 20-aastane vanglakaristus selle eest, et töötas Kreekas abiorganisatsioonis vabatahtlikuna ning aitas teisi pagulasi.

Kolme aasta jooksul üles võetud film jälgib Sara eneseleidmise teekonda ja võitlust õigluse eest. Film illustreerib ka muutust eurooplaste hoiakutes pagulastesse – kui kümme aastat tagasi võeti pagulasi avasüli vastu, siis nüüd on ka merest uppujate päästmine kuriteoks muutunud.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

Üritus on tasuta!

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Reedel, 29. novembril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esinevad: Marius Järvi (tšello) ja Elle-Riin Volmer (klaver)

Kavas: Brahms, Schumann ja Richard Strauss

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Marius Järvi alustas tšelloõpinguid nelja aastaselt. 1987. aastal astus ta Tallinna Muusikakeskkooli, Laine Leichteri tšelloklassi. 1995. aastal jätkas Marius õpinguid Lahtis Päijät-Häme konservatooriumis Jouko Paavola õpilasena. 2000. aastal alustas ta õpinguid Sibeliuse Akadeemias professor Martti Rousi juhendamisel. Marius Järvi on edukalt osalenud ning preemiaid pälvinud mitmetel konkurssidel. 1989. aastal saavutas ta III koha rahvusvahelisel noorte tšellistide konkursil Tšehhoslovakkias (Usti nad Orlic’is), 1995. aastal I koha Vabariiklikul noorte keelpillimängijate konkursil ning 2002. aastal peaauhinna Eesti noorte interpreetide konkursil “Con Brio”. Seitsmel korral on ta osa võtnud maailma ühest suuremast tšellofestivalist Kronbergis Saksamaal. Marius on end täiendanud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassides nagu näiteks F. Helmerson, D. Geringas, A. Noras, M. Tchaikovskaja, G. Hoffmann, M. Ylönen, J.-E. Gustafsson, H. Kiiski, R. Cohen, T. L. Thedeen, T. Hanhinen.

Marius Järvi on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades (Saksamaal, Belgias, Hispaanias, Portugalis, Rootsis, Tšehhis, Soomes jm). Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Turu Filharmooniaorkestri, Järvi Festivaliorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja teiste ees dirigentide Neeme järvi, Paavo Järvi, Risto Joost, Paul Mägi, Tibor Boganyi, Atso Almila, Anu Tali ja Kaisa Roose juhatusel. Marius on kaasa teinud ka mitmetel plaadistustel, sealhulgas solistina plaatidel “Urkutaikuri” (2001), Rene Eespere Tšellokontsert “Concertatus Celatus” pühendusega Marius Järvile ja paljudel teistel. Sügisel 2000 ilmus Marius Järvi esimene sooloplaat “Via” koostöös maailmakuulsa organisti Kalevi Kiviniemiga. Aastatel 2005–2013 töötas Marius Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris tšellistina ja on orkestrite Hulencourt Soloists Chamber Orchestra ja Eesti Festivaliorkestri liige. Alates 2014. aastast on ta Rahvusooper Estonia orkestri tšellist ning töötab ka õppejõuna Vanalinna Hariduskolleegiumis. 2017. aastast on Marius Leigo Järvemuusika kunstiline juht. Marius Järvi kuulub kammermuusikaansamblitesse Järvi Instrumentalists ja Estonian Cello Ensemble.

Elle-Riin Volmer alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning on lõpetanud bakalaureuseõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis. Magistrikraadi omistas ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof Søren Rastogi ja Martin Lysholm Jepseni õpetusel. 2022. aastal omistas Elle-Riin samas akadeemias solistiklassi diplomi. Elle-Riin Volmer on osalenud konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui ka Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Taanis. Tema repertuaar on mitmekülgne, kuid eelkõige huvitavad teda 20. sajandi esimesel poolel loodud kompositsioonid. Elle-Riin on andnud arvukalt soolo kui ka keelpilli-klaveri duodega kontserte nii Taanis kui ka Eestis. Elle-Riini on iseloomustatud kui peene ja personaalse muusikatajuga pianisti, kelle mängus on nii tehnilist üleolekut kui ka rafineeritud kõla. Ta on täiendanud end järgnevate nimekate pianistide meistrikursustel: Denes Varjon, Eero Heinonen, Teppo Koivisto, Ewa Podlocka, Jens Elvekjær, Aleksandra Zvirblyte ja Vanessa Latarche. 2015. aastal pälvis Elle-Riin Lilian Semperi nimelise stipendiumi. Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees dirigentide Arvo Volmeri, Risto Joosti ja Jüri Alperteni juhatusel.
Alates aastast 2022 töötab Elle-Riin õppejõuna Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA).

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

19. novembril kell 17.30 „Buddha Aafrikas“ (N. Schafer, Lõuna-Aafrika Vabariik, Rootsi, 2019)

“Buddha Aafrikas” on südamlik dokumentaalfilm, mis jälgib Malawist pärit noore poisi Enock Alu elu budistlikus kloostris Aafrika südames. Kuna kloostri koolis õpitakse Hiina kultuuri, ajalugu ja mandariini keelt ning õpilastel on harva võimalus koduküladesse naasta, on Enock kaotanud oma emakeele. Seetõttu ei saa ta osaleda traditsioonilistes Aafrika rituaalides ning tunneb end üha kaugemana oma kultuurist.

Film pakub haruldast pilguheitu kultuuridevahelisse kohtumisse, kus põimuvad budistlik õpetus ja Aafrika traditsioonid. Samuti juhib see tähelepanu keerukatele küsimustele, mis tekivad, kui kauged kultuurid kohtuvad ja üksteist mõjutama hakkavad.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

Üritus on tasuta!

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

22. oktoobril kell 17.30 „Tahavaatepeegel“ (M. Hamela, Poola, Ukraina, Prantsusmaa, 2023)

Kollektiivne portree ukrainlastest, kes otsivad turvalist varjupaika konfliktis. Filmi režissöör Maciek Hamela evakueerib sõjapõgenikke oma kaheksakohalise mahtuniversaaliga, filmides pardakaamera abil reisijate emotsioone ja läbielamisi. Maha on jäänud terved elud, sõbrad, sugulased ja varad. Mõned reisijad on vaiksed, teised räägivad hävitustööst, piinamistest ja surmast, kuid on ka optimiste, kes huumoriga oma lootustest ja unistustest räägivad.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

Üritus on tasuta!

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esinevad: Sigrid Kuulmann (viiul) ja Piret Väinmaa (klaver)

Kavas: W. A. Mozart ja A. Schönberg

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Sigrid Kuulmanni paljude preemiate ja tunnustuste hulka kuuluvad ERSO ja ETV preemiad Eesti Kontserdi poolt korraldatud interpreetide konkursil „Con Brio“(1999), laureaaditiitel Heino Elleri nim rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (2001) ning Neeme Järvi nim Noore muusiku preemia Eduard Tubina teoste esitamise eest (2004).
Sigrid Kuulmann on astunud solistina üles Euroopas, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas, samuti eesti orkestrite ees (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper „Estonia“ Sümfooniaorkester, „Vanemuise“ teatri orkester, Tallinna Kammerorkester jt.) koos dirigentidega Nicholas Smith, Gregory Rose, Andrei Tšistjakov, Valeri Leontjev, Nikolai Aleksejev, Neeme Järvi, Jüri Alperten jpt.
Sigrid Kuulmann on mitmete kaasaegsete ja virtuoossete teoste esmaesitaja Eestis, nagu Lutosławski „Partita”, Berio „Sequenza VIII”, aga ka Bizet-Waxmani „Carmen-fantaasia” jpm. Ta oli Taavo  Virkhausi dirigeerimisel tema II Viiulikontserdi esmaettekandjaks Eestis aastal 2004.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga on S. Kuulmanni ettekandes kõlanud Brahmsi, Mendelssohn-Bartholdy, Sibeliuse, Hatšaturjani, Tubina jpt. viiulikontserdid. S. Kuulmanni salvestatud Sibeliuse Viiulikontsert koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kuulub Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) arhiivi. Koostöös ERRi ja Estonian Record Productionsiga on valminud mitu CDd, sealhulgas  sooloplaat Bachi, Paganini ja Ysaye teostest (2010) ning Tubina muusikast (2012).
Sigrid Kuulmann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ning täiendanud end lisaks Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis Londonis ja Robert Schumanni nim kõrgkoolis Düsseldorfis. Tema õpetajateks on olnud tunnustatud pedagoogid Tiiu Peäske, Jüri Gerretz, Yfrah Neaman ja Rosa Fain. 2014. a. kaitses doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, juhendajaks Mari Tampere. Käesoleval ajal õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Sigrid Kuulmann mängib hinnalisel viiulil, mis on valmistatud Itaalia meistri Giovanni Floreno Guidante poolt aastal 1751, Bolognas.

Pianist Piret Väinmaa esineb solisti ja kammermuusikuna erinevates projektides. Ta on esinenud Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Lätis ja Eestis ning solistina erinevate orkestrite ees. Alates 2002. a. esineb Piret Väinmaa klaveriduos koos pianist Lauri Väinmaaga ning on 2002. aastal loodud Klaveriorkestri asutajaliige. Piret Väinmaa on teinud koostööd viiuldaja Sigrid Kuulmanni, sopran Kädy Plaas-Kala, tšellist Aare Tammesaluga, samuti Tallinna Klaveriduo ja puhkpillikvintetiga Estica. 2022. aastal tõid Piret Väinmaa ja Sigrid Kuulmann publiku ette kolm erinevat kava Mozarti sonaatidest klaverile ja viiulile, kontserdid toimusid kontserdisarja “Musica Sacra” raames. Piret Väinmaa on kaitsnud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aastal 2012. Ta on Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige ning Eesti interpreetide Liidu liige.

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Kolmapäeval, 18. septembril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esineb: Kadri-Ann Sumera (klaver)

Kavas: Boulanger, Medtner, Mägi, Stockhausen

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine; seni on ilmunud kaks albumit ning kolmas on tulekul. Kadri-Ann on olnud osaline mitme XX sajandi olulise suurteose esmaesituses Eestis, näit. Karlheinz Stockhauseni „Mantra“ või John Cage’i „Tantsud prepareeritud klaveritele“. Ta on teinud mitmete talle kirjutatud teoste esiettekandeid ning salvestanud Eesti Raadio arhiivi erinevate ajastute soolo- ja ansambliteoseid.

Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta vedanud koolikontsertide projekte MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale. 

Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.

Koduleht: www.kadriannsumera.eu

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

17. septembril kell 18.00 „Hoolsuskohustus – kliimavaidlused kohtusaalis“ (N. Balthazar, Belgia, 2022)

Dokumentaalfilm tippadvokaat Roger Coxist, kellel õnnestus võita kohtus Hollandi riiki ja naftagigant Shelli, luues nõnda pretsedent, mis võimaldab võtta vastutusele kõiki võimuesindajaid, kes oma kodanikke kliimamuutuse eest piisavalt ei kaitse.

Film jälgib Rogeri teekonda läbi kohtuprotsesside nii kõrg- kui mõõnaperioodidel, kus tema kaaslasteks on loomingulised juristid, aktivistid ja tavakodanikud, kes peavad ettevõetut sajandi olulisimaks juriidiliseks jõukatsumiseks.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

Üritus on tasuta!

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.