Neljapäeval, 23. märtsil kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).
Esineb: Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Tobias ja tema eeskujud Bach, Beethoven ja Schumann.
Sissepääs on tasuta.
NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee
Rudolf Tobiase sünnist möödub tänavu 150 aastat. Võib öelda, et koos Tobiasega sündis ka eesti professionaalne muusika. Just Tobiase loodud on Eesti esimene keelpillikvartett, esimene sümfooniline teos, klaverisonaat ja -kontsert, oratoorium ja palju muud. Kuigi Tobiase muusika liigitub hilisromantiliseks, võib mõningaste mööndustega öelda, et just tema teoste kaudu elas eesti muusika läbi oma baroki ja klassitsismi perioodi. Suure Bachi ja Beethoveni austajana ning püüdluste tõttu igavikulise, suurejoonelise, monumentaalse poole võib teda tõesti hingelt klassikuks lugeda. Ometi ei puudu tema loomingus ka kergem, muretum, salonglikum pool.
Selles kavas ongi Rudolf Tobiase looming kõrvutatud tema suurtest sakslastest eeskujudega. Kuna Tobiase loomus oli pigem tormakas, jõuline ja kärsitu, kõlab sääraselt ka tema looming. Ka teised teosed antud kavas hoiavad sarnast joont – vormiselguse ja klassikalise korrapära kõrval on siin ruumi ka oraatorlikele vabadustele, vormimängudele ja tulisele temperamendile.
Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikaloominguni. Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai 2004. a magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis. Sumera on saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETV-le ning Antes Editionile ning on andnud välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias.
Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir M.Kersten) jt. Alates 2004. a Eesti Interpreetide Liidu (EIL) liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim Muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.
Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
21. märtsil kell 18.00 „Naiste revolutsioon Jeemenis“ (M. Loizeau, Jeemen, 2013)
Tuhanded mustades niqab’ides naised kogunevad Jeemeni pealinnas Sanaas meelt avaldama. Siiani märkamatud mustad varjud eri põlvkondadest ja ühiskonnaklassidest nõuavad suuremat vabadust ning protestiks põletavad avalikult näokatteid. Araabia maailma haaranud rahvarevolutsioonilaine julgustab ka Jeemeni naisi taotlema võrdväärsust meestega.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
21. veebruaril kell 17.30 „Põgenemine“ (J. P. Rasmussen, Taani, USA, UK, Norra, Rootsi, 2021)
Südamlik lugu Aminist, kes 11-aastase poisina peab koos oma perega Talibani vägivalla tõttu Afganistanist põgenema. Tema põrgulik odüsseia vabasse maailma kestab kokku viis aastat, viies ta lahku oma emast, vennast, õdedest ja kõigest kodusest. See on liigutav film koduta kasvamisest ja piiritu ebaõigluse üle elamisest. Lugu mitte ainult geograafilisest põgenemisest, vaid ka pääsu otsimine iseenda ja oma painava mineviku hirmude eest.
“Põgenemine” on dokumentaalfilm, mida sai peaosalise turvalisuse huvides üksnes animeeritult edasi anda. Film kuulutati 2021. aastal Euroopa parimaks dokumentaalfilmiks ning parimaks täispikaks animatsiooniks.
Teisipäeval, 14. veebruaril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).
Esinevad: Karmen Puis (metsosopran), Priit Volmer (bass), Jaanika Rand-Sirp (klaver)
Kavas: Saar, A. Kapp, Tšaikovski, Rahmaninov, A. Rubinštein, Schubert, Brahms, R. Srauss.
Sissepääs on tasuta.
NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee
Karmen Puis lõpetas 1993. aastal Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli (Aino Kõivu klass), 1997 Eesti Muusikaakadeemia (Tiiu Levaldi klass) ja 2005 samas magistriõppe (cum laude, Jaakko Ryhäneni klass). Ta on osalenud Aleksander Kapustjanski (1997, 1999), Lino Puglisi (2001), Eva Märtson-Wilsoni (2003), Hartmut Hölli (2004), Rita Damsi ja Barbara Pearsoni (2005) meistriklassides.
Karmen Puis on olnud aastatel 1994–96 Eesti Raadio segakoori solist ja laulja, aastast 1997 teater Vanemuine solist ning aastast 2004 ka Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli vokaalpedagoog. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides (nt Mozarti „Reekviem” ja „Kroonimismissa”, Beethoveni Missa C-duur, Schuberti Missa Es-duur, Vivaldi „Gloria”, Bachi „Markuse passioon”, Mahleri IV sümfoonia, Sisaski Missa nr. 1, „Jõuluoratoorium”), osalenud erinevates kammerkavades ja andnud soolokontserte.
Tunnustus: EMT muusikapreemia (2007), Georg Otsa nim preemia (2010), Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikalavastuste kategoorias (2012).
Priit Volmer lõpetas 2000. aastal Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli (Henn Pai klass), õppis aastatel 2000–2004 Eesti Muusikaakadeemias (prof Virgilijus Noreika, prof Matti Pelo, prof Jaakko Ryhänen). 1998–2000 laulis ta teater Vanemuise ja 2000–2004 Rahvusooper Estonia ooperikooris. Aastast 2004 on Priit Volmer Rahvusooper Estonia solist ning aastatel 2013-2017 laulis ta külalisena ka Bonni Ooperis. Tema repertuaari kuuluvad nt Mozarti don Alfonso („Così fan tutte“), Leporello (“Don Giovanni), Don Bartolo (“Figaro pulm”), Wagneri Kuningas Marke („Tristan ja Isolde“), Biterolf („Tannhäuser“), Titurel („Parsifal“), Daland (“Lendav hollandlane”), Eichmann (Tüüri „Wallenberg“), Alidoro (Rossini „Tuhkatriinu“) jpt nõudlikus ooperirollid. Lisaks on Volmer esitanud rolle ooperite kontsertettekannetel.Ta on mänginud ka Teater Variuse kultuuriloolistes lavastustes ning osalenud solistina vokaal-sümfooniliste suurvormide ettekannetel Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, Valgevenes, Iisraelis ja mujal.
Priit Volmer on osalenud Maria Acda (2004), Rudolf Piernay (2005–2006) ja David Jonesi (2009, Kungälv) meistrikursustel.
Tunnustus: Marje ja Kuldar Sinki nimeline noore laulja preemia ja rahvusooperi Estonia kolleegipreemia (2008), Tiit Kuusiku stipendium (2009), SEB publikupreemia ja rahvusooperi Estonia kolleegipreemia (2017), Eesti Teatriliidu muusikaauhind (2021).
Jaanika Rand-Sirp on lõpetanud klaverierialal 1987 Tartu I Lastemuusikakooli (õp Sirje Lääne), 1991 Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli (Ruth Ernstsoni klass), 1996 Eesti Muusikaakadeemia (Laine Metsa klass) ning 2002 samas magistriõppe saateklassi erialal (juh Vilma Mallene, Helin Kapten). Täiendanud end 1991 Arbo Valdma, 1993 Klaus Schilde ja 2004 Hartmut Hölli meistrikursustel Tallinnas. Oli 1996–2014 Vanemuise ja 1997–2003 ühtlasi Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali kontsertmeister. Töötanud aastast 1996 Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli pedagoogi ja kontsertmeistrina ning aastast 2013 ka Rahvusooper Estonia vokalistide klaverisaatjana.
Jaanika Rand-Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on olnud ansamblipartner mitmetele lauljatele (sh Svetlana Trifonova, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Taavi Tampuu). Pidev koostöö seob teda instrumentalistide Riivo Kallasmaa ja Rene Sepalaanega loomingulises koosluses Arcus Venti ning vokaalsolistide Heli Veskuse, Annaliisa Pillaku ja Karmen Puisiga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.
Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
24. jaanuaril kell 18.00 „Greta põlvkond“ (S. Kesller, J. Boulanger, Prantsusmaa, 2020)
Filmis põimuvad 9 noore naise portreed, vanuses 12–23, keda vaatamata kultuurilistele erinevustele ühendab üks ühine eesmärk: saavutada lõpuks kliima- ja sotsiaalne õiglus. Keeniast Ecuadorini, Prantsusmaalt Filipiinideni on nad asunud ambitsioonikasse ristisõtta kliimamuutuste vastu ning poliitilise ja korporatiivse maailma kliimaapaatia vastu.
Esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).
Esinevad: Hans Christian Aavik (viiul), Tähe-Lee Liiv (klaver), Tallinna Keelpillikvartett
Kavas: Mendelssohn, Brahms, Mozart
Sissepääs on tasuta.
NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee
Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas.
Hans Christian Aavik alustas viiulimänguga 5-aastaselt Tabasalu Muusikakoolis (õp Piret Kreek) ja jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Kaido Välja). Aastast 2017 õppis ta Saksamaal Frankfurdis (Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Franfurt am Main) prof Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat prof Angelika Merkle juures.
Aastast 2021 õppis ta ka täiendavalt Viinis (Musik und Kunst Privatuniversität der Stadt Wien) Maestro Julian Rachlini ning prof Evgeni Sinaiski juures.
Alates 2022. aastast õpib Hans Christian Aavik Euroopa ühes mainekamas Kronbergi nim Akadeemias (Kronberg Academy). Tema õpinguid toetab Dr Ratjen – patronaat.
Hans Christian on Carl Nielseni nim rahvusvahelise konkursi (2022) 1. preemia laureaat. Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Koch Maze; Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmiti temaga leping Orchid Classicu poolt ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees.
Hans Christian pälvis 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaadi tiitli; Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi Muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu „Aasta Interpreedi” laureaadi tiitli.
Tema viimaste saavutuste seast aastatel võib välja tuua I preemia solistide kategoorias rahvusvahelisel konkursil „Cadenza Contest”, I preemia rahvusvahelisel konkursil „3rd Làszlò Spezzaferri International Music Competition”, I preemia ning neli eripreemiat Eesti keelpillimängijate konkursil, laureaaditiitli ning eripreemia Polytechnische Gesellschaft Frankfurt am Main kammermuusikakonkursil ning diplomi koosseisus „Duo Hommage” (viiul/klaver) Ilmari Hannikaineni Klaverikammermuusika konkursil Jyväskyläs, Soomes.
Hans Christian on täiendanud end Christoph Eschenbachi, Steven Isserlise, Kirill Gersteini, Gerhard Schulzi, Sophia Rahmani, prof Kolja Blacheri, Antoine Tamestit’i, Alexey Semenenko, Kerson Leongi, prof Stephan Picardi, Mi-Kyung Lee, prof Jonathan Aneri, prof Heime Mülleri, Florian Dondereri, prof Mikhail Gotsdineri, prof Robert Rozeki, Junio Kimaneni, Evan Rothsteini, prof Jan Repko ja paljude teiste meistriklassides.
Hans Christian Aavik mängib hetkel Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud ca 1610 Brescias, Itaalias) ning Victor Fétique poognal (valmistatud ca 1930, Prantsusmaal).
Foto: Kaupo Kikkas
Tähe-Lee Liiv (2003) alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ( õp Maigi Pakri). Aastal 2022 lõpetas ta prof Ivari Ilja ja Marrit Gerretz-Traksmanni klaveriklassis TMKK. Alates 2018. aastast õppis ta Sibeliuse Akadeemia noorteosakonnas Hui-Ying Tawaststjerna juures, 2019. aastast paralleelselt veel Eesti Muusika ja Teatriakadeemia noorteosakonnas ja Accademia Perosis Konstantin Bogino klaveriklassis. Aastal 2021 sai ta Londoni Royal College of Music koolis Jenny Marsh Chapman Memorial Scholar supported by the Stanbridge Drake-Brockman stipendiumi õpinguteks Dmitri Alexeevi klaveriklassis. Käesolevast õppeaastast õpib ta lisaks Berliinis, Barenboim-Said Akadeemias Sir Andràs Schiffi juures. Ta on osalenud ka Arbo Valdma, Vladimir Ovchinnikovi, Dmitri Bashkirovi, Victor Rosenbaumi, Piotr Paleczny, Pavel Nersessiani jt meistrikursustel.
Tähe-Lee on olnud edukas mitmetel konkurssidel. Hiljutised võidud on olnud Grand prix „Kolmekooli konkursil” (2022); finalisti diplom ja kaks eripreemiat IV Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil (2021); ETV telekonkursi „Klassikatähed 2020” peavõit; 1. koht ja kaks eripreemiat IX Eesti pianistide konkursil (2019). Väljaspool Eestit on Tähe-Lee veel olnud edukas Rahvusvahelisel Gershwini konkursil New Yorgis (2. preemia nooremas vanuserühmas 2019); Theodor Leschetizky nim konkursil New Yorgis (1. preemia 2019); Guido Alberto Fano peaauhind festivalil Venice Music Masters (2019); ning 1. preemia Rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil San Dona di Piaves, Itaalias (2018).
Tähe-Lee on esinenud solistina Cremerata Baltica, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Narva Linnaorkestri, ERSO, New York Camerata, TKO, Pärnu Linnaorkestri, Chioggia Sümfooniaorkestri, Alion Baltic festivali orkestri, EMTA Sümfooniaorkestri ja Virumaa Kammerorkestriga.
Ta on olnud külalisesineja Concertino Praga festivalil Tšehhis (2018), Sibeliuse festivalil Lahtis, Soomes (2021) ja Mänttä Music festivalil Soomes (2019).
Hooajal 2022-23 seisavad ees esinemised taas ERSO ja TKO-ga ning debüüt Israel Camerata Jerusalem orkestriga.
Tähe-Lee Liiv mängib soolorepertuaari kõrvalt ka palju kammermuusikat.
Tallinna Keelpillikvartett asutati 1984. aastal. Käesolevaks ajaks on sellest kujunenud üks staažikamaid kammeransambleid ning ühtlasi ainus pidevalt tegutsev keelpillikvartett Eestis.
Kvartett alustas koosseisus Urmas Vulp (I viiul), Toomas Nestor (II viiul), Andrus Järvi (vioola) ja Teet Järvi (tšello). Aastate jooksul on liikmete hulgas toimunud mitmeid muutusi, koosseisu on kuulunud tšellist Henry-David Varema, vioolamängijad Viljar Kuusk, Martti Mägi ja Heili Eespere. Alates 2006. aastast tegutseb kvartett koosseisus Urmas Vulp (I viiul), Olga Voronova (II viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello).
Tallinna Keelpillikvartett on esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas ja Iisraelis. Ansambli ulatuslikku repertuaari kuuluvad teosed nii kammermuusika kullafondist kui ka eesti heliloojatelt. Mitmed autorid on kirjutanud teoseid just Tallinna Keelpillikvartetti silmas pidades.
Kvartett on salvestanud mitu CD-plaati eesti muusikaga ning teinud arvukalt lindistusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile. 2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri nim muusikapreemia.
Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.
Neljapäeval, 22. detsembril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).
Esinevad Merle Silmato (alt), Diana Liiv (klaver).
Kavas: Liszt, Brahm jt.
Sissepääs on tasuta.
NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.
Merle Silmato lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 2001 Urve Tautsi juhendamisel ja Soome Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri 2006 Anita Välkki juhendamisel. Alates 2007 töötab Soome Rahvusooperis.
Ooperirollide hulka kuuluvad: Azucena (Verdi „Trubaduur“, Vanemuine, Lahti Ooper), Carmen (Bizet’ „Carmen“), Kõrtsinaine (Mussorgski „Boriss Godunov“, RO Estonia), Ulrica (Verdi „Maskiball, RO Estonia), Polina (Tšaikovski „Padaemand“, RO Estonia), Filipjevna, Larina (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, Sibeliuse Akadeemia ooperistuudio ja RO Estonia koostöö, Opera de Baugé (Prantsusmaa)), Njanja (Rubinsteini „Deemon“, Pärnu Ooper), Kolmas daam (Mozarti „Võluflööt“, Soome RO, Opera de Baugé), Ksenja amm (Mussorgski „Boriss Godunov“, Soome RO). Andnud soolokontserte kõikjal Eestis, samuti Soomes, Poolas, Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Bulgaarias ja Venemaal. Teinud koostööd pianistide I. Zahharenkova, H. Kapteni ja C. Hanseniga. Lied- repertuaari kuuluvad Mahleri, Wagneri, Rahmaninovi, R. Straussi, Brahmsi, Berliozi, Tšaikovski jpt laulud. Osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel: G. Mahleri 3. sümfoonia, L. Bacalovi „Misa Tango“, Beethoveni Missa C, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“, Verdi „Reekviem“, Händeli „Messias“, Mozarti „Reekviem“ ja „Missa Brevis“, Vivaldi „Gloria“, Pergolesi „Stabat mater“, Rahmaninovi „Vigilia“, Gubaidulina „Öö Mephises“, Ramireze „Misa Criolla“, Tubina „Reekviem langenud sõjameestele“, Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“, Tobiase „Joonase lähetamine“ jpm. Laulnud järgmiste dirigentide juhatusel: E. Klas, A. Volmer, J. Alperten, P. Mägi, N. Järvi, L. Kaiv, A. Volmer, W. Scheffer, A. Walker jpt.
Merle Silmato on saavutanud 2001 kolmanda preemia II Klaudia Taevi nim rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil.
Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis.
Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna Eesti olulistel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis (Gaudeamus Interpreters Competition Hollandis), Venemaal (Peterburi Jaani kirikus, iga-aasataselt alates 2015 Moskva festivalil Spiegel im Spiegel) , Itaalias (Luccas, Brescias, Ascoli Picenos, Bergamos) ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011, 2013).
Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga.
Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.
Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
20. detsembril kell 17.30 „Miss Manipulatsioon“ (J. S. Newsom, USA, 2011)
Naiste ja tüdrukute piiratud ning sageli ka halvustav kujutamine meedias mõjutab suures osas nende enesekuvandit ning muudab naiste jaoks keerulisemaks jõuda juhtivatele positsioonidele. Mõtlemapanevad intervjuud nii noorte naiste kui ka tuntud poliitikute, ajakirjanike, meelelahutajate, aktivistide ja akadeemikutega annavad uue perspektiivi meedia mõjust soorollide kujundamisel.
Kolmapäeval, 23. novembril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).
Esinevad Liina Žigurs (vioola), Kadri-Ann Sumera (klaver).
Kavas: Šostakovitš, Sumera, Bowen.
Sissepääs on tasuta.
NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee.
Vioolamängija Liina Žigurs alustas muusikaõpinguid 4-aastaselt. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1995), kus õppis viiulit Ivi Tiviku ning vioolat Maris Ufferti klassis. Vioolaõpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille lõpetas bakalaureusekraadiga Maris Ufferti juures (1998) ning magistrikraadiga prof. Aleksandr Bobrovski juhendamisel (2003). Ta on täiendanud end Mihhail Zemtsovi eratundides ning osalenud Fjodor Družinini, Wolfgang Klossi ja Máté Szücsi meistrikursustel.
Alates aastast 1998 töötab Liina Žigurs Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris vioolamängijana ning alates 2004. aastast vioolarühma abikontsertmeistrina. Lisaks on ta osalenud nii vioola rühmamängijana kui ka rühma kontsertmeistrina Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri, XXI Sajandi Orkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Narva Linnaorkestri, Eesti Festivaliorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta ning Haagi Residentie Orkestri ja Rahvusvahelise Stuttgarti Bachi Akadeemia noorteorkestri koosseisudes.
Liina Žigurs on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna ja esinenud kammerkoosseisudes erinevate muusikutega, sh pianistid Nata-Ly Sakkos, Irina Zahharenkova, Kadri-Ann Sumera ja Kristiina Rokaševitš, klarnetistid Marten Altrov, Vello Sakkos ja Toomas Vavilov, viiuldaja Triin Ruubel-Lilleberg, vioolamängija ja viiuldaja Andres Kaljuste, tšellistid Andreas Lend, Indrek Leivategija ja Theodor Sink, kontrabassimängijad Mati Lukk ja Regina Udod, harfimängija Ivàn Pragado Poveda, flötist Maria Luisk jpt.
Aastail 1998–2002 töötas Liina Žigurs õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Pärnu Muusikafestivali tiimi liige ning Järvi Akadeemia keelpillikursuste koordinaator.
Aastast 2019 köidab pillimängu kõrval Liina Žigursi tähelepanu ka maalimine. Tema tööd on olnud väljas Kultuurikeskus Kaja, ERSO vioolamängijate kontserdil Estonia kontserdisaalis ja Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.
Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikaloominguni. Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai 2004. a magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis. Sumera on saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETV-le ning Antes Editionile ning on andnud välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias.
Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir M.Kersten) jt. Alates 2004. a Eesti Interpreetide Liidu (EIL) liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim Muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.
Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
22. novembril kell 18.00 „Sulle särki õmblevad käed“ (T. Haunschmid, Austria, 2013)
Bangladeshis on umbes 4000 tekstiilivabrikut ning 4 miljonit tekstiilivabriku töötajat, 80% neist on naised. Enamik vabrikuid paikneb pealinnas Dhakas. Film tutvustab noore tekstiilitöötaja Sabina töö- ja elukeskkonda ning näitab, kuidas Dhaka tekstiilitöötajad oma tööga seotud probleeme lahendavad ning milliseid meetodeid nad selleks kasutavad.
