„Sonita“ – Mondo dokfilmiõhtu

 

Tallinna Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

 

22. aprillil kell 18.00 „Sonita“ (R. G. Magham, Iraan, Saksamaa, Šveits, 2015)

Film räägib 18-aastasest kindlameelsest afgaani tüdrukust, kes elab Teheranis ja unistab saada kuulsaks räppariks. Sonita perekond tahab tüdruku mehele panna, et saada raha, mida on vaja poja pulmade korraldamiseks. Ahastuses kirjutab ta oma probleemist räpploo “Brides for Sale” (“Pruudid müügiks”), teeb video ja riputab selle üles. Laulust saab aga ülemaailmne internetisensatsioon, mis avab Sonitale palju uusi uksi.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

 

Üritus on tasuta!

 

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

„Teispoolsuse piiril” – kontsert sarjas „Kammermuusikud linnas”

Nii kaua kui me oleme olemas, „siin” – reaalses maailmas, elus, ärkvel, tunnetame ometi, et kuskil on ka mingi „teine pool”. Olgu see siis helge unistuste, unede ja lootuste maailm, ärevust ja põnevust külvav usk üleloomulikesse tegelastesse või silmitsiseismine kõige kohutavama ja lõplikuma, surmaga. Kõik need maailmad piirnevad meie omaga, selle koduse, tavalise ja ehk veidi igavavõitu argipäevaga, ning vahel on piir üsna hägus. Meie seekordses kavas tuleb juttu kohtumistest kõigi nende teispoolsustega.
Kava keskmes on Libby Larseni traagiline tsükkel „Try me, good King”, mis põhineb kurikuulsa Henry VIII viie naise kirjadel ja ütlustel enne oma hukkumist. Seda emotsionaalselt väga intensiivset ja dramaatilist protsessiooni ääristavad Hugo Wolfi ja Rebecca Clarke´i elluäratatud müütilised tegelased – vaimud, näkid, pool-inimesed. Selle romantilis-impressionistliku muusika helikeel on sobivalt unenäoline, täis salapäraseid värve ja hõbekellukesi.
Kava raamistavad kaunid unistavad mõtisklused Ernst Enno tekstidele Eduard Tubina sulest.
Autorid pole kavva valitud sugugi juhuslikult. Märtsikuu on naistepäeva kuu ning eriti seetõttu on kavas esil just naised – nii autorite (Larsen, Clarke) kui ka tegelastena. Ka 120 möödunud aastat Eduard Tubina sünnist on põhjust tähistada.  
 

Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18 Tallinna Südalinna raamatukogu saalis (Estonia pst 8)

Esinevad Katrin Helena Kuslap (sopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver)

Kavas: Libby Larsen, Rebecca Clarke, Hugo Wolf, Eduard Tubin

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

 

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Südalinna raamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

 
 

„Ämmaemandad“ – Mondo dokfilmiõhtu

 

Tallinna Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

 

18. märtsil kell 17.30 „Ämmaemandad“ (H. E. Hlaing, Birma, 2022)

Dokumentaalfilm jälgib viie aasta jooksul suhet budistliku päritolu ämmaemanda ja tema moslemi päritolu õpilase vahel Rakhine’i osariigis. Hla, kes juhib väikest sünnitusabi kliinikut koos abikaasaga, on võtnud õpilaseks Nyo Nyo, Rohingya moslemi. See aga tekitab rahulolematust kohalike elanike seas, kellest enamus on Bamari päritolu budistid.

Film jutustab liigutava loo andes samal ajal ülevaate Birma poliitilisest olukorrast ja elanikkonna negatiivsest suhtumisest Rohingya vähemusgruppi.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

 

Üritus on tasuta!

 

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

„Katsumuste loos“ – Mondo dokfilmiõhtu

 

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

 

18. veebruaril kell 18.00 „Katsumuste loos“ (E. Blankevoort, S. Khan, E. van Driel, Holland, 2023)

Seda nimetatakse “mänguks”: eluohtlikku teekonda, mille tuhanded saatjata alaealised igal aastal ette võtavad, et otsida kaitset Lääne-Euroopas. Sajidi jaoks algas “mäng” pärast seda, kui Taliban tappis tema isa. Pärast kaheaastast ohtude ja raskustega täidetud teekonda, mida ta oma telefonikaameraga dokumenteeris, jõudis ta Belgiasse, et taotleda varjupaika. Seal algas aga hoopis uus mäng – “mõttemäng”. Vaimset pinget põhjustavad nii varjupaigataotluse bürokraatia ja teadmatus tuleviku osas kui ka kodumaalt tulevad murettekitavad sõnumid. Alaealisena üksi võõras keskkonnas nende katsumustega toimetulek nõuab suurt vastupidavust, mida kahjuks kõigil noortel ei ole.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

 

Üritus on tasuta!

 

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

„Bagatellid” – kontsert sarjas „Kammermuusikud linnas”

Teisipäeval, 11. veebruaril kell 18 Tallinna Südalinna raamatukogu saalis (Estonia pst 8)

Esinevad Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello) ja Diana Liiv (klaver)

Kavas: A. Dvořák, J. Cras jt

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

Olga Voronova alustas viiuliõpinguid Narva Laste Muusikakoolis ema Svetlana Voronova juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis õp Endel Lippuse juhendamisel. 1993. aastal lõpetas Olga Voronova Eesti Muusikaakadeemia Endel Lippuse klassis ning 2002. aastal samas magistriõppe. 2002. aastal jätkas Voronova doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Moskvas Gnessinite nimelises Muusikapedagoogikainstituudis Halida Ahtjamova klassis, Berliini Kunstide Kõrgkoolis Ilan Gronichi klassis ja Hollandis Utrechti Kunstide Kõrgkoolis Keiko Waltaya juures. Olga on osalenud ka 1997 Brüsselis kuninganna Elisabethi nim rahvusvahelisel viiuldajate konkursil toimunud meistrikursusel (juh Mihaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal) ning Igor Bezrodnõi, Zarius Šihmurzajeva ja Marianne
Boettcheri meistrikursustel. Alates 1995. aastast on Olga töötanud Tallinna Kammerorkestris ja on aastast 2001 Tallinna Keelpillikvarteti liige. Kvartett on pälvinud Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning 2005. aastal ilmus kvartetilt CD eesti heliloojate Kuldar Singi, Alo Põldmäe, Mari Vihmandi, Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi loomingu. Olga on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud koos oma pikaajalise ansamblipartneri pianist Mati Mikalaiga ning mänginud duos tšellist Leho Kariniga. Olga on esinenud nii solistina kui ka keelpillikvarteti koosseisus Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Iisraelis, Hollandis, Tšehhis, Belgias ja Kanadas. Olga Voronova on pälvinud diplomi Heino Elleri nim rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (1991 ja 1996) ning pälvinud ETV preemia Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil “Con Brio” (1999). 2000. aastal oli ta ESTO noorte talentide võitluse laureaat Torontos. /https://interpreet.ee/

 Toomas Nestor on viiuli- ja vioolamängija, töötab viiuldajana Rahvusooper Estonia orkestris ning on liige ka kahes keelpillikvartetis. Toomas Nestor alustas viiuliõpinguid Tapa Lastemuusikakoolis Ilmar Mäe juhendamisel. 1978 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli ja 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Endel Lippuse klassis. Aastatel 1981–1990 töötas Toomas Nestor Estonia teatris orkestrandina, olles alates 1997. aastast II viiulirühma kontsertmeister. Ta on ka õpetanud viiulit Tallinna Muusikakeskkoolis ning olnud Eesti Muusikaakadeemias keelpillikvarteti lektor. Toomas Nestor on Tallinna Keelpillikvarteti asjutajaliige (1984), selles kvartetis on ta mänguinud II viiulit ja 2001. aastast ka vioolat. Tallinna Keelpillikvartett on esitanud rohkesti eesti muusikat, sh Rudolf Tobiase, Heino Elleir, Eduard Tubina, Arvo Pärdi, Toivo Tulevi, Erkki-Sven Tüüri, Kaljo Raidi ja mitmete teiste teoseid. Kvartett on kontserte andnud paljudes Euroopa riikides, Jaapanis ja Kanadas ning esinenud mitmel rahvusvahelisel fesrtivalil. Lisaks on kvartett salvestanud mitu plaati (neist kaks plaadifirmale BIS). 2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (1. viiul), Olga Voronova (2. viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Henry-David Varema (tšello) Heino Elleri nim muusikapreemia. Alates 2003. aastast on Toomas Nestor ka Tobiase Keelpillikvarteti liige. /emic.ee/

Levi-Danel Mägila alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Teet Järvi juures ning jätkas Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis Lembi Metsa õpilasena ja Tel-Avivi Muusikaakadeemias Hillel Zori õpilasena. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Peeter Paemurru juhendamisel. Ta on osalenud Bernard Greenhouse´i, Uzi Wieseli, Yosif Feigelsohni, Stefan Popovi, Johannes Goritzki, Dmitri Fershtmani jt meistrikursustel.
Levi-Danel Mägila on saavutanud I preemia Eesti noorte keelpillimängijate konkursil (1997 ja 1999) ning võitnud Holland Music Sessioni stipendiumi (2003).
Levi-Danel Mägila kuulub Tallinna Keelpillikvarteti, ansambli U: ja tšellokvarteti C-Jam koosseisu.

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2008. aastast on tema korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika ja nüüdismuusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas sarja “Mõisamängud” raames ka väiksemates maakohtades ning pakkunud esinemisvõimalusi mitmekümnetele eesti interpreetidele. Laiema kultuuriavalikkuse huvi on köitnud Kammermuusikute sari “HELIjaKEEL”, kus on peamiselt kõrvutatud erinevate eesti nüüdisheliloojate ja kirjanike looming. Sarjas esinemise ja selle kunstilise juhtimise eest sai Diana Liiv Kultuurkapitali Helikunsti aastapreemia 2018.
Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nim rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.
2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.
Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna Eesti olulistel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis (Gaudeamus Interpreters Competition Hollandis), Venemaal (Peterburi Jaani kirikus, iga-aasataselt alates 2015 Moskva festivalil Spiegel im Spiegel) , Itaalias (Luccas, Brescias, Ascoli Picenos, Bergamos) ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011, 2013).
Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri, Lexingtoni Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ning TMKK sümfooniaorkestri ees.
Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga.
Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.
Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. 2014. aastal ilmus duubel CD HELIjaKEEL Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses.
Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“ ning ajakirjale “Muusika”. 

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Südalinna raamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

 

„Südikus“ – Mondo dokfilmiõhtu

Tallinna Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

 

21. jaanuaril kell 17.30 „Südikus“ (C. Wade, S. Friedlander, Indoneesia, 2018)

“Südikus” kajastab ühe viimaste aastakümnete tõsiseima keskkonnakatastroofi tagajärgi. Indoneesias tegutsenud rahvusvaheline ettevõte Lapindo põhjustas 2006. aastal plahvatuse, mis vallandas 16 küla hävitanud mudalaviini. Hoolimata reparatsioonilubadustest on ohvrid saanud vaid murdosa neile lubatud abist, mistõttu nad peavad elama ajutistes kodudes kartes jätkuvalt lähedalolevate mudavoolude pealetungi.

Film jutustab loo kohalike kogukondade vastupidavusest, keskkonnakatastroofide eest vastutuse võtmisest ja nende aktivistide meelekindlusest, kes on otsustanud takistustele vaatamata õiglust otsida.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

 

Üritus on tasuta!

 

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

„Hämarik harfiga” – kontsert sarjas „Kammermuusikud linnas”

Teisipäeval, 17. detsembril kell 18 Tallinna Südalinna raamatukogu saalis (Estonia pst 8)

Esineb Kaisa Helena Žigurs harfil

Kavas: J. S. Bach, H. Renie, B. Haim, A. Caplet, J. de la Presle jt

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

 

Kaisa Helena Žigurs alustas muusikaõpinguid viieaastaselt Eda Peäske harfiklassis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli. Aastal 2022 alustas Kaisa Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sivan Mageni harfiklassis. Kaisa on osalenud Marie-Pierre Langlamet, Jana Bouškova, Isabelle Perrini ja Annaelle Tourret meistriklassides. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat.

Kaisa viimaste saavutuste hulka kuuluvad I preemia II Dzidra Braže rahvusvahelisel noorte harfimängijate konkurss-festivalil (2020), I preemia V Odini rahvusvahelisel muusikakonkursil (2020), I preemia XI rahvusvahelisel muusikakonkursil Belgradis, Serbias ning pälvinud tiitli aasta õppur 2016. Kaisa on esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri, EMTA keelpilliorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud ka mitmete orkestrite koosseisus, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Järvi Akadeemia sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, VHK keelpilliorkester, Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester.

Kaisa on üles astunud ka erinevate kammeransamblite kooseisudes. Ta on teinud koostööd ka erinevate kooridega, sh Rahvusooper Estonia poistekoorid Jukud ja Juhanid, VHK tütarlastekoor, MUBA neidudekoor, kellega käis Kaisa aastal 2023 Israelis kontsertreisil.

Lisaks harfimängule on Kaisa aktiivne noor ning Pärnu Muusikafestivali tiimi liige.

 

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Südalinna raamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

„Pikamaaujuja“ – Mondo dokfilmiõhtu

 

Tallinna Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

 

17. detsembril kell 17.30 „Pikamaaujuja“ (C. W. Feldman, Saksamaa, 2023)

Film räägib endisest professionaalsest ujujast Sarast, kes põgenes 2015. aastal Süüriast koos oma noorema õe Yusraga. Kui nende paat teel Kreekasse rikki läks, hüppasid õed ja veel kaks inimest vette ning ujusid kolm ja pool tundi avameres, päästes kõik pardalolijad. Sara on kolm aastat päästnud pagulasi samal teekonnal. Nüüd ähvardab teda 20-aastane vanglakaristus selle eest, et töötas Kreekas abiorganisatsioonis vabatahtlikuna ning aitas teisi pagulasi.

Kolme aasta jooksul üles võetud film jälgib Sara eneseleidmise teekonda ja võitlust õigluse eest. Film illustreerib ka muutust eurooplaste hoiakutes pagulastesse – kui kümme aastat tagasi võeti pagulasi avasüli vastu, siis nüüd on ka merest uppujate päästmine kuriteoks muutunud.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

 

Üritus on tasuta!

 

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.

„Romantiline tšellomuusika” – kontsert sarjas „Kammermuusikud linnas”

Reedel, 29. novembril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)

Esinevad: Marius Järvi (tšello) ja Elle-Riin Volmer (klaver)

Kavas: Brahms, Schumann ja Richard Strauss

Sissepääs on tasuta.

NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee

 

Marius Järvi alustas tšelloõpinguid nelja aastaselt. 1987. aastal astus ta Tallinna Muusikakeskkooli, Laine Leichteri tšelloklassi. 1995. aastal jätkas Marius õpinguid Lahtis Päijät-Häme konservatooriumis Jouko Paavola õpilasena. 2000. aastal alustas ta õpinguid Sibeliuse Akadeemias professor Martti Rousi juhendamisel. Marius Järvi on edukalt osalenud ning preemiaid pälvinud mitmetel konkurssidel. 1989. aastal saavutas ta III koha rahvusvahelisel noorte tšellistide konkursil Tšehhoslovakkias (Usti nad Orlic’is), 1995. aastal I koha Vabariiklikul noorte keelpillimängijate konkursil ning 2002. aastal peaauhinna Eesti noorte interpreetide konkursil “Con Brio”. Seitsmel korral on ta osa võtnud maailma ühest suuremast tšellofestivalist Kronbergis Saksamaal. Marius on end täiendanud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassides nagu näiteks F. Helmerson, D. Geringas, A. Noras, M. Tchaikovskaja, G. Hoffmann, M. Ylönen, J.-E. Gustafsson, H. Kiiski, R. Cohen, T. L. Thedeen, T. Hanhinen.

Marius Järvi on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades (Saksamaal, Belgias, Hispaanias, Portugalis, Rootsis, Tšehhis, Soomes jm). Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Turu Filharmooniaorkestri, Järvi Festivaliorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja teiste ees dirigentide Neeme järvi, Paavo Järvi, Risto Joost, Paul Mägi, Tibor Boganyi, Atso Almila, Anu Tali ja Kaisa Roose juhatusel. Marius on kaasa teinud ka mitmetel plaadistustel, sealhulgas solistina plaatidel “Urkutaikuri” (2001), Rene Eespere Tšellokontsert “Concertatus Celatus” pühendusega Marius Järvile ja paljudel teistel. Sügisel 2000 ilmus Marius Järvi esimene sooloplaat “Via” koostöös maailmakuulsa organisti Kalevi Kiviniemiga. Aastatel 2005–2013 töötas Marius Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris tšellistina ja on orkestrite Hulencourt Soloists Chamber Orchestra ja Eesti Festivaliorkestri liige. Alates 2014. aastast on ta Rahvusooper Estonia orkestri tšellist ning töötab ka õppejõuna Vanalinna Hariduskolleegiumis. 2017. aastast on Marius Leigo Järvemuusika kunstiline juht. Marius Järvi kuulub kammermuusikaansamblitesse Järvi Instrumentalists ja Estonian Cello Ensemble.

 

Elle-Riin Volmer alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning on lõpetanud bakalaureuseõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis. Magistrikraadi omistas ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof Søren Rastogi ja Martin Lysholm Jepseni õpetusel. 2022. aastal omistas Elle-Riin samas akadeemias solistiklassi diplomi. Elle-Riin Volmer on osalenud konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui ka Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Taanis. Tema repertuaar on mitmekülgne, kuid eelkõige huvitavad teda 20. sajandi esimesel poolel loodud kompositsioonid. Elle-Riin on andnud arvukalt soolo kui ka keelpilli-klaveri duodega kontserte nii Taanis kui ka Eestis. Elle-Riini on iseloomustatud kui peene ja personaalse muusikatajuga pianisti, kelle mängus on nii tehnilist üleolekut kui ka rafineeritud kõla. Ta on täiendanud end järgnevate nimekate pianistide meistrikursustel: Denes Varjon, Eero Heinonen, Teppo Koivisto, Ewa Podlocka, Jens Elvekjær, Aleksandra Zvirblyte ja Vanessa Latarche. 2015. aastal pälvis Elle-Riin Lilian Semperi nimelise stipendiumi. Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees dirigentide Arvo Volmeri, Risto Joosti ja Jüri Alperteni juhatusel.
Alates aastast 2022 töötab Elle-Riin õppejõuna Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA).

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.

 

„Buddha Aafrikas“ – Mondo dokfilmiõhtu

 

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.

 

19. novembril kell 17.30 „Buddha Aafrikas“ (N. Schafer, Lõuna-Aafrika Vabariik, Rootsi, 2019)

“Buddha Aafrikas” on südamlik dokumentaalfilm, mis jälgib Malawist pärit noore poisi Enock Alu elu budistlikus kloostris Aafrika südames. Kuna kloostri koolis õpitakse Hiina kultuuri, ajalugu ja mandariini keelt ning õpilastel on harva võimalus koduküladesse naasta, on Enock kaotanud oma emakeele. Seetõttu ei saa ta osaleda traditsioonilistes Aafrika rituaalides ning tunneb end üha kaugemana oma kultuurist.

Film pakub haruldast pilguheitu kultuuridevahelisse kohtumisse, kus põimuvad budistlik õpetus ja Aafrika traditsioonid. Samuti juhib see tähelepanu keerukatele küsimustele, mis tekivad, kui kauged kultuurid kohtuvad ja üksteist mõjutama hakkavad.

Vaata filmi tutvustust ja treilerit siit.

 

Üritus on tasuta!

 

Filmide vaatamist võimaldab MTÜ Mondo „Vaata ja muuda“ projekt.