Kirsipuu & Kasesalu & BeatBand “Good morning, Robert!”. 2018 (CD)

Läinud aasta septembris ilmavalgust näinud ja kuraditosinat ehk siis 13 pala sisaldav üllitis on pühendatud rock`n’rolli legendile Robert Gordonile.

Projekti eestvedajaks ja vaieldamatuks mootoriks on endine Otsa-kooli kasvandik ja lapstäht Ülari Kirsipuu, kes muuhulgas on osalenud eestlastele tuntuks ja armastatuks saanud filmis ” Nukitsamees”.

Kolmkümmend aastat tegutsenud tandem Kirsipuu ja Kasesalu on osalenud mitmetes tuntud bändides nagu Rock Hotel, Boogie Company ja Rockin` Guys.

Kõikide nende ettevõtmiste puhul on maksvusele pääsenud Ülari Kirsipuu karismaatiline ja muhe huumor, mis pisut väljendub ka visuaalses pooles. Nimelt meeldib Ülarile kanda päikeseprille ja kaabut, mille filmide ja lavaesinemiste kaudu tegi tuntuks unustamatu Blues Brothers.

Antud albumit iseloomustab elurõõmus, muretu ning tänapäevases kontekstis pealiskaudne suhtumine – oli ju 1950-ndatel käimas beebibuum ja tarbimishullus, mis kedagi puutumata ei jätnud. Kütusekriisist polnud kellelgi aimu, sest bensiiniliiter maksis sente. Selletõttu kulgesid jänkid mööda noolsirgeid maanteid kuuemeetristes Buickides ja Cadillac’ides, mille sees elutoadiivani suurused istmed. Lähenevat uimastihullust, Vietmani sõda ning hipiliikumist tajusid vähesed.

Kinodes tegid ilma James Deani ja noore Marlon Brando filmid. Muusikamaailmas olid noorte iidoliteks Bill Haley, Elvis ja Gene Vincent.

Ajastule omast mentaalsust ja muusikalist tonaalsust leiame ka antud albumilt, millel valdavaks stiiliks on rockabilly, mis paratamatult jala tatsuma paneb ning paari kiiremat tantsuringi tegema kustub.

Üllatuslikult kõlab nii mõnigi pala kaverdatuna paremini, kui originaal. Olgu siis tegemist vanameister Robert Gordoni enda palaga ” The way I walk”.

Lisaks Ülari kitarri- ja saksofofonimängule saame neljandas palas ” Lonsome Train” nautida ka suurepärast akordionimängu, mille toob meieni Allan Jakobi.

Üksjagu vürtsi lisab ka Eesti nõutuima naistrummari Anneli Kadakase osalemine plaadil.

Äramärkimist väärib seegi, et CD-plaat meenutab välimuselt pigem vinüüli ning tekitab nostalgilise ja muusikalist matrejali arvestades igati sobiliku retroliku fiilingu.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et soomlastega koostöös valminud plaat on igati meeleolukas ja õnnestunud ka muusikalise poole pealt.

Jääme huviga ootama härraste Kirsipuu ja Kasesalu järgmisi ettevõtmisi.

 

Urmas Eesmaa
muusikaosakonna vabatahtlik