Andres Valkonen “Las jääda ükski mets” : noodiraamat

Kuulajaskonna keskmisele ja vanemale põlvkonnale on Andres Valkonen tuntud eesti levimuusika klassikasse kuuluva laulu „Leib jahtub“ autorina, nooremad mäletavad ehk pigem tema kirjutatud Eesti esimest eurolaulu „Muretut meelt ja südametuld“, mida esitas 1993. aasta Eurovisioonil Janika Sillamaa.

Nüüdseks kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud helilooja panus eesti muusikasse on aga märksa suurem. Kuumadel 1960ndatel algas tema teekond Pärnu koolipoiste ansamblis Viking, lausa legendaarseks kujunes omaaegne Tallinna punt Keldriline Heli, mille nimevalik lähtus soovist rõhutada oma nõukogude tegelikkusele vastanduvat põrandaalust hoiakut. Mässumeelsus sai aga karistatud ning vaatamata bändi nime muutmisele Väntoreliks keelati selle esinemised lõpuks ikkagi ära. Andres Valkoneni teekond Eesti muusikamaastikul siiski sellega ei lõppenud.

Tallinnfilmi muusikatoimetajana töötades sai Valkonen kätt proovida ka filmiheliloojana. Mõnigi linateos sai just tema loominguga helindatud juhuse tahtel, kui mõnelt teiselt autorilt tellitud teosed ühel või teisel põhjusel tähtajaks valmis ei jõudnud. Mis jäi siis muusikatoimetajal muud üle, kui ise sulg haarata! Nii on ta kirjutanud muusikat ligi 50-le filmile, neist tuntuim on ehk „Nipernaadi“. Andres Valkonen on ise pihtinud: „Tallinnfilm oli minu unelmate töökoht. Olin hommikust õhtuni muusika ja filmi sees. Tallinnfilmi fonoteek oli nagu aarete kamber, viimased aastad ma ei teinudki muud, kui süstematiseerisin, katalogiseerisin. Kaevasin kambrist välja palju head muusikat – aastatega kuulasin läbi kogu fonoteegi.“

Nüüd juba teises ametis töötav viljakas helilooja on muusikasõprade rõõmuks oma varakambrist välja kaevanud ka tema enda loodud muusikalised aarded: noodikogumikus „Las jääda ükski mets“ on tema ligi sajast laulust avaldatud 74, sealhulgas ka kurikuulsa Väntoreli/Keldrilise Heli repertuaari kuulunud „Kollaste lillede org“ ja „Ma olen nahktiibadega väntorel“.