Värske klaveriõpiku noor autor on õppinud Võru muusikakoolis klaverit ja akordionit, Tartu Ülikoolis majandust ja lisaainena klaverit. Klaveriõpetajaks polnud ta kunagi plaaninud saada, kuid juhtus nii, et maailma avastama läinud neiu ei leidnud Austraalias majanduse vallas tööd ja selle asemel kutsuti ta hoopis muusikakooli klaveriõpetajaks. Sealses Forte School of Music’us omandas ta õpetajakutse praktilise pedagoogitöö kõrvalt ning 2014. aastal ilmunud „Klaveriõpik lastele“ põhineb samal metoodikal, mida Lantson kasutas õpetajatöös nii Austraalias kui ka nüüd siin, tagasi Eestis.
Teisi klaveriõpikuid keskraamatukogu muusikaosakonnas
Eestikeelseid klaveriõpikuid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. 1930-ndail aastail esmailmunud Riho Pätsi „Klaverimängu õpetuse“ vihikute I ja II kõrvale lisandusid järgnevatel aastakümnetel peamiselt venekeelsed, alates eelmise sajandi lõpust aga ka inglise- ja saksakeelsed õppematerjalid. Uue kodumaise klaveriõpiku kirjutas Riho Pätsi tütar Leelo Kõlar eelmise sajandi lõpuaastail. Leelo Kõlari „Algus“ koos lisavihikuga „Päris algus“ oli erinevalt tema isa kirjutatud õpikuist mõeldud klaverimänguga alustavatele lastele. Oma lihtsuses sobib see ka koolieelikutele, toredate piltidega illustreeritud raamatu puuduseks on selle maht, mis noodikogumiku lapse jaoks kaasaskandmiseks liiga raskeks teeb.
Peatselt sai seegi viga parandatud ja uue aastatuhande alguses ilmus samuti klaveriõpinguid alustavaile lastele mõeldud Iive Joametsa „Muusika-aabits“ – kena kujundusega A4 formaadis paksema töövihiku mõõtu trükist on kerge kaasas kanda.
Kulus pea 15 aastat, enne kui järgmine eestikeelne lastele mõeldud klaveriaabits ilmavalgust nägi. Möödunud aastal ilmus Reet Lantsoni rõõmsavärviline „Klaveriõpik lastele“. Muusikamaailmas esimesi samme tegevatele lastele mõeldud klaveriõpik on püütud teha nii lihtsaks kui võimalik ning seetõttu saavad Lantsoni õpikut kasutada ka lapsed ise peaaegu täiskasvanu abita. Lugemisoskus on siiski vajalik.
Loe ka autor Reet Lantsoni lühitutvustust tema kodulehelt.