Rež. Michael Gracey
Muusikaline draama ameerika ärimehest Phineas T. Barnumist, Barnum & Bailey Tsirkuse asutajast.
Kaotanud pankroti tõttu oma töö sadamasekretärina, õnnestub Barnumil saada laenu, pannes tagatiseks oma pankrotistunud ülemuse laevad, ning avab saadud raha eest vahakujude muuseumi. Kuna muuseum populaarseks ei saa, hakkab ta palkama ja näitama kohalikke “friike”, mis tõstab tema populaarsust, aga toob kaasa ka palju kriitikat. Saades aristokraatide ja rikkurite seas populaarseks, jätab Barnum tsirkusetöö järjest rohkem kõrvale ning läheb tuurile Rootsi ooperilaulja Jenny Lindiga.
“The Greatest Showman” noppis 14 filmitööstuse auhinda, sealhulgas parima laulu Kuldgloobuse, kuid seda kritiseeriti tugevalt ajaloo ilustamises. Ajalooline P.T. Barnum näitas oma tsirkuses mustanahalisi inimesi; kohtles oma tsirkuse loomi vägivaldselt; populariseeris paljusid “teaduslikke” võltsinguid (tema leiutatud oli “Fiji merineitsi”, ahvist ja kalast kokku õmmeldud muumia).
Kui ajaloolisse konteksti mitte süveneda, on tegu klassikalise Hollywoodi õnnelikult-elu-lõpuni muusikaliga, millele elab kaasa ja mille laulud jäävad pikaks ajaks kummitama. Hugh Jackman särab – ta ei pruugi olla maailma parim muusikalilaulja, aga ta silmnähtavalt naudib seda, ning ta on ümbritsetud teistest sama säravatest staaridest. Vaatajal tasub ainult, nagu kõige muugi puhul, hoida meel avatud ja meeles pidada, et tegu on muinasjutuga, mitte realistliku portreefilmiga.
Vt leidumust e-kataloogis ESTER
Vt ka: filmimuusika noot klaverile ja kitarrile
Arvustused:
https://variety.com/2017/film/reviews/the-greatest-showman-review-hugh-jackman-1202644784/
https://www.theguardian.com/film/2017/dec/20/the-greatest-showman-review-pt-barnum-hugh-jackman
(filmimuusika plaadile) https://uudised.tv3.ee/muusika-arvustused/uudis/2018/01/10/muusikalise-draama-the-greatest-showman-lood-joudsid-plaadile/
Birgit Teemäe
eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja
