Rež. Jamie Muir
BBC üheksaosaline seeria tutvustab meile Briti monarhia nelja viimase põlvkonna igapäevast elu ja saavutusi, mis on märkimisväärsed eriti nüüdsel ajal, mil monarhiad on enamasti lagunenud.
Kuidas kujutab Victoriat ette tänapäeva kinopublik, kes on vaadanud Netflixi seriaali „Victoria“ õrnast väheste vigadega laps-kuningannast? Kuninganna Victoriat ja prints Alberti kujutati omal ajal kui inglise perekonna näidismustrina toimivat paari, kes veetsid oma aega lastetoas ja olid eeskujuliku viktoriaanliku ajastu perekonna sümboliks tavainimestele. Ajalehtedes avaldatud pildikesed Victoriast koos oma lastega lõigati välja ja raamiti. Tänu hoolikalt kujundatud illustratsioonidele seostati neid perekonnas valitseva rahu ja hoolitsusega. Selline kuvand oli hädavajalik rahva poolehoiu võitmiseks ning hoidmiseks, kuna inglise perekondadel oli raske end seostada kodukeelena saksa keelt rääkiva valitsejannaga, kelle mees oli pealegi veel puhastverd sakslane, ning kes asusid neist kaugel, ega seostunud otseselt millegagi. Tegelikus elus ei olnud ei Albert ega Victoria musterlapsevanemad. Albert oli küll fanaatiline kasvatustegevuste suhtes, kuid tema pühendumuse kõrval ilmutas end tihti ka liigne nõudlikkus ja peaaegu, et julmus. Victoria sekkus oma laste eraellu peale Alberti surma lausa maniakaalse piirini, püüdes neid enda juures ja võimuses hoida niikaua, kui vähegi võimalik. Tema kirjavahetuses täiskasvanud tütardega paistab võimuahne naisterahva üleolev suhtumine oma lastesse, kuid ka äärmuslik pühendumus surnud Alberti mälestusele.
Kuningas George´i ja kuninganna Mary abielu ei olnud küll niivõrd kirglik, kui Victoria ja Alberti oma, kuid selles oli omal kohal üks äärmiselt oluline komponent- stabiilsus. Sõjajärgsel ajal, mil Suurbritannias olid saksavastased meeleolud leegitsemas ning vene monarhia koos nõbu Alexander II-ga hävitatud, otsustas kuningas George V luua stabiilsuse ka oma positsiooni ja järglaste jaoks, muutes Saksi-Coburgi dünastia nime Windsoriks.
Kuningapere püüdlused oma koha säilitamisel lähevad vastuollu Edward VIII soovidega, kes oli väga isikupärane inimene ega soovinud oma iseloomu monarhia ja perekonna säilimise nimel grammigi painutada. Ta abiellus Wallis Simpsoniga- mitmeid kordi lahutanud naisega- ning loobus oma kuninglikust tiitlist. Selline pretsedenditu käik šokeeris perekonda ja tema kokutavat venda, troonipärijat George VI-t, kes ei soovinud kuningaks saada, ega osanud oma hirmsaimaski unenäos ette näha, mis saatus teda ees ootab. Edward VIII-l, kes pühendas end armastusele, ei raugenud siiski himu krooni järele ning kui tuli välja tema sõjaaegne suhtlus sakslaste ja Adolf Hitleriga, kellede abil ta lootis saada taas Suurbritannia kuningaks, lõi see kuningapere järjekordselt rivist välja. Läbi raskuste tulnud püüd kaugeneda sakslastest sai uue hoo George VI ja eelkõige Elizabeth II ajal.
Sarja kolmas osa pühendub suures osas Elizabeth II kroonimisele. Kroonimistseremoonia ettevalmistuste hämmastav põhjalikkus ja intervjuud seal osalenutega toovad selle sündmuse ajaloost vaatajateni kui ühe tähendusrikkaima sündmuse brittide tänapäeva ajaloos. Omal ajal oli tegemist täiesti ennekuulmatu ettevõtmisega: paigutada kroonimissaali kaamerad ja lubada lihtrahval saada osa pühast kroonimistseremooniast televisiooni vahendusel. Kuningapere inimlikkustumine tõi kaasa nii häid kui halbu külgi. Rahvale südamelähedasemaks ja tuttavamaks saades muutus kuningapere mõnes mõttes kui kuulsuste klassi kuuluvaks objektiks, keda kaameratega taga ajada. Ent BBC-seeria, mille terviklikus keskmes on kuningapere järjestikused püüdlused ja ka õnnestumised brittidele südamelähedaseks saada ning kaugeneda oma saksa päritolust, tunnustab kokkuvõtlikult ka Briti kuningliku Windsori dünastia suurt õnnestumist oma missioonis: säilitada monarhia veel tänapäevalgi ning olles seejuures ka reaalselt teataval võimupositsioonil ning säilitades oma varad. Seeria jutustab selle hämmastava loo võitlusest monarhia nimel, näidates kuningapere intiimset poolt: erinevaid abielusid, mis hoiavad monarhiat nii koos, kui ka neid, mis seda lammutavad. Ajalooline taust aitab vaatajal mõtestada sügavamalt ka tänapäeva kuningapere elusid ning mõelda, mis on monarhia säilitamise hind valitsejatele enestele ning mis roll jääb neile pereliikmetele, kes end süsteemist vabaks rebivad.
Annika Lindok
muusika- ja filmisaali raamatukoguhoidja
