Vanilla Ninja: Encore. 2021 (CD)

Vanilla Ninja album „Encore“ on ansambli 7. stuudioalbum, esimene alates taasühinemisest. Ansambli seni viimane album „Love is War“ ilmus 2006. aastal. Bänd lõpetas aktiivse tegevuse 2009. aastal ja üle 10 aasta tagasi ning kokku tulid nad taas 2020. aasta lõpus. Ansambliga taasliitus esialgu ka Triinu Kivilaan, kes lahkus  juba 2006. aastal. Tänaseks on ta küll taas lahkunud, kuid oli muljetavaldav, et tulid nad kokku samas koosseisus, kes üle 10 aasta tagasi nautis rahvusvahelist edu. Näiteks osalesid nad Eurovisiooni lauluvõistlusel 2007. aastal, kui esindati Šveitsi lauluga „Cool Vibes“.

Albumi pealkiri „Encore“ tähendab inglise keeles lisalugu. Paraku suurt äratundmisrõõmu album ei pakkunud ning vana Vanilla Ninjat ma sealt ei leidnud. Kuulsin albumilt küll Lenna inglisekeelset vokaali,  Piret Järvise lauluhäält ja protsent David Brandese käekirjaga heliloomingut, mis kõik tekitasid veidi meeldivat nostalgiat, kuid loomingu üldpilt on ikkagi väga erinev.

Kuulasin Vanilla Ninjat teismelisena ja lisaks Eesti raadiojaamadele mängis laule ka omaaegne „European Hit Radio“, kes pakkus kuulamiseks vaid Euroopa kõige populaarsemat muusikat. Eestis muusikast oli loomulikult esindatud ainult Vanilla Ninja. Meenuvad võimsad lood „Cool Vibes“ ja „Tough Enough“. Laulu „Cool vibes“ saatel kaevasin 15. aastasena õpilasmalevas labidaga maad. Mäletan, kuidas töö edenes kohe palju kiiremini, kuigi teistele teismelistele poistele see muusika ilmselt eriti ei meeldinud. Vähemalt ei julgenud keegi toetavaid sõnu välja öelda.

Kuid tagasi tulles praeguse plaani järgi olen siiski veidi üllatunud. Plaadi käekiri on üllatavalt ettevaatlik. Enamikes lugudes pole seda energiat, mis oli vanasti ning laulusõnades on kulunud fraasid  näiteks „I want to cry“ ja „million thoughts“. Need lood pole muidugi halvad, kuid ootasin julgemaid laulusõnu ja helikeelt. Tundub nagu oleks albumi loomisel valitud liiga turvaline tee. Liiga kindla peale minek. Sellest on kahju, sest usun, et neil on endiselt oma fännid, kes kuulaksid neid isegi siis, kuid lood rohkem piire kompaksid.

Kuid siiski on plaadile kirjutatud üks tõeline pärl. Nimekirjas 2. lugu „No regrets“ on väga-väga hea. Laul jutustab tervikliku ja elutarga loo. Ma olen alati arvanud, et parimad laulud on need, mis jutustavad kuulajate ühe tervikliku ja mõtlemapaneva loo. Väga kena, et Eesti telesarja „Armastus“ tegijad valisid selle laulu taustamuusikaks tseeni, kus noored armunud väga kummalisest olukorrast koos ära põgenevad.

Tore, et Vanilla Ninja uuesti kokku tuli. Pean seda ikkagi kauaoodatud sündmuseks. Nagu jutustab ka albumi parim lugu, siis kahetseda pole midagi. „No regrets“ on lausa nii on ikka nii hea, et hakkab peas ringi käima ja kummitama.

 

 

 

Aimur-Jaan Keskel

Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaali raamatukoguhoidja