Osalejate tagasiside

 

Jennifer Niven „Ada Blackjack”

Soovitan väga lugeda. Hästi tabatud sajanditagust põhjala elu. Ilmekalt antud Ada elukäik. Väga kurvalt lõppenud ekspeditsiooni ettevalmistaja oli vastutustundetu karjerist. (Eha V)


Autor on teinud väga põhjaliku uurimustöö 1921 a. Wrangeli saare ekspeditsioonist. Ainsana jääb ellu vapper eskimonaine Ada. Jõudnud koju , seisab ta silmitsi muutunud maailmaga. Ada püüab mälestustega toime tulla, nende eest põgeneda, aga tal ei lasta seda teha. Kogu Ada elu oli võitlus. Lugu õpetab meile kõigile elu mõistmist ja vaprust ning näitab, et inimese alatusel, kasuahnusel ja kuulsusjanul pole piire. (Anu P)


Ellujäämise kunst karmides sotsiaalsetes ja looduslikes tingimustes. Vaimne ja füüsiline inimlik vaprus. Alatud omakasupüüdlikud võtted olukordade tõlgendamisel-kirjeldamisel. (Maila M)


Saada aru inimvõimetest; aga mõni suudab rohkem. Võitle! Sea prioriteet. Ja aita teisi ka siis kui ise ei suuda. (Anne S)


Kui elu on antud, siis ela rõõmuks endale ja teistele! Ela oma elu. Mulle meeldis Ada oskus kohaneda ellujäämise nimel nii Wrangeli saarel kui ka hiljem. Ta leidis endas jõudu kaitsta end lausvalede eest avalikult. (Taimi O)


Soovitan lugeda kõigil, keda paeluvad polaarekspeditsioonid ning ellujäämine ekstreemsetes tingimustes. Lisaks saab aimu tolleaegse uurimisretke korraldamise telgitagustest. Helge ja positiivne see raamat minu meelest ei olnud. Samas oli väga põnev lugeda, alati on paelunud inimeste toimimine piirisituatsioonides. Kahju oli ka, et kõik lõppes niimoodi. (Jane S)


Väga kurb ja traagiline lugu eskimo neiust Adast. On täiesti uskumatu, missugused ohud tuli läbi elada, et ellu jääda. (Imbi M)


Autor on kasutanud Arktika reisil osalenud noormehe ja ühe eskimo naise Ada päevikuid, omaste kirju ja muid kõikvõimalikke dokumente, et maailm saaks teada kolme noormehe kadumise, ühe hukkumise ja Ada läbielamiste tagamaad 1921.-1923. a. Wrangeli saarel. Autoril on õnnestunud luua terviklik pilt asjaoludest, mis viisid selle ekspeditsiooni ebaõnnestumiseni. Soovitan just sellepärast, et see kõik on tegelikult toimunud.
Kuidas nii küll saab? Ülimalt dramaatiline lugu noorte ideaalidest, kannatustest ja hukkumisest. Meeste kannatused tekitasid kaastunnet, nende hukkumine oli mõttetu. Ada ellujäämisinstinkt äratas aukartust. Kuna noorte saatuses mängis rolli ka ahvatlejate kasuahnus ja poliitika, siis see tekitas sügavat nördimust. (Linda K)


Lugu oli kahtlemata huvitav, mõtlemapanev ja kahjuks kurb. Soovitan lugeda, aga kirjutaja stiil ei olnud minu lemmik. (Viire V)


Lugejale antakse hea ülevaade külmast ja karmist elust salapärasel ja inimkaugel Artikas asuval Wrangeli saarel. Aga ka inimhinge südikusest võidelda elus püsimise eest kõige selle kiuste. Minu jaoks oli raamat väga põnev lugeda, aga ka väga kurb. Tegu on siiski ju tõestisündinud looga, milles on palju raskusi, kannatusi, surma ja ärakasutamist. Samas on see ka õpetlik näide looduse kõikvõimsusest, mida inimesel ei õnnestu alati enesele allutada. (Ella K)

 

Sam Kean „Caesari viimne ohe”

Te võite ühe hingetõmbega püüda oma kopsudesse kogu maailma ajaloo. Miks mitte sellist raamatut lugeda. Vaimustus, et nii lihtsalt on võimalik rasketest ja keerulistest asjadest rääkida. (Randar V)


Mulle meeldis kohe üliväga, nii et ostsime endale selle raamatu. Tolmust oled sa võetud ja gaasiks pead sa saama. Olen hariduselt keemik. See raamat on sisuliselt keemia ajalugu. Haaravalt kirja pandud. (Helve V)


Väga õpetlik ja hariv teos. Ajaloo pöördepunkt on see, et inimene suunas vee esimest korda niisutuskanalisse. Tolmust oled sa võetud ja gaasiks pead sa saama. (Imbi M)


Kõige põnevam oli raamatu esimene osa, mis rääkis maa atmosfääri tekkest. Just seda soovitaksin, kuigi nautisin ka erinevaid gaase uurinud teadlaste ja leiutajate lugusid. Raamat tekitas uudishimu ja soovi veel teaduskirjanduse teoseid lugeda. (Aet T-T)


Raamat on teadusajaloo teemaline. Kellel on selline huvi, seda on huvitav lugeda. Tõenäoliselt see raamat ei ole laiadele massidele. Huvitav on ka ajas rännakuid teha. Mingi teemaga tutvudes peab samal ajal suutma kujutleda tervikuna aega. (Marika P)


Autor annab väga heas sõnastuses ülevaate tehnika ja teaduse arengust Maal. Hästi loetav. Suurepärane. Inimene õpib surmani. (Henn V)

 

Sabine Kuegler „Džunglilaps”

Emotsionaalselt kirjutatud erinevaid kultuure tutvustav teos. Nautisin inimeste toimetulekut ja kohanemist erinevates elutingimustes. (Maila M)


Soovitan, sest teose olustik on eriline. Lausa uskumatu, et veel kaasajal leidub selliseid hõime nagu fayeed. Loen raamatut antud sarja parimaks. Tore, et leidub selliseid loodust ja inimest armastavaid inimesi, nagu on perekond Kuegler. (Sirje M)


Mulle väga meeldis. Võõrale maale minnes austa kohalikku kultuuri ja kombeid. Ürgmetsa susguharu juurde saab elama minna väga julge ja tark inimene. (Sirje S)


Hästi kirjutatud, natuke kurb, eriti harjumine euroopaliku eluoluga. (Maimi N)


Väga soovitan. Väga hariduslik, põnev, silmaringi laiendav. Tore tutvumine džunglis elavate suguharude elu, tavade, loogika, harjumustega. Ja vastus küsimusele: mida teeb džunglielu lapsega? Emotsioonidest vahelduvad rõõmus ja helge ning selle vastaseks nukker alatoon. (Ester S)


Soovitan, väga huvitav ja ladusalt kirja pandud. Inimkond plaanib kosmost vallutada. Aga džunglis elavad suguharud kiviajas. Kas on õige sekkuda nende ellu – see võib tuua huku. (Mare A)


Täiesti uskumatu lugu saksa tüdrukust, kes elab oma teadlastest vanemate, õe ja vennaga Uus-Guinea saarestikus pärismaalaste keskel. Ja kõik, mis edasi juhtub… See on huvitav ja vastuoluline päriselu lugu. Džunglis jagatakse kõike, et ellu jääda. On ka sõdu. Inimdžunglis ehk tsivilisatsioonis on rohkem egoismi ja omad reeglid. Kus peitub õnn? (Tiiu V)


Hea lihtne lugemine, ladusalt kirjutatud. Läbi lapse silmade tundub džunglielu imelihtne ja nauditav. (Tiina R)


Teistest sarnastest reisilugudest teeb Sabine kogemuse erinevaks see, et lugu on edasi antud läbi lapse silmade, vaid mõnede täiskasvanu täiendustega. Kirjanik on tabanud/kirjeldanud lapse pilgu läbi nähtud Lääne-Paapua suguharu keskel elamist, mis erineb teistest sarnastest. (Aet T-T)


Väga põnevalt kirjutatud päriselu raamat. Huvitav oli lugeda kommetest, tavadest ja üldse elust, millega me kokku ei puutu. Maailm on kirev ja mitmekülgne. Just need lapsepõlvest kaasavõetud mälestusi oli tore lugeda. (Kadri M)


7-aastaselt suundub saksa tüdruk oma vanemate, õe ja vennaga elama avastamata hõimu juurde Lääne-Paapuas. Uskumatu, et tänapäeva läbiuuritud maailmas leidub veel kiviaja tasemel hõime. Lapse silmade läbi vaadatuna on kõik paradiis, soojus, vabadus. Tagasitulek 17-aastasele neiule on paraku raske. (Mari P)


Väga hästi kirjutatud elust džunglis. Minu viimased kokkupuuted džungliga on seotud noorpõlves Tarzani filmiga. Teos on ladusalt kirjutatud ja sellepärast on väga lahe lugeda. Palju teadmisi saab suguharudest ja metsikust loodusest. Elu ürgmetsas on meisse kõikidesse sügava jälje jätnud. Oleme veel nüüdki tänulikud ja tunneme, et oleme selle ebatavalise, imeilusa aja näol rohkesti kingitusi saanud. (Imbi M)


Soovitan soojalt oma lastelastele lektüüriks. Laps ja nooruk võib ellu jääda ürgmetsas, kui toeks perekond, kuid on täiesti abitu tsiviliseeritud Euroopas. Köitsid ürgmetsa ja veel 21 saj. ürgajas elavate kayude elu. Valged inimesed ja nende lapsed näitasid oma eluga, kuidas veritasudest ja tapatalgutest jätkusuutlikku ellu tulla. Autor kirjutas end painetest, mis tekkisid kahe maailma vahel, vabaks. (Leili K)


Haarav, südamlik ja siiras raamat läbi lapse silmade elust džunglis. Austusega mõtlen laste vanematele, kes julgesid kolme väikelapsega asuda elama tundmatu suguharu juurde. (Viire V)

 

Callum Roberts „Elav ookean”

Soovitan lugeda inimesel, kes huvitub merede, ookeanide bioloogia tekkest, keemiast, käesolevast olukorrast, erinevate riikide seisukohtadest. Oluline ja läbiv on kaitse teema. Väga põhjalik! Olukorra paratamatus, soov ise midagi teha peale prügi sorteerimise. Tekkis huvi mereloomade vastu. (Marika P)


Liiga teaduslik ja spetsiifiline tavalugeja jaoks. Kogu okeanoloogiat, liikide teket ja käitumisi, floorat, faunat võinuks sõnastada lihtsamalt, kuid ilmselt polnud see autori eesmärk. Doktorikraadiga lugejaid on liiga vähe. (Kadri M)


See raamat räägib ookeanide muutumisest kogu meie planeedil. Kõike seda muutust illustreerivad fotod. Musta vett ei saa pesta. Reostuse lahendus on lahendus. Mürgid vees võivad põhjustada kõikvõimalikke probleeme hilisemas elus alates õpiraskustest kuni vähini. (Imbi M)

 

Linda Hogan „Elu ase”

Indiaani päritolu kirjaniku tähelepanekud loodusest, maailmast on meile kauged, kuid ääretult huvitavad. Et maa on asemeks kõigele elusale. Palju mõtlemisainet pakkuv teos mõjus väga aktuaalselt praegusel ajal, mil seisame kliimakatastroofi lävel. (Eve R)


Tegemist on indiaani päritolu jutuvestjaga, kes oskab lihtsalt ja eluliselt jutustada meie elu mõjutavatest asjadest ning loodusest. Väga emotsionaalne oli lugu nahkhiirtest, kes on hingemaa rahvas, pärit sealt, kus elab kuu. Nahkhiired olevat meie ja teispoolsuse vahendajad. (Evi K)


Jälle üks ülitore raamat. Meditatiivne ja poeetiline. Mõtisklev. Täis elu ehedust ja inimlikku soojust. Novellilaadsed lood. Lemmikraamat. Naisautor kannab edasi indiaanikultuuri looduslähedasi mustreid. Kokkukuuluvus looduse ja maaga. Nauditavad arutlused maisist ja sellest, kuidas me oleme kõigi looduga üksi. (Tiiu V)


Väga huvitavalt ja kaasakiskuvalt kirjutatud minu jaoks eksootilise maa ja rahva elust, keelest ja kommetest. Palju lihtsaid ja elulisi soovitusi, tõekspidamisi igapäevaseks eluks. (Kadri M)


Kui sarnased me oleme. Mure põlislooduse saatuse pärast. Elu aset ei tohi kaubaks muuta. Milline aukartus elu ees ja südamevalu maa tuleviku pärast. Ja kuidas ta vaatas surnud hunti… missugune kaastunne, austus. (Taimi O)


Raamat räägib inimeste vastutusest oma tuleviku ees. Loodusrahva liikmena oskab autor hästi selgitada vihmametsade tähtsust ja sealset taimede väge. On hea teada, et džungli taimi on juba hakatud kasutama Lääne kaasaegses meditsiinis. (Tiiu K)


Soovitan lugeda sellisel inimesel, kes suudab lahti mõtestada ka Mathura poolt loodud sõnu. Minul oli keeruline lugeda, kõigest ei saanud aru. Indiaanlased elavad meist ikka väga kaugel, neid on palju ja neil on väga omapärased mõtted. (Reet V)


Soovitan, sest see raamat on täis indiaanirahvaste tarkusi, austust kõigi elava suhtes. Õpetab kuulama ja jälgima loodust. Pani mõtisklema meid ümbritseva maailma, põlisrahvaste traditsioonide ja neile tehtud ülekohtu üle. Seoses sellega kadusid nende sajandite pikkused teadmised oma ajaloost. See on väga kurb. (Marje-Eevi P)


Suurepäraselt kirjutatud ood loodusele. Mulle meeldib mõelda samuti nagu autor kirjeldas, et hingan sama õhku kui põder metsas või lind taevas. See on võimas. Ilus, elujaatav, rõõm elust endast. (Egle K)


Teistsugune lähenemine kui tavaliselt. Kerge, kuid samas karm. Meeldis julgus ja naiselikkus. (Ella M)


See on raamat tõelisele looduse sõbrale: nõtkes keeles kirjutatud ja armastusest looduse vastu kantud teos. Kirjutatu paneb imetlema erksat looduse tajumist ja sellega kokkukuulumist. Hinge kosutav lugemine. (Sirje M)


Mõtisklusteks: elu, loodus ja et oled väike sipelgas maailmas. Pärand on sama tähtis kui elu. Kui hoiad ja mõistad pärandit, on järjepidevus. (Anne S)


Soovitan küpsemas eas lugejale, kellel on aega järele mõelda ja probleeme mõista. Raamatu autor on indiaani päritolu, seepärast mõistab ta teravamini katastroofi looduse, loomade ja indiaanlastega. Ta selgitab indiaanlaste kombeid ja identifitseerib oma rahva esindajaid tagaaetavate ja hävimisohus loomadega. Ka 21. saj. jätkub 15. saj. alanud hävitustöö. (Leili K)


Raamatu sissejuhatus ja tagakaas olid paljulubavad. Kokkuvõttes aga oli kah. Võib-olla minu jaoks liialt hüplik kohati. Hakkab rääkima ühest asjast siis liigub sealt loogiliselt edasi aga siis tuleb hüpe hoopis miski muu teema juurde. Samas häid mõtteid meid ümbritsevast maailmast oli mitmeid. Igal juhul googeldasin näiteks “Voyager” kuldset plaati. Täitsa huvitav!
Eelmise raamatu, mida lugesin, oli kirjutanud Mathura, siis selle oli ta tõlkinud. Kohati jäi mul tunne, et miskit on keeles puudu ning häirisid väikesed kirja-/trükivead (kusjuures tavaliselt ma neid peaaegu, et ei näegi).
Võib-olla ei olnud selle raamatu jaoks lihtsalt kõige õigem aeg. (Kai K)


Soovitan lugeda, et aru saada looduse ja inimeste vastastikusest mõjutamisest. Eriti väikeste looduses elavate inimeste kaudu. On palju asju, mida ei tea või ei pane tähele. Näiteks maakeral olev vee hulk ei muutu. Vett on alati ühepalju. Ükskõik kus ja mis koguses kokku. Nii on ta kogu elu mõjutaja. Me peame loodusvarasid hoidma. (Marta-Maie V)


Soovitan, värvikalt kirjutatud. Inimene ei toimi looduskeskkonnast lahus. Looduses liigu rahulikult, vaata ja kuula. Kõige suurem vara on vesi. (Sirje S)


Indiaani naise mõtisklused. Mõnus raamat lugemiseks. Vesi on meie vara, vesi tähendab meile elus püsimist. (Imbi M)


Soovitan väga. Indiaaninaisest autori mõtted ja tähelepanekud ümbritsevast keskkonnast, põhiliselt loodusest, loomadest ja inimestest. Palju mõtteid, mida tahaks lausa tsitaatidena välja tuua, raske valikut teha. „Maa ja taevas on oma andides me vastu lahked ning kui hea on nende kingitustest osa saada.“ Autor on teravapilguline, ümbritsevast hooliv, looduse ja selles elavate loomad-lindude ilu ja elu väärtustav. Kõik inimesed võiksid olla lugupidavad loodu suhtes, emakest maad säästvad, siis ilmselt oleks kurjust ja hoolimatust vähem. (Esta K)


Selles raamatus oli mitu ilusat mõtet inimeste ja looduse seotuse kohta, kuid mulle ei meeldinud see raamat üldse. Kui ma oleks seda kuulanud jutustusena kas audioraamatu või taskuhäälinguna, oleks kogemus olnud arvatavasti täiesti teine. (Tiina Silvia L)


Linda Hogan on indiaani kirjanik, kelle taju loodusesse ja kõigisse elavasse on ülitundlik nagu kõikidel loodusrahvastel. Ta oskab näha igat kastepisarat, igat oksaraagu – kõike näeb ja tajub ta loodusinimese tundlikkusega. Linnas kasvanud inimene ei suuda loodusega samastuda, iga krõbina peale tekib kartus. Metsagi ei julge linnastunud inimene üksi minna. Raamat mõjub hinge ülendavalt ja puhastavalt. (Mari P)


Väga hea raamat, kuid minu jaoks liiga võõras kultuur. Soovitan. (Maie R)

Elizabeth Gilbert „Jumalik puudutus”

See on võimas, stiilne, tark ja peenekoeline raamat valgustusajast ja suurest naisest, botaanikust, kes muudab maailma. Selline mõnus retroromaan ajast, mida igatseks. Teravmeelne, huumorirohke ja huvitav. Avarapilgulise naise hingeelu. Lahtirullitud aeg. Mulle meeldis. (Tiiu V)


Autor on teinud uurimistööd nii loodusnähtustest kui loodusteadlastest. 19. sajandi elu erinevates maailmajagudes. Almale meeldis üksi loodust avastada. Kuid temagi tundis üksindust, otsis armastust, vajas lähedust. Lõppeks jõuab oma juurte juurde, leiab hingerahu. (Sirje S)


Väga põnev ja mõnus raamat. Raamatus on toodud teadlase raske elu, mis nõuab palju ohverdamist. Raamatus peetakse inimese harimisel harivat osa tähtsamaks, kui meelelahutuslikku. Sain uusi teadmisi. Sammal sööb ära kivi, aga mitte miski ei söö sammalt. Aja jooksul võib sambla ja mineraalide segu muutuda marmoriks. Ära jäta kunagi tööd pooleli, töö ise ongi tasu. Tugevad, terved ja õnnelikud jäävad ellu. (Imbi M)


Romantilne lugu. Väga oskuslikult ja põnevalt oli raamatus autori poolt välja toodud lugejatele huvitavaid teaduslikke fakte botaanikast. Mulle meeldis lugeda seda raamatut, sest see oli huvitavalt kirjutatud. Naisteadlase hingemaailm oli täis kirge, kurbust, armastust. (Triinu M)


Huvitav lugemine 19. saj. elust-olust, palju teadmisi ajaloost, muidugi botaanikast. Teos on täis üllatusi. Kohati üsna kurb. Mõtlemapanev. Tundeküllane, aga sordiini all. (Külli J)


Seiklusrikas, hoogne, ajalooline, loodusteemaline, botaanika teemat käsitlev, armastus ja sensuaalsus, kurbus ja nukrus. Raamat sisaldab kõiki tundeid. Mõnus ajaviiteromaan. Väga mõnus loetav raamat, mis puudutab fantaasiat ja tundekeeli. (Marika P)

 

Paolo Cognetti „Kaheksa mäge”

Oma koha otsimisest, oskusest leida tasakaalu oma tahtmiste ja tegelikkuse vahel, elusihi leidmine. Uskumatult kaasahaarav kahe inimtüübi elutee. Tegutseja ja mõtiskleja-vaatleja, ometi sõbrad. Kahju, et kumbki ei õppinud üksteiselt. (Taimi O)


Soovitan, mitmetahulised suhted. Veidi liiga palju nukrat ängi, aga ka palju mõistmist. Imeline loodus: mäed, orud ja elamie äng. Sõprus. Põlvkondade vahelised suhted, mille mõistmine tuleb liiga hilja. (Ester S)


Melanhoolsetele üksindust eelistavatele noortele. Mina, lauskmaa inimene, kes kunagi üle 1500 meetri pole roninud (tõusin nii kõrgele Austrias) nautisin Alpides ronivate meeste eneseületuse rõõme. Sedagi, et aastatepikku võivad abielus olla täiesti erinevad inimesed, kes elavad selles suhtes täiesti oma elu. Ei oskagi öelda, miks see raamat mind köitis. Võib-olla sõpruskogemuse pärast, mis mul on esimesest klassist vanema eani. Meiegi pole nii sarnased, ega ole oma sõprust kunagi seletanud ega defineerinud. (Leili K)


Sobib lugejatele, keda huvitavad kõrgmägesid omavate rahvaste mägedega seotud probleemid. Vaatluse all ka perekondlikud ja sõprussuhted. Kõrgmägedega seotud inimeste võlud ja valud, sealjuures peategelase emotsioonid ja olemus jääb pealiskaudseks. (Maie-Ann K)


Väga mõnus lugu kahe poisi kasvamisest ja nende suhetest nii omavahel kui vanematega. Ja loomulikult mägedest – peamiselt Itaalia Alpid aga natuke ka Himaalajat. Üks raamatutest, mis võiks täitsa omal riiulis olla. Ja pealkiri – kas sa käid enda avastamiseks ja oma elutee leidmiseks ringi või lähed n-ö otse. Ja kes ütleb, et mis on parem või õigem? Igal ühel on oma tee ja oma rada käia. (Kai K)


Väga hea raamat – lihtne, siiras, südamlik. Autor ei anna hinnanguid, vaid jutustab arusaadavalt ja kaasakiskuvalt, sujuvalt. Suurepärane näide sellest, kuidas saab häid lugusid edasi anda lihtsalt, meta-tasandeisse süüvimata. (Viire V)


Soovitan. Sisukas, hariv ja heas keeles kirja pandud lugu. Hea, et lugemisprogrammi raames oli võimalus raamatut lugeda, muidu oleks see märkamata jäänud. (Mare A)


Väga hea raamat. Hea lugeda mägedes elamise eluviisist, sõprusest. (Miia M)


Väga sügavasisuline teos sõprusest. Ma sain palju teadmisi elust mägedes. Elu pole seal kerge ja see sobib ainult tugevatele ja julgetele inimestele. Kojujääjatele on võimatu seletada, mis tunne haarab sind üleval mägedes. (Imbi M)


Südamlik lugu inimeste vahelistest arusaamadest, sõprusest. Raamatu peategelasest kasvab mees. Tema arengule on suureks abiks isalt saadud õpetusted ja kogemused, mida viimane omakorda mägedes matkates oli endasse ammutanud. Põnev oli lugeda peategelese pikaajalisest sõprusest nn. mägede poja Brunoga, kellega ta lapsepõlves oli tuttavaks saanud. (Triinu M)


Väga mõnus lugemine. Rändasin koos autoriga mägedes ja elasin kaasa tema ja ta pere elule. (Tiina R)


Lugu mägede lummusest ja vastupidavast sõprusest, aga ka lühiajalistest sõprussuhetest. Mäed on kütkestavad, kutsuvad. Ilmselt on mägedega nii nagu lihtsalt reisimisega, et kui on mõned korrad käidud, siis tahaks ikka ja jälle uuesti minna. Tekib tahtmine „vallutada“ uusi kõrgusi. Mulle väga meeldis, soovitan väga. Mägesid on eripalgelisi, ohtlikke, lagedaid, metsaga kaetud, kõrgemaid ja madalamaid. Meenusid mäed, kus olen käinud, näiteks Sierra Nevadas Hispaanias, Etna vulkaan Sitsiilias, kus ühe käega katsusin jääd ja teisega kuumavaid tardunud magmatükikesi ja tulist tuhka. (Esta K)


Soovitan. Teos on sisukas: On edasi antud inimese tundemaailma ja selle seost ürgse loodusega. Imetletav on, et teoses on lõunamaalastest tegelaste juures palju põhjamaist kargust, kui on tegemist suhtega. (Sirje M)


Soovitan. Väga hea raamat. Elu mägedes ja nende vallutamine on väga seotud looduses toimuvaga. Aga eelkõige on see raamat inimsuhetest ja sõprusest. Peab rääkima, et teist mõista. Kui inimene ei taha, et teda aidatakse, polegi võimalik aidata. (Sirje S)

Bookey Peek „Kogu kodutee: lugusid ühelt Aafrika looduskaitsealalt”

Oli huvitav lugeda. Südamlik ja soe suhe loomadega. Teistsugune keskkond. Kohati humoorikas. (Esta K)


Paraja huumori ja aasimisega kirjutatud raamat. Tunnen suurt respekti nii huvitavate inimeste suhtes, kes oskavad ja tunnevad loomi, nende vajadusi, iseloomu. Boonuseks olid looduskirjeldused ja nende ümber olnud teised töötajad ja sõbrad. (Kadri M)


Raamat räägib Aafrika loodusest, loomade omavahelisest ning inimese ja looduse suhetest. Poombi lugu oli tore. Teisi loomade-lindude kirjeldusi oli liiga palju, mis tegid teose kuidagi kirjuks ja killustatuks. Ohtralt esinevad ladinakeelsed liiginimetused ei teinud ka lugemist lihtsamaks. Kui lendab Thamnolaea Cinnamomeiventris, kes siis lendab? K. Krügeri „Pere keset loodust“ raamatud meeldisid tunduvalt rohkem. (Anu P)


Köitev lugu Zimbabwe looduspargi elust-olust. (Miia M)


Soovitan, kuna raamatust õhkub tõelist loodusearmastust ja headust. Lisaks saab teadmisi Aafrika elust-olust. Rõõm tõdeda, et leidub inimesi, kes armastavad ja hoiavad loodust. Lisaks sellele võlub autori huumorimeel. (Sirje M)


Zimbabwe looduskaitsealal elavad Richard ja Bookey Peek lapsendavad tüügassea ja kiinduvad temasse vanemliku armastusega. Romaani täidabki põhiliselt Brookey armastav suhe oma seasse. Eurooplase meelest on siga ainult söömiseks, aga praeguseks kohtab siga ka lemmikloomana. (Mari P)


Usun, et raamat meeldib paljudele, aga mina kahjuks elamust ei saanud. Teose lugemine pigem väsitas oma sõnarohkuse ja hüpleva stiiliga. Võib-olla sai noid erinevaid loomakirjeldusi liiga palju. (Viire V)


Aafrika imeilus loodus. Mõned inimesed saavad elada ilma metsikute olenditeta ja mõned ei saa. Inimese ja metslooma sõprus. Isegi kõige hullema põua ajal on kusagil vett. (Imbi M)


Soovitan, kuna kindlasti muudab raamat lugeja suhtumist tüügassigadesse. Kes oleks võinud arvata, et tüügassead lõhnavad sooja mee ja vürtsi järele. Autor keskendub põhiliselt loodusele, kuid Aafrika poliitilise elu ähvardavad äikesepilved piiluvad siiski läbi… (Aet T-T)


Raamat võimaldab elada kaasa olukordadele ja minna paikadesse, kuhu ja millesse muidu ei satuks. Lk 128: “Mõistatused. Saladused. Farm on neid täis. Mulle see meeldib.” (Ilme U)

 

John Wyndham „Kraken ärkab”

Kliima muutuse arvatavad tagajärjed. Praegugi varisevad liustikud maailmamerre. Kirjeldatud rõskus ja jahedus vast jäävad ära, aga kaovad paljud kodud ja põllundusmaad jäävad vähemaks. Masendav. Meid küll ei ohusta meretsivilisatsioon, saame ise liustike hävitamisega hakkama. Vaevalt, et suudame kõike pidurdada, küll aga aeglustada. Kel suurt vara, võib endale head äraelamist lubada. (Randar V)


See on ulmeromaan. Kirjanikult ilmunud 1953 ja eesti keelde pandud 2018. Ma ütleks, et kahjuks. Ta oleks pidanud ilmuma eesti keeles vähemalt 50 aastat tagasi. Soovitan kõigile, kes ei usu kliima soojenemise tagajärgedesse, kuidas siis hakkab elu välja nägema + inimeste metsistumine. Kahjuks liiga hilja, aga parem hilja kui üldse mitte. On alati hilinejaid, kellel selleks lugemine viimane aeg. Me valmistume küll veetaseme tõusule ette, kui sellele, et kui maa väheneb, eluruum väheneb ja mis see inimesele endale kaasa toob. Ürginstinktid pääsevad valla. (Helve V)


Huvitav teos. Võib-olla ühel päeval saabubki Maale vaenlane, kes hakkab meile teadaolevat ja harjumuspärast elu hävitama. Mulle meeldis järelsõna, mis seletas, et tegemist on “hubase katastroofi” žanriga ja mida see siis tähendab. (Kadri P)


Mulle ulme ei meeldi, aga see raamat oli isegi üsna okei. Kohati tundus päris reaalne ja tekitas kõhedust. (Britt S)


Soovitan ikka lugeda, eriti postapokalüptiliste lugude austajatele. Tabav žanrimääratlus järelsõnast:“ hubane katastroof, midagi väga verist ega liiga õudset selle raamatu lugejat ei taba, mõnus ajaviitekirjandus. Meeldis vähem kui sama autori „Trifiidide päev“. Kuigi ladusalt kirjutatud, oli pidevalt tunne, et millal see raamat korralikult pihta hakkab. (Jane S)


Hubane katastroof… mhmh… Aga ikkagi ei ole ulmekad-õudukad päris minu „tassike teed“. Kuigi ma mõnikord väga-väga püüan. Kes seda raamatut loevad, lugege kindlasti ka Orpheuse raamatukogu sarja koostaja Raul Sulbi järelsõna. (Ester L)


Lugesin nii suure põnevusega, et kuidagi kahju oli kui läbi sai. Mulle tegelikult ei meeldi tulnukte teema, aga selles raamatus olid nad ertiti salapärased, nutikad ja see köitis mind. “Trifiidide päeva” autorilt samaväärne teos eelmisele, mis eesti keeles avaldatud. (Triinu M)


Ulmeline romaan ülivõimsast jõust, mis toimub ookeani sügavuses ja nagu ikka – riikidevahelised pinged, pidevad kahtlustamised. Riikide vahel ei toimu koostööd, et ühiselt astuda väljakolestusliku jõu vastu. Kas see ongi ulme, seda me päriselt ei tea. (Mari P)


Minule see raamat ei meeldinud, kuid põnevust on selles küll ja küll. Hea ulmeraamat. Ilma soojenemist võib ette kujutada. (Imbi M)


Ma ei loe eriti palju ulmet, seetõttu oli romaani tegevustik huvitav ja ideed originaalsed mu jaoks. Teose valisin autori nime tõttu, kellelt olen lugenud nii „Trifiide päev“ kui „Krüüsalised“, mida samuti soovitan lugeda. Mulle meeldis loo põhiteema varjus kaugenev abielupaari suhe, nende teineteise mõistmine, vastastikune austus ja armastus, nende viis ükteisega suhelda. Väga ilusti kirjutatud. (Sirje N)


Mulle sobis selle nn. „hubase katastroofi“ loo puhul, et jutustati isiku tasandilt (kes küll asjasse segatud ajakirjanikuna teadis rohkem kui tavainimene) ja enamus verest ja surmast jäi kaadri taha. Võib-olla rõhutas jäänud „õdusat“ muljet NSVL reaktsioonide korduv kirjeldus – nii nagu raamatus tekib lootus, et tulnukad kaovad, on kadunud ka NSVL. (Aet T-T)


Kindlasti soovitan. Ramatu järelsõnas on kenasti kokku võetud, et tegemist on „hubase katastroofiga“ ja ökopõnevike austajatele sobib kindlasti. Ilmekad kirjeldused võimaldasid kaasa elada ja kõike ette kujutada. Paneb mõtlema, kui „meretank“ välja arvata, siis kliimasoojenemise tagajärje üks võimalik stsenaarium. Samas põhjus kahe intelligentse eluvormi olelusvõitlus. Palju jäi ruumi kujutlusvõimele, näiteks „meretank“, mis eluvorm see tegelikult on, mis juhtus inimestega, kes kaasa veeti või mis merepõhjas toimus. (Miryam V)


Nii tore, et üks mu viimase aja lemmikraamatuid on väljakutses! Lugesin ühe jutiga ja nautisin täpselt sama palju, kui esimene kord!
Ookeani sügavik – see on koht, kuhu inimkonna käsi ei ulatu. Mitukümmend aastat tagasi pani John Wyndham kirja loo sellest, mis juhtuks siis, kui ookeanisügavik oleks ideaalseks elupaigaks tulnukaliigile, kes Maale tungib.
Laevad upuvad, inimesi röövitakse ja esialgu keeldub ühiskond uskumast. Kogu sündmusteahel saab üles talletatud läbi kahe Inglise Ringhäälingu reporteri silmade läbi, alates tulnukate saabumisest ja lõpetades… noh, lõpuga. See oli minu esimene hubane katastroof ja seda oli nii mõnus, nii huvitav lugeda. Kui õhtul ühe koha peal tegevus väga põnevaks läks, ei suutnud seda raskusteta käest panna. Kindlasti soovitan kõigile ulmekate fännidele. (Tiina Silvia L)


Tegemist on päris hea ulmeraamatuga. Või kas ongi nii ulmeline? Põnevust jätkus lõpuni. Veidi jäi kripeldama ainult, et Krakeni endaga tegelikult lugeja tuttavaks ei saanud. Ainult vihjed ja aimdus. Aga raamat oli sellegipoolest hea. (Tiina R)

Andrea Wulf „Looduse leiutamine: Alexander von Humboldti uus maailm. I-II raamat”

Sedalaadi isikuraamatud mulle meeldivad – autor annab põhjaliku (loe: detailse) ülevaate Alexander von Humboldti elust ja tööst, kuid ei ole sealjuures kuivalt igav (või igavalt kuiv). Mis mulle eriti meeldis – Humboldti kirg oma töö vastu kiirgas välja igast leheküljest. Kirega elatud pikk ja sisukas elu. Esimese kokkupuute tema rännakutest ja kirglikkusest sain paar aastat tagasi loetud Daniel Kehlmanni raamatust “Maailma mõõtmine”, kus peategelasteks kaks Saksa teadlast – juba viidatud Humboldt ja Carl Friedrich Gauss. See andis nagu luustiku ja Andrea Wulfi teos lisas luudele liha. (Viive J)


Soovitan, sest oli piisavalt huvitav. Autor on andunud rännumees ja oskas väga teraseid järeldusi teha. Tänapäevase looduskaitse alustajaid. (Randar V)


Mulle endale meeldis väga. Autor tundub olevat Humboldtist ja tema teostest sügavalt innustunud ja on osanud seda haaravalt edasi anda. See on ju puhtalt looduse armastus ja austamine, millele ei saa vastu panna. Suur osa tänasesse looduskaitsesse. (Helve V)


Humboldt oli kui tulesäde. Ta tegi palju, töötas palju. Ainuke, mida ta ei osanud, oli enda majandamine ja äri. (Maimi N)


On väga hästi kirjutatud, palju uusi teadmisi. Suurepärane teos keskkooli õpilastele lugemiseks. Teos on seotud kliima muutustega. Annab ülevaate põnevatest reisidest Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Meid on loonud meie minevik. (Imbi M)


Soovitan väga. Avardab silmaringi ja paneb kadestama neid, kellele saab osaks õnn teha suuri avastusi. Huvitav ja kaasahaarav lugemine, mis rikastab teadmisi nii loodusest kui ajaloost. (Eha A)


Kirjutaja on teinud ära tohutu uurimustöö kuulsast teadlasest-pioneerist. Igati põnev ja eristuv persoon. (Viire V)


Lugesin selle raamatu ELLUs ja oi kui vaevaline lugemine see oli. Humboldt on kahtlemata selline maadeavastaja, kelle moodi tahavad olla kõik lapsed, kes enda jaoks selle ameti avastavad. See raamat oli mõnus ja informatiivne, kirjutatud hea stiiliga ja huvitavalt. Aga ma vist ise pole nii aeglase tempoga raamatute lugemisega harjunud. (Tiina Silvia L)

 

Maja Lunde „Mesilaste ajalugu”

Romaanis on kirjaniku poolt väga täpselt kirjeldatud mesilaste elu nende sünnist surmani ja see on väga osavalt seotud inimestevahelise suhtlusega. Mina kui vanemaealine tean väga hästi, kuidas stagnaajal kasutati DT pulbrit putukate häviamiseks ja sellega tehti loodusele hindamatu kahju. Olen siiralt õnnelik, et praegusel ajal seda enam ei tehta. Mesilased kannavad õietolmu ühelt õielt teisele. Mesilasi tuleb hoida pestitsiididest eemale. Kes ei tööta, see ei söö. (Imbi M)


Võib lugeda kui huvitavalt ülesehitatud põnevat lugu, võib lugeda ka hoiatusromaanina. Käsitleb tänaseks väga aktuaalseid teemasid. Emotsioon oli rusuv, samas mitte liiga depressiivne. Lõppu võib ikkagi „õnnelikuks“ pidada, olukorda arvestades. (Jane S)


Düstoopiline lugu tulevikust koos minevikku ja olevikku vaatamisega ajast ilma mesilasteta. Ilmselt me ei suuda veel ette kujutada, millist rolli inimese enda ellujäämises mesilased ja teised intensiivsed tolmeldajad tegelikult mängivad. Just lugesin taas artikli tutvustust kimalaste populatsiooni vähenemisest. Mõned aastad tagasi nägin dokumentaalfilmi USA mesinikest, kes sarnaselt raamatu nn oleviku osas oma tarudega mööda õitsvaid põllukultuure käisid ning mesilasperede kollaps oli seal suur mure. Kas me suudame seda maailma ikka hoida? (Viive J)


Tegelikult see raamat oli hirmutav. Süvenemist vajav. Võib küll lugeda. (Marika P)


Paneb mõtlema, mis tagajärgi võib igasugune raiskamine tekitada meile tulevikus. Algul ei meeldinud, liiga katkendlikud peatükid, hiljem kui leidsin seose, muutus asi huvitavamaks. Imelik, hoiatav. (Tiina N)


Mulle meeldis, et see raamat tõmbab tähelepanu mesilastele. Selles on kolm omavahel seotud lugu, mis moodustavad ühtse terviku, rääkides loo nende tolmeldajate kodustamisest, nende kadumisest ja nende lootusrikkast (kuid mitte ilmselgest) taasilmumisest. Üldiselt päris okei raamat. (Tiina Silvia L)


Kolm lugu ühes kollasekaanelises raamatus. Mesilastest, inimestest ja inimeksistentsist. Hoiatusromaan elust ilma mesilasteta, mis teeb ärevaks ja sunnib mõlema. Ja need kolm lugu on ikkagi sellised kurvad.
Praegu, pimedal ja külmal ajal meepurki avades ning sealt lohutust ja tervist lusikaga oma teetassi või otse suhu tõstes… Pisike tänuliku mõtte hetk oleks siis õige ja asjakohane. (Ester L)


Tegelaskujud on väga visad. Põnevust hoiab üleval TAO ja uudishimu, kas tõesti nii võib juhtuda. Hea, et meil saab osta mett, kus mesinik vastutab oma nimega toodangu eest – nagu kunstnik. (Mari T)

 

M. Amos Clifford „Metsakümblus, ehk, Shinrin-yoku: looduse tervendav mõju”

Kuna metsateema on käesoleval ajal väga aktuaalne, siis soovitan küll. Annab veel ühe võimaluse, kuidas metsaga suhestuda. Aeg-ajalt tabasin end mõttelt, et ameerikalik käsitlus, millega see raamat oma ideid propageerib, tuletab meelde religioosse sekti tegevust, mis pole pragmaatilisele eestlasele vastuvõetav. (Sirje N)


Tänapäeva inimene on unustanud looduse tervendava mõju. Arst ravib, aga loodus tervendab. Tundus nagu oleksin ise ühe metsakümbluse läbi teinud. (Mare A)


See on tervise õpik lastele, noortele kui ka eakatele. Lugedes seda raamatut olin täielikult lummuses, sest see mõjus mulle. Sain uusi teadmisi. Mets on terapeut. Metsakümblus ja jalutuskäigud on aeglased ja lõdvestavad. Pole vaja kaugele minna. Puud hingavad süsihappegaasi sisse ja meie välja. (Imbi M)


Metsakümbluse idee on mulle meeltmööda ja sümpaatne on praktiliste nõuannete rohkus, aga paljuski läksid autori soovitused minu jaoks üle terve mõistuse piiri. Kuigi raamatu eneseabi-kirjanduse stiil ja minu jaoks liigne ilutsemine ärritas, ühtteist huvitavat leidsin. (Aet T-T)


Väga huvitav ja hariv. Käi metsas, jälgi metsa, kuula metsa, räägi metsaga. (Maie R)


Soovitan väga lasteaia- ja kooliõpetajatel kasutada oma töös. Kõigile, kes metsas liiguvad kõrvaklapid peas. Mul on kurb seda vaadata. Tunnen kaasa kõigile, kes pole metsa jõudnud. Tänan autorit, kes püüab mõtestada mõistmatuile metsa olemust. (Taimi O)


Jaapanis on juurdunud sügav usk metsade tervendavasse jõusse, olles väga iidne, ometi on see nüüd taasleitud. Tutvustatakse nii metsakümblust kui ka metsateraapiat. Väga hea raamat. Metsakümblus, meelte pidusöök, metsaserva kultuur. Kõik see vaatle,b kuidas me kohtume metsaga iseendas. Kui palju me viibime looduses? Ja kui meditatiivselt. Mine metsa, sest metsata pole elu…. (Tiiu V)


Huvitav on lugeda, milline vägi on metsal, kui sellesse ja iseendasse õigesti suhtuda. Lihtsalt olla metsas ja lasta sel toimida. Teadlikku mõtlemist metsast kui abistajast annab see raamat. (Egle K)


Metsakümblust ei pea tegema ainult metsas, kirjutab autor. Niisiis tegin ma seda töökoha parklas, imetledes lõppeva päeva päikesekiirte peegeldust sügisestel lehtedel. Iga päev ahmin endasse seda elujõulist Jaapani loodust (ja kõik need lopsakad taimed mõjuvad nii rahustavalt!). Iga õhtu igatsen kodumaa metsade järele. Paar päeva tagasi alustas kolleeg minuga vestlust, sõnades: “Ma kuulsin, et Eestis võid sa metsast ande korjata… seeni ja marju ja…” Minge metsa, sõbrad! Pange end soojalt riide ja minge! Nautige seda natuke vastikut, natuke armsat ilma!
Kui ma marsruudi selgeks saan, siis ma lähen vaatan Akasawa ravimetsa ka oma silmaga üle. Teen seal shinrin-yokut ja õpin ka lõõgastuma. (Tiia Silvia L)


Mõnes mõttes võiks seda võrrelda Mikita teostega, kuid ma seda siiski ei tee – “Metsakümblus” meeldis mulle kõvasti rohkem kui Mikita üldiselt. Selline mõnusa kulgemise raamat.
Tsitaat raamatust: “Metsakümblus võib meile õpetada, kuidas lõdvestuda. Paradoks seisneb aga selles, et lõdvestumine tähendab sihtide puudumist, nii et kui võtame sihiks lõdvestuda, muutub see kohe üsna keeruliseks.” (Viive J)


Lihtsalt metsas viibimise saab muuta tervistavaks metsakümbluseks vastavate harjutuste abil. Raamatust leiabki metsakümbluse harjutused. Eesti metsarikkus on meile õnnistuseks. Mets
tervendab ja harib meid. Meie hoidkem metsi. (Esta K)

 

Cheryl Strayed „Metsik”

Kaasahaaravalt kirjutatud. Mina ei läheks sellisele matkale – kardaksin. Looduses viibimine aga mõjub kõigile lõõgastavalt. (Sirje S)


Meeldis julge lähenemine eneseotsingusse. Sekka kaunist loodust ja humoorikaid episoode. Kõik on võimalik, kui vaid tahta. (Inge M)


Raamatu autor on kaotanud oma ema, kes suri vähki. Kõik me kaotame kedagi, kuid igaüks elab seda üle erinevalt. Põhja-Ameerikas, matkates PCT rajal üksinda, püüab ta lahti lasta oma valust ja ebastabiilsusest. Ta kohtub rajal huvitavate inimestega, kellest jääb mälestus igaveseks. Kuigi matk on tohutu raske, tuleb ta sellega toime. Hea on lõpuks öelda: ma sain sellega hakkama. (Mari P)


Selleks, et teada saada, kes sa oled ja mida elult ootad. Soovitan kõigil ette võtta üks pikk matk looduses ja üksinda. (Sirje R)


Selle raske matkaga ja seal olnud katsumustega muutis ta oma elu. Ja ta viis selle rännaku oma tugeva tahtejõuga lõpule. Tubli tüdruk! (Inge S)


Soovitan. Mõjub julgustavalt tegelema raskuste ületamisega teises võtmes. Maaliline ja mittemaaliline loodus. Miljon emotsiooni. Kõikvõimas, julgustav, põnev. (Ester S)


Soovitan. Saab huvitava pildi Põhja-Ameerika loodusest ja nimitegelase elusaatusest. Köitvad pildid: mäed, vulkaanikaatrid, kõrbelised alad – meeldejäävad muljed. Kahju, et oma silm neid ei näe. (Sirje M)


Soovitan. Eriti nendele, kellele igapäevane elu raske tundub. Hulljulgus on ette võtta nii ränka retke, kuid huumor aitab raskusi ületada.  (Eha A)


Kellel endal pole aega või julgust minna „elu seiklusele“, võiks seda teha läbi kellegi teise seiklust seigeldes. Pakkisin mõttes seljakoti ja jätsin ootama, millal elu lubab rändama minna. Kadedaks tegi. (Doris J-P)


Väga hea raamat. Minule läksid hinge mälestused emast, kes suri vähihaigusesse. Ei suuda uskuda, et igasuguste matkakogemusteta naine võtab ette 1600 kilomeetri pikkuse jalgsirännaku.
Haaravad pildid kaunist loodusest. Me pole vaesed, sest me oleme rikkad armastuse poolest. (Imbi M)


Mõnus lugemine, julgus minna üksi sellisele rännakule kõlab minu jaoks hullumeelsena, mis teeb selle just nii põnevaks. Selliste raamatute tõttu unistan ka ise ükskord mõnele pikemale matkale minna, tundub nagu maailma parim teraapia. (Stina S)


Põnev loodus- ja matkalugu Põhja-Californias sooritatud 1600 km pikkusest jalgsirännakust. Metsik loodus, üksik naine, juhuste mäng, et kõik lõppes hästi. Nautisin. Humoorikas, põnev, päriseluline, metsik, karm, avastuslik, mõtlemapanev lugu, mis tõi meelde enda mägimatkakogemused Kesk-Norra mägedes. Ja mitte nii metsikus vormis. Bestseller! (Tiiu V)


Soovitan. Mulle väga meeldis see matkakirjeldus. Autor sidus osavalt meenutused oma elust ja rändamise. Minus tekitas see soovi PCT-le matkama minna. (Tiina R)

 

Sandra Steingraber „Mina olen ookean: lapseootel keskkonnateadlase päevik”

Huvitav, hariv. Lapse ootus on ilus aeg. Me kõik usume, et meie laps sünnib tervena, enamasti ju sünnibki. Samas võivad väliselt täiesti tervel inimesel olla terviseprobleemid, mis on tingitud ema kokkupuutest kemikaalidega. Ma arvan, et loodusest ja toidust saab Eesti inimene vähem mürke kui Ameerikas. (Sirje S)


Oleks minu teha, teeksin selle raamatu kohustuslikuks kõikidele naistele, kes plaanivad emaks saada. Kogu emaduse protsess on ära seletatud paljude kaasnevate ja ümbritsevate nähtustega. (Kadri M)


Ühe teadlase isiklik lugu läbi lapseootuse ja samas kogu meie planeedi lugu – mida teha, et see oleks alles. Maagiline lapseootuse lugu, karm, hariv sisevaade meie elukeskkonda. (Egle K)


Lapseootel keskkonnateadlase lugu lapse arenemisest enne sündi ja pärast. Meeldis, et lapse arenemise kirjeldus toimus seoses looduses olevate loomade ja lindudega. Emadus kui kingitus. Murphy seaduste stiilis lähenemine sünnituseks. (Imbi M)

 

Margaret Atwood „Orüks ja Ruik”

Omamoodi huvitav teos. Põnevust on palju ja tasub lugeda. Loodan, et meil niisugust geneetilist katastroofi ei tule. Ma ei julge isegi mõelda, et nii võib juhtuda. Aga elu on sageli ettearvamatu. (Imbi M)


Geneetiline katastroof – ma pole kunagi mõelnud, et selline asi võiks olla võimalik, aga nüüd usun, et on. Mõtlemapanevat oli palju. Kas tõesti geenitehnloogia areneb kunagi nii kaugele, et saame luua transgeenseid eluvorme ? Raamatus kirjeldatud geenimutantloomad, näitkes madotid (roti ja lõgismao ristand), olid häirivalt võõrad ja hirmuäratavad. Loodame, et maailm nii hulluks ei pööra. (Triinu M)

 

Vabalt valitud raamat sarjast „Looduse lood”

Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Raamat uurib loomade tunde- ja hingeelu ning tutvustab teadlaste uuemaid seisukohti. Sain raamatust uusi mõtteid lindude ja loomade vaatlemiseks. Metsloomad eelistavad jääda varju, kuid vahel nad lähenevad inimesele nälja või uudishimu tõttu. (Tiiu K)


Peter Wohlleben “Metsa kasutusõpetus” – Kasulik metsa teejuht. Nii tark raamat! Vaatan metsa ja metsas olemist targemalt. (Anne S)


Peter Wohlleben “Puude salapärane elu” – Põnev lugemine puude omavahelisest suhtlemisest.Sellele saab mõttes juurde panna oma tähelepanekud lodusest ning nõustuda või mitte nõustuda autoriga. (Eve L)


Axel Bojanowski “Ilma imeteod: kuidas tuul ja pilved mõjutavad meie tundeid ning teisi Maa mõistatuslikke nähtusi” – Soovitan lugeda, äkki saaks veidi targemaks. A riigi, B ülikooli teadlane C ütles, et ta ei oska küsimusele vastata. Mina ei oska ka vastata ega aru saada. (Reet V)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Põnevalt inimlikustatud loomade käitumisviisid. Tavalugejale liigselt teaduslik. (Maila M)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sinu sündi” – Päris huvitav raamat loote arengust. Kirjutatud lihtsalt ja arusaadavalt. Loote arenemine ja lapse sünd on kui ime – millestki väga väikesest kasvab laps. (Esta K)


Amy Stewart “Kurjad taimed: taim, mis tappis Sokratese ja teised botaanilised kurikaelad” – Soovitan lugeda harival eesmärgil, kuna maailmas on väga palju tundmatuid looduse vingerpusse, mida inimene veel ei tunne. Mind pani imestama kui palju on looduses kure ja mürgiseid taimi. Isegi mu oma kodus on toataimedena mürgised olevused. (Helle H)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – See raamat purustas küll kõik uskumused, mis mul huntide kohta olid, näiteks sellised asjad nagu huntide julmus, range hierarhia, kuu poole ulgumine, sest on täiskuu. Ütlemine, et inimene on inimesele hunt, muutub selle raamatu valguses suisa solvavaks, huntidele loomulikult. Loomad elavad oma kombel ja looduse seaduste kohaselt, nende käitumises mingite inimlike joonte otsimine on suhteliselt tühi töö. Radinger pöörab selle suhte hoopis vastupidiseks ning näeb hoopis huntide elukorralduses selliseid tahke, millest inimene võiks õppust võtta. Hundid on arukad, teevad koostööd, hoiavad oma kodu ja peret.
Kellel tekkis ületamatu soov ise minna hunte vaatlema, siis neile leidub raamatu lisas hulk soovitusi, kuhu, millal ja kuidas minna. (Leelo J)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sinu sündi” – Väga huvitav raamat värvikate näidetega sellest, kuidas laps enne sündi areneb alates eostamisest kuni sünnihetkeni. Soovitan! Paneb inimkeha keerukust rohkem hindama. (Kadri P)


Rosamund Young “Lehmade salajane elu” – Soovitan lugeda. Väga huvitavad tähelepanekud loomade elust. Uskumatu, et loomad, eeskätt lehmad oskavad end tunda sugulastena. Üksteist selles liinis toetada. Muidugi ainult vabapidamise tingimustes. (Marta-Maie V)


Amy Stewart “Kurjad putukad: täi, kes sai võitu Napoleoni armeest, ja teised kuratlikud selgrootud” – Avardab silmaringi. Väga huvitav lugemine. Maailmas leiduvatest putukatest, kogu nende elust. (Sirje R)


Axel Bojanowski “Ilma imeteod: kuidas tuul ja pilved mõjutavad meie tundeid ning teisi Maa mõistatuslikke nähtusi” – Soovitan. Hariv raamat maa uuringutest. (Miia M)


Karsten Brensing “Loomade mõistatus: mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad” – Detailseid käitumisi toov raamat loomade kohta. Otseselt ei nautinud raamatut, küll oli huvitav saada teada mõningaid kombeid, fakte loomadest. Noortel oleks huvitav lugeda. (Marika P)


Karsten Brensing “Loomade mõistatus: mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad” – Raamatus on põhjalikult kirjeldatud meid ümbritseva elus looduse toimimist, erinevate fauna esindajate omavahelisel suhtlemisel ja käitumises. (Mati M)


Elli H. Radinger “Vanade koerte tarkus : kuidas jääda rahulikuks ja näha olulist ehk mida me hallkoonudelt õppida võime” – See raamat paneb inimest nägema koera elu läbi koera silmade. Ühtlasi annab häid näpunäiteid ja ideid koeraomanikule, kuidas koera kasvatada, õpetada, mõista. Oli väga liigutav raamat. Kirjeldas koera vanaduspäevi ehedalt ja ilustamata. Tõi korduvalt pisaragi silma. (Anet A)


Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris” – Vist küll ükski loom pole jäänud tähelepanuta. Olen ise metsade ja raba vahel üles kasvanud ja palju loomi näinud ning neist lugusid kuulnud. Palju tuttavat tuleb ette. (Elle P)


Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris” – Väga põhjalik. Tublid viited. Poleks uskunud, et Puškin nii ebausklik oli, jänest kartis. Teisalt vaadates kui populaarne on saade selgeltnägijatest slaavlaste hulgas, tundub see usutav. (Mari T)


Amy Stewart “Kurjad putukad: täi, kes sai võitu Napoleoni armeest, ja teised kuratlikud selgrootud” Kuigi need putukad on olemas, on mul hea meel, et meie kliimavööndis siiani veel ei ole. Olen sündinud 1941 a. ja 17aastaselt kuulsin hoiatavat juttu Hispaania kärbsest. Hea, et tõsi ei ole. (Maimi N)


Peter Wohlleben “Puude salapärane elu” – Elava ja hingava vahel ei ole erinevust! Puu väriseb, hingab ja me laastame laanesid, metsi. Puu on meie kopsud. Põnev, hariv, vaatan puid ja metsa imetlusega. (Anne S)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Lugedes saad teada loomade, lindude, roomajate ja putukate elust ja nende esinemistest muistendites ja usundites. Veel näed imelisi loomade pilte. (Maimi N)


Frans de Waal “Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?” – Pealkirjale viitav teave on hajutatud asjasse mittepuutuva vahele (ajalooline taust, teaduslik tekst). Inimlikult põhjendatud loomade käitumine. (Maila M)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – Mulle väga meeldis, et on lähenetud põhjalikult. Palju on räägitud viimase aja susivendadest. Hea raamat nendega tutvumiseks. Meeldis kõik, mis kirja oli pandud, ahmisin seda endasse. (Inge M)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – Salapärased, samas enamusele hirmutavad isendid. Inimestega äratuntavalt sarnased. (Ella M)


Peter Wohlleben “Puude salapärane elu” – Soovitan väga kõigile, kes armastavad põlismetsi, tunnevad huvi ökosüsteemi toimimise vastu või lihtsalt hoolivad oma lähiümbruse linnapuudest. Mõtlemapanev, teadmisi jagav, imepärane raamat. (Mari K)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Soovitan. Teadlased eitavad loomade vaimseid võimeid, kuid autor väidab vastupidist. Kellel on õigus? See raamat puudutas mitmeti – oli naljakaid lugusid, oli kahtlusi, kas mõningad uuringud on vajalikud.

Rosamund Young “Lehmade salajane elu” – Soovitan. Arvatakse, et loomadel puudub sotsiaalelu. Kuid neilgi on peresuhted, kiindumused, abistamine. Raamat andis lihaisule kõva hoobi, mis on ülimalt positiivne. (Mare A)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Soovitan, sest autorid viivad lausa kättpidi uute teadmiste, uute seoste juurde. Hämmastav kui palju tarkust on koondatud ühte ramatusse. (Reet V)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – Väga soovitan, avardab silmaringi ja võimaldab näha kardetud ja tihti vääriti mõistetud loomade olemust. Nii täpselt on kirjeldatud hundi-uurijate ja jahimeeste vastuseise, mis meil Eestis sarnane. Raamat tekitas sügavat poolehoidu huntide suunas, mõistmist, et hoolimata selgitustest, oleksin ise siiski üks neist, kes soovib, et nad saaksid rahus olla seniks kui nad ei ole minu lähedal. Huntidelt on palju õppida, eelkõige, kuidas hoolida ja hoida oma peret. (Miryam V)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Palju huvitavaid tähelepanekuid erinevatest loomadest, lindudest, putukatest. Kui ääretult mitmekesine ja huvitav on meie kaasolendite elu. (Eve R)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – Raamatus räägib Saksamaalt pärit naine oma suurest huvist huntide vastu.Ta viibib suure osa ajast Yellowstone’is, õpib hunte tundma ja teeb hundivaatlusi. Saab palju uusi teadmisi huntide elust, nende pere suhtest, kutsikate kasvatamisest jne. Hundikartus on meis muidugi sees ja parem ongi, hunt on ikka metsloom ja paitama ei maksa teda minna. (Mari P)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Isa ja poja teos sisaldab tohutu palju huvitavaid teadmisi nii putukate, roomajate, lindude kui ka loomade kohta. Turovskite teadmiste pagas on ammendamatu. (Mari P)


Axel Bojanowski “Ilma imeteod: kuidas tuul ja pilved mõjutavad meie tundeid ning teisi Maa mõistatuslikke nähtusi” – Lugedes seda raamatut saad teada nii mõndagi uut ilma toimimise kohta. (Maimi N)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Hoiatan: ei ole kerge lugemine. Antiikmütoloogia, folkloor, erinevad religioonid, loodusnähtused eri kultuurikontekstides. Läbi selle näidata, kui palju on inimesel sarnasusi eri loomaliikidega. Suur huvi ja hämmastus putukate peatükki lugedes. Sipelgad, mesilased, termiidid – nende koostöö, sotsiaalsus, sarnasus inimtegevusega. (Enel A)


Peter Wohlleben “Puude salapärane elu” – Soovitan, sest see valdkond on tõeliselt veel avastamata. Oodata võib inimeste suhtumise muudatusi metsade ja puude elu korraldamises. Ka maakeral looduse ja elu säilimiseks. Uskumatu, et puud kõnelevad omavahel – lõhnade kaudu peamiselt. Ka seeneniidistiku pikkus ja laius on muljetavaldav. Palju on seni veel avastamata – ka meie teadlane dr. Ülo Niinemets tegeleb sellega (Kaja Kärneri saade raadios). (Marta-Maie V)


Rosamund Young “Lehmade salajane elu” – Sarja “Looduse lood” raamat peamiselt lehmadest, väikeste kõrvalepõigetega ka lammaste, sigade ja kanade juurde. Raamat, mis paneb mõtlema lehmadele teise nurga alt – inimliku nurga alt – nägema neid mitte nagu piima- või lihavabrikut, vaid kui lemmikloomi. On selge, et autor tunneb lehmi väga hästi ja raamatu teema on tema jaoks väga selge – seega on raamatus väga asjakohased ja arusaadavad paralleelide tõmbamised ning näited loomade elust ja tegemistest on sümpaatselt ja soojalt kirja pandud. Iga sõna annab edasi autori armastuse oma loomade vastu. (Sandra O)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sinu sündi” – Lihtsalt ja arusaadavalt on kogu müsteerium kirja pandud. Eriti kasulik naistenõuandlates levitada. Ka kooliprogrammis võiks sees olla. (Helve V)


Axel Bojanowski “Ilma imeteod: kuidas tuul ja pilved mõjutavad meie tundeid ning teisi Maa mõistatuslikke nähtusi” – See raamat on teadmiste omandamiseks. Algus on optimistlik, sest näitab, et maailmas algatatud kliima soojenemise vastu võitlemises oleme midagi saavutanud. Hiljem selgub, et emake loodus ei halasta. Imetegu on see, et oleme nii kaua juuksekarva otsas rippudes kenasti elanud. Hukk on kogu aeg meie kõrval. Kõik suured selgeltnägijad on ju ette näinud selle sajandi keskmes toimuvaid hiigelkatastroofe. (Helve V)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Kindel, et iga lugeja on raadio vahendusel tutvunud A. Turovskiga. Muidugi lugeda, sest ega igav ei hakka. Ainult pealkiri jäi pisut segaseks. Kõik templitesse sattunud loomad ei elanud ju urgudes. (Helve V)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Liiga palju huvitavat, loomade, lindude, putukate jne. käitumisest. Sobiks loodushuvilisele käsiraamatuks. (Randar V)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sinu sündi” – Soovin, et nii noored mehed kui ka naised loeksid just seda raamatut, et oma esimeseks lapseks valmis olla. Ega sellise raamatu lugemisel erilist emotsiooni pole. Kuid tunnetad, et kõik kirjutatu on vajalik võimalikult paljudel teada. Ja seda on kerge lugeda. (Randar V)


Axel Bojanowski “Ilma imeteod: kuidas tuul ja pilved mõjutavad meie tundeid ning teisi Maa mõistatuslikke nähtusi” – Mõistlik raamat. Teemaks on teadusuuringud, mis seletavad mitmesuguste loodusnähtuste tekkemehhanisme. Planeedi maa stabiilsus on pidevas ohus. (Randar V)


Karsten Brensing “Loomade mõistatus: mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad” – Suurepärane kokkuvõte inimese kõrvase elusa looduse käitumise alastest uurimistöödest. Tulemused, mis lubavad autoril pidada loomade natuke inimesestamist kohasemaks kui meie ja teiste loomade ranget eristamist. Niivõrd üllatav, et isegi veidi šokeeriv. Kuna raamat väljendab teaduslikke seisukohti, peaks selle võtma koolide õppeprogrammi. Kuigi ma seni polnud loomaõiguslane, pärast loetud teost ma mõistan neid paremini. (Jüri S)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Hariv ja tark raamat loomadest, nende armastusest, leinast, kaastundest, valulävest. Paneb mõtlema, mida tunnevad loomad, miks nad just nii käituvad ja mitte teisisti. Nii nagu on inimeste hulgas erinevaid tüpaaže, on seda ka loomade hulgas. (Mari P)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sündi” – Pigem soovitan. Võimas värk on ikka see uue inimese saamine/tulemine. Raamat pani mõtlema kõikidele nendele nüanssidele, mis peavad õigesti minema, et siia maailma sünniks uus inimlaps. (Britt S)


Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris” – Rahvapärimuses on meie juured, pärimust võiksime tunda. Mulle meeldib, et Kõivupuu on kogutud pärimuse raamatutesse kirjutanud. (Maire S)


Aleksei ja Marcus Turovski “Teekond urust templisse, ehk Märk on vaataja silmades” – Tavalugejale liiga detailne käsitlus, väsitav. Zooloogidele kindlasti huvipakkuv kirjatöö. Huvitavamaks osaks oli minu jaoks peatükk hobustest. (Sirje M)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – Soovitan, sest siin on palju huntide perekonna elust, laste kasvatamisest. Omavahelisest suhtlemisest hääle – ulgumise teel. Ka meie rahva kunagisest uskumisest libahuntidesse – eks need olid tegelikult metsas majades elavad üksikud inimesed, kes suhtlesid huntidega – oskasid. Huvitav fakt meie tänapäeva probleemidele! Karu ja hunt ei söö lõhekala tervelt – ainult pea! Seal ei ole kahjulikke baktereid. (Marta-Maie V)


Elli H. Radinger “Vanade koerte tarkus : kuidas jääda rahulikuks ja näha olulist ehk mida me hallkoonudelt õppida võime” – See raamat oli tohutult südantliigutav. Viimaseid peatükke lugedes tikkusid pisarad lausa vägisi silma. Vanad koerad õpetavad meile seda, mis on elus päriselt tähtis, kuidas nautida päeva korraga ja seda, kuidas vananeda väärikalt. (Tiina Silvia L)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sündi” – Väga huvitavalt kirjutatud raamat. Olenemata sellest, et kohati oli väga palju teaduslikke termineid, oli raamat väga kergesti loetav ja põnev. Hulgaliselt huvitavaid fakte, mis olid paralleelselt välja toodud näidetega loomariigist. (Karoline A)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Tõeliselt kasulik lugemismaterjal looduses, eriti metsas matkajale. Kõne alla tulevad paljud aspektid, millega metsas kokku võib puutuda – maastik, jäljed, loomad. Väga suur võim on seentel. Kuidas putukatest jagu saada, milleks on hea hunt. Omaette liigutavalt on kujutatud puid. Südamest tulevad kirjaread. Aine oli huvitav, sisaldas palju uut infot, huvitavat teavet looduses liikujale, aga ka linnainimesele. Autor on kirja pannud loengu ja seetõttu on seda ühtlase tekstina lugeda natuke raskevõitu. Võib ainult ette kujutada, kuivõrd suurepärane oleks selliseid loenguid elavas esituses kuulata. (Linda K)


Rosamund Young “Lehmade salajane elu” – Kindlasti soovitan, vahva raamat. Igal loomal on oma iseloom. Looma tundes saab tema eest paremini hoolitseda. Meie lehm mäletas ja hoidis inimest, kes oli temaga, kui sündis esimene vasikas. Igal ühel ta end lüpsta ei lasknud – ainult emal ja sellel naisel. Muidu oli ta sõbralik ja suure helluse vajadusega. (Sirje S)


Frans de Waal “Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?” – Mõeldud looduse-eriala inimestele lugemiseks, aga kui suudad, siis oled tõeliselt palju teada saanud ja sa ei kahetse. Ma poleks arvanud, et loomad on nii targad ja nutikad. (Imbi M)


Elli H. Radinger “Huntide tarkus : kuidas nad mõtlevad, plaane peavad ja üksteise eest hoolitsevad – hämmastavaid fakte loomade kohta, kes on inimestega kõige sarnasemad” – Minu noor sugulane tätoveeris hundi ja lugege, saate teada, mis inimese alateadvusega toimub, kui loomad pakuvad huvi. Hunt – kes on, mis mõtleb. Nõrk ja arglik olend ei saa elus püsida. (Anne S)


Elli H. Radinger “Vanade koerte tarkus : kuidas jääda rahulikuks ja näha olulist ehk mida me hallkoonudelt õppida võime” – Vanad koerad õpetavad meid vananema. Muidugi, kui osatakse neid mõista. Äratundmisrõõm. Inimesed elavad erinevaid elusid erinevatel maadel, ent põlvkonnakaaslaste mõtetes on palju sarnast. (Ilme U)


Amy Stewart “Kurjad taimed: taim, mis tappis Sokratese ja teised botaanilised kurikaelad” – Taimede suvaline omavahel segamine teeks, moosiks jne on riskantne tegevus, sest võivad ilmneda tunnused, mis osapooltel puuduvad või võimendatakse mõnda tunnust. (Malle S)


Frans de Waal “Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?” – Peab arvestama, et ei ole kerge lugemine. Kohe aru saada, et kirjutatud oma ala asjatundja poolt. Lugejale veidi liiga spetsiifiline. (Doris J-P)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sündi” – Väga positiivsed emotsioonid, nii armsalt ja lihtsalt kirjutatud raamat, lugemine edenes väga kiirelt. Lisapõnevust andsid huvitavad faktid minevikust. (Stina S)


Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris” – Iseenesest mulle meeldib Marju Kõivupuud lugeda. Ta kirjutab hästi. Aga ma vist olen liiga pragmaatiline inimene, nii et see raamat niimoodi järjest lugedes muutus mulle … ee-ee … tüütuks – liiga palju ebausku, mütoloogiat. Aga muidu hea ülevaade, kuidas siinkandis loomadesse on suhtutud, mida neis nähtud, mida neis hinnatud või kardetud. Alapealkirjad räägivad enda eest: metsloomad, veeloomad, koduloomad, endeloomad, ohvriloomad, hirmsad loomad, mütoloogilised loomad, loomad ja rahvameditsiin, lemmikloomad.
Autori puhul meeldib mulle ka see, et rahvapärimus ei lõpe tema puhul näiteks 100-200 aastat tagasi, vaid pea igas raamatus on tal ka pärimusi, uskumusi tänapäevast.
Tsitaat peatükist “Mütoloogilised loomad” (lk 246): “Neid olevusi kujutatakse üldjuhul pigem inimesele ohtlikuna ja kirjeldatakse võimalikult ebameeldivana, juhuslik kohtumine või inimese provotseeritud kokkupuude selliste olenditega võib parimal juhul päädida suure ehmatusega, halvimal juhul aga kaasa tuua inimese surma. Nende mütoloogiliste olevuste ülesanne näib olevat muu hulgas ka rahvapedagoogiline: manitseda inimest mitte kujutama end looduse kroonina, kellele on kõik kõikjal ja alati lubatud ning kes võib looduses teha seda, mida parasjagu heaks arvab.” See tundub loogiline. Midagi sarnast on arvatud ka selle kohta, miks tekkis religioon. Juba inimkonna struktureeritud elu-olu algusajal – et kui sisendada, et keegi kõrgem olevus sind jälgib, siis saab inimesi nn ohjes hoida (á la kümme käsku). Et see oli vajalik inimese inimlikuks muutmiseks. (Viive J)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Soovitan teismeeast eakateni. Hästi kirjutatud, lausetest on tunda, et on saksa keelest tõlgitud. Parajad lühikesed peatükid. Aga nukker ka, mida linnapuud peavad üle elama. Mis saab maailma metsadest, seni naudime, kuni on rohelist ja peame lugu neist, kes hoolivad ja kaitsevad. (Leili K)


Peter Wohlleben “Loomade hingeelu” – Väga huvitav raamat. Sain palju uusi teadmisi, mida varem ei teadnud. Ka mina ei usu elu pärast surma. Eks see ole igaühe enda küsimus ja vastus.
Sead on äärmiselt puhtad loomad. Nad kasutavad väikese ja suure häda jaoks väljakäiguna kindlaid kohti. (Imbi M)


Katharina Vestre “Esimene saladus: sinu lugu – enne sündi” – Nii armastavalt kirjutatud raamat nii müstilisest teemast. Imetlus looduse suhtes. (Egle K)


Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris” – Marju Kõivupuu kirjutab sellest, mida ta väga hästi teab, juba kasvõi oma isiklikest looma-omamise ja -pidamise kogemustest lähtudes. Ja kirjutab loomadest eestlase elus nii vanal ajal kui ka tänapäeval, tuues lõputult näiteid rahvapärimusest. Ja kuna loomad ei kuulu ainuüksi eestlaste ellu, siis on ta raamatusse põiminud ka teiste rahvaste ja erinevate kirjatükkide (sh Piibli) looma-teemasid.
Miks osade loomade kohta on rohkesti pärimuslikku materjali ja miks näiteks 2017. aasta loomaks valitud metskitse kohta pole kuskilt leida pärimuslikku materjali, mis peegeldaks vanade eestlaste suhtumist sellesse graatsilisse looma… Autor selgitab:
„Loomadega seotud pärimus näib peegeldavat ja/või kajastavat esmajoones inimesele olulisi, ohtlikke ja/või mingil muul põhjusel tähelepanuväärseid metsloomi. Neile loomadele, kellega inimestel on olnud neutraalne suhe, pole erilist tähelepanu pööratud.“ (Ester L)

 

Vabalt valitud raamat sarjast „Roheline raamat”

Denis Noble “Elu muusika: bioloogia teispool geene” – Ülitark raamat. Kahju kui selline lugemata jääb. Väga rahul, et jõudsin läbi lugeda. Esimesed kolm peatükki huvitavad ja suutsin mingil määral aru saada, edasi oli huvitav, aga minuni ei jõudnud. Mõtlemapanev. (Randar V)


Denis Noble “Elu muusika: bioloogia teispool geene” – Olen liiga vana ja ei tea kui suure ettevalmistuse geeni ja genoomi alal tänapäeva keskkoolis õppinu saab. Aga igal juhul tark raamat. Kui kaugele on inimene jõudnud viimase 50 aastaga. Aga ees ootab veel rohkem tööd. Sest praeguses eluteaduses on pöördeline aeg. Ise lugedes pidin korduvalt lugema, justkui eksamiks valmistudes. Olen rahul. (Helve V)


Andreas Weber “Elus olla: erootiline ökoloogia” – Väga poeetiline ja samas filosoofiline. Autoril on tohutu armastus maailma vastu. Raamat on kingitus lugejale. Autori sooviks on kinkida oma kaunimad hetked jutustuse näol lugejale. Võtkem siis kingitus vastu. Armastan loodust. Igas aastaajas, igal ajahetkel võib süvenemise puhul leida elamusi. Eelistan neid ise kogeda. Teise vahendatud hetk tundub mulle kunstlik. Liiga palju viiteid kultuuritegelastele ja filosoofidele näitab autori eruditsiooni, aga jätab lugeja millestki ilma. (Helve V)


James Lovelock “Gaia kättemaks: miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?” – Raske ja valus lugemine, sest kirjeldab Maal toimuvaid protsesse, mis viivad paratamatult inimkonna hukkumiseni, kas siis toidu puudusel või kliima liigse soojenemise tõttu. Maa on palavikus, aga paraku inimkond pole seda endale täielikult teadvustanud. Ülemäärasest looduse kurnamisest tulenevaid tagajärgi alles hakatakse tasapisi märkama. Mõistmise ja vastumeetmeteni on autori, ühe silmapaistvama Maa tervise eeskostja, arvamusel alles pikk tee. Tema käsitluses on Maa elusolend ja sellisena raskelt haige. Ta toob võrdluse, kuidas me kohtleme haiget pereliiget, kuid tõdeb, et samavõrd haigest Maast ei hoolita suurt midagi. Raamat on varustatud rohkete fotodega, mis näitavad Maa olukorra halvenemist, energia ülemäärast tarbimist Euroopas ja USA-s, liustike taandumist jms. Asjakohased on sõnaseletused ja tõlkija märkused loetu paremaks mõistmiseks. Autor on lisanud ka nimekirja täiendavaks lugemiseks. Raamat ei sobi lugemiseks ajaviiteks, vaid on tõsine teatmeteos Maa katastroofilise olukorra mõistmiseks. (Linda K)


James Lovelock “Gaia kättemaks: miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?” – Sarja “Roheline raamat“ raamatuid tasub lugeda, kasvõi mõnda neist. Evolutsioonilised küsimused huvitavad mind. (Maire S)


James Lovelock “Gaia kättemaks: miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?” – Raamat paneb sind mõtlema, mind pani mõtlema meie metsadele ja raiele, mis toimub. Häirisid Tšernobõli arvud, aga ju on NSV Liidus palju maha salatud. (Maimi N)


Richard Dawkins “Isekas geen” – Väga soovitan bioloogia õpetajatele. Saab palju huvitavaid näiteid geenide ellujäämisest evolutsiooni käigus. Konkurentsist ja ellujäämisest. Kahju, et targaks saad alles vanana. Käitumismustrid loomariigis on üsna lähedased inimkonnale. (Taimi O)


David Beerling “Smaragdplaneet: kuidas taimed on muutnud Maa ajalugu” – Raske lugeda kui ei ole teadlane. Põnevaid seikasid teadusajaloost. Nt. maa kivimikihtides mis toimub… Aga mulle oli liigselt raske. (Anne S)


Ilkka Hanski “Sõnumeid saartelt: Elurikkuse ilmatuur” – Soovitan neile, keda huvitavad teadlaste tööd ja tegemised ning naudivad nende teadlaste mõtteid, kes keerulisi teemasid lihtsalt edasi annavad. Mind huvitab saarte teema, sain teaduslikku taustainfot, mis ei olnud raske lugemine. (Maire S)


David Beerling “Smaragdplaneet: kuidas taimed on muutnud Maa ajalugu” – Raamat on mõeldud tõelistele huvilistele, sest teistele on see raskelt mõistetav. Hapnik puhub elu sisse kõikidele keerulistele elusorganismidele. Kliima soojenemine viib maa järjest kuumemasse seisundisse. (Imbi M)


Denis Noble “Elu muusika: bioloogia teispool geene” – Kui muusika ja geneetika kokku panna, siis saab täitsa võluva raamatu. Jah, muidugi nõuab see lugejalt pisikest eneseületust. Tegemist ei ole ju mingi ajaviite-looga. Raamatu moto on laenatud Leonardo da Vinci’lt: „Kas sa siis ei tea, et meie hing on komponeeritud harmooniast?“ Ja raamatu lõpus on selline kokkuvõte: „Ma panin käesolevale raamatule pealkirjaks „Elu muusika“, kuna ka muusika pole asi, vaid protsess. Seda tuleb hinnata eelkõige terviku seisukohast. Ja nagu me teame, on muusikat ka väga keeruline sõnadega kirjedada…“ Kindlasti tuleb lugeda Kalevi Kulli lõppsõna. Kas alustada sellest või lõpetada. See aitab aru saada. (Ester L)


Denis Noble “Elu muusika: bioloogia teispool geene” – Liiga raske lugeda, liiga teaduslik. Geenide olulisusest meie elus. Ilmselt on see teema, mida ei saagi väga populaarselt kirjeldada. (Maie R)


David Beerling “Smaragdplaneet: kuidas taimed on muutnud Maa ajalugu” – Soovitan. “Kui paljud meist on seisatanud ja mõelnud selle üle, kuivõrd tegelikult on, kuivõrd sügavuti on nad mõjutanud elu Maal – kõige kaugemast minevikust tänapäevani – ja kuivõrd määrav on nende osa kliima kujundamisel.” (lk 7) “Taimed mitte üksnes ei varusta meid eluks vajaliku kütuse, toidu, peavarju ja ravimitega, vaid ülendavad ka meie meeli ning annavad inspiratsiooni.” (lk 7) (Ilme U)


Andreas Weber “Elus olla: erootiline ökoloogia” – Soovitan. See on eriline. Väga teaduslik lähenemine. Autor käsitleb kogu loodust erootiliselt st. omavahelistes suhetes. (Maie R)


Andreas Weber “Elus olla: erootiline ökoloogia” – Väga raskesti loetav. Maailma mitmekihisus on viidud teaduslik-filosoofiliste tunnetuslike tõdedeni. Olen rohkem kahe jalaga maa peal ja nii peaks. Ei suutnud sarnaselt juurelda loetu üle. (Kadri M)


Clive Ponting “Uus maailma roheline ajalugu: keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine” – Kes nautis David Quammeni „Hüpe“, see võiks lugeda ka „Rohelist ajalugu“. Need raamatud on seotud. Suurlinnad on koos põllumajandusega haiguste kasvu ja leviku ala, julgeoleku risk. (Malle S)

 

Gaia Vince „Seiklused antropotseenis: retk inimese kujundatud planeedi südamesse”

Kätte on jõudnud kliimamuutuste ajastu. Raamatus näidatakse, kuidas tavalised inimesed kõikjal maailmas muutuva kliima tingimustes toime tulevad ja tuleb tõdeda, et inimeste leidlikusel pole tõepoolest piire. Inimene, see kõlab uhkelt! Inimesed on alati ümbritsevat keskkonda muutnud tänu suurepäraselt arenenud ajule, mis meid looduskeskkonna mõjude eest kaitsta suudab. Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu. (Imbi M)


Väga informatiivne teos. Palju saab teada. (Miia M)

 

Mark Carwardine „Viimane võimalus näha”

Humoorikalt ja muhedalt kirjutatud reisiramat väljasuremisohus liikide jälil. Südantsoojendav. Liigutav lugemine. Mägedes ja ojades ja auravates malaariasoodes kahlav teadlane Mark otsib erilisi loomi, kaasas BBC võttegrupp. Tragikoomiline ja ilus raamat. (Tiiu V)


Pidevalt hävivad maailmas paljud loomaliigid, tahame me seda või ei taha. Lohutuseks on, et tekkib asemele uusi liike. Maailm on pidevas pöörlemises ja arenemises. Paljud liigid hävivad just inimtegevuse tagajärjel, seda saaks vältida. Inimene, kui nn. „looduse kroon“, peaks seda takistama. (Mari P)


Autor ütleb: “Minu arvates on meie kohus maailmale rääkida, mis seal toimub.” (lk 92). Loeme siis, vaatame pilte ohustatud loomaliikidest ja sellest, mida on ette võetud nende kaitsmiseks ja päästmiseks. Imetlen autorite teadmisi ja ettevõtlikkust ohus olevate loomade otsimisel ja sellest teavitamisel. Mõtlemapanev igal juhul. (Elle P)


„Ja pange nüüd tähele, sest siinkohal läheb lugu eriti ärevust tekitavaks. Keegi ei tea täpselt, kui palju loomaliike planeedil täpselt elab, kuid 10-35 miljonit on üsna tõenäoline arv. Nii et kui veerand neist on hädas – mis oleks meie olemasolevatele teadmistele tuginedes täiesti mõistlik hinnang – siis on väljasuremisohus umbes 3,75 kuni 7,5 miljonit loomaliiki.“ (lk 313)
Raamatu lõpetab selline murelik küsimus: „Kas te kujutate ette maailma ilma lõvideta? Või siis ilma jõemanaatide, ninasarvikute, aiede, kakapode, komodo varaanide või sinivaaladeta?“ Ka mina ei kujuta. Ausõna. (Ester L)


Väljasuremine on looduse loomulik osa. Inimeste põhjustatud keskkonnamuutused ähvardavad tuhandeid taime- ja loomaliike. Ladusat lugemist illustreerivad ilusad fotod. Loomad väärivad päästmist. (Imbi M)


Raamat on siis ülevaade viimasest võimalusest näha mõningaid väljasuremisohus olevaid loomi ning heita pilk nende kaitse korraldamisele. Ja kuigi me seda nii hästi ei näe ega tunneta, siis elurikkuse kadu on hetkel käimasolev katastroof.
“Ja pange nüüd tähele, sest siinkohal läheb lugu eriti ärevust tekitavaks. Keegi ei tea täpselt, kui palju loomaliike planeedil täpselt elab, kuid 10-35 miljonit on üsna tõenäoline arv. Nii et kui veerand neist on hädas – mis oleks meie olemasolevatele teadmistele tuginedes täiesti mõistlik hinnang – siis on väljasuremisohus umbes 3,75 kuni 7,5 miljonit loomaliiki.” (lk 313)
Ja suurem osa väljasuremisest on üht või teistpidi seotud inimtegevuse mõjudega – me hävitame elupaiku või tapame loomi, sest väidetavalt on nende mingi osa väga väärtuslik või lihtsalt kuna nad meile ei meeldi. Ja paraku ei tea mitte keegi täpselt, mis juhtub kui püramiidist piisaval arvul elemente eemaldada – milline siis see kokkukukkumine saab olema.
Kuigi võib tunduda, et raamat oli masendav, siis tegelikult see nii ei olnud. Raamat on väga hea ning mõnus lugemine. Kogu selle traagika juures sai nii mõnigi kord muheletud. Ja ma tahaks näha seda BBC sarja ning ka lugeda mõneti raamatu alguseks olevat esimest viimase võimaluse raamatut (mille kirjutas Douglas Adams). (Kai K)


Super raamat, mis võiks kuuluda kohustusliku kirjanduse hulka. Mõnusa briti huumoriga vürtsitatud raamat äärmiselt tõsisel teemal. Naerupurtsatused vahelduvad pisaratega. On hirmus mõelda, millise laastamistööga inimkond nii lühikese ajaga on hakkama saanud ja kuidas liike igapäevaselt üha vähemaks jääb. (Piret P)


On palju selliseid loomi, kellest pole midagi kuulda olnud ja on ka kohe lõplikult kadumas looduses. Kohutava kiirusega kaovad paljud loomaliigid, linnud, kalad jne. Metsade häving kohutava kiirusega Lõuna-Ameerikas Amazonase ümbruses jne. (Marta-Maie V)


Ma kohe kindlasti ei ole loodusraamatute armastaja ja eks mul on suuresti õnnestunud neid ka vältida. Kuna aga selle aasta väljakutse teema on loodusega seotud, siis kirjelduse järgi valitud raamat osutus täielikuks jackpotiks. Mark Carwardine „Viimane võimalus näha” on suurepärane raamat, millest olen täiesti vaimustuses. Raamat on kirjutatud väga kaasahaaravalt, seda lugedes saab naerda, selles on toodud kurvakstegevaid fakte (loomade küttimine ja väljasuremine), aga kõik kokku töötab nii hästi, et avastasin end igal vabal hetkel raamatut lugemas. Kindlasti tuleb raamatu koomilisele poolele abiks ka Stephen Fry kaasategemine (ja kerge koomiline äpulikkus kohati). Raamatut lugedes ning ka nüüd kui see on läbi, on tunne, et tahaks käia ja kõigile öelda, et lugege seda raamatut – see on lihtsalt nii hea. Nii et – lugege! (Sandra O)


Köitev stiil, andekad dialoogid, ühiskondlik aktuaalsus. (Maila M)


Ääretult ladusas ja humoristlikus laadis, põnevalt kirjutatud. Imelised ja kvaliteetsed pildid, palju huvitavaid fakte. (Kadri M)


Väga hea huumoriga kirjutatud raamat olulisest teemast: haruldastest loomadest ning mis on neist aastate möödudes saanud. Põhiline emotsioon oli positiivsus ja igast äpardusestki nalja leidmine. Rõõm, et on olemas inimesi, kes hoolivad loomadest. (Egle K)

 

Alexandra Oliva „Üksinda”

Kõigile, kellele meeldib ulme. Hirmus lugu üksinda toimetulemisest karmides tingimustes. (Sirje R)


Soovitan seda raamatut neile, kellele meeldivad postapokalüptilised teosed. Raamat oli huvitav, eriti põnev oli lugeda, kui raske oli peategelasel vahet teha päriselul ja tõsielusaatel. Tegelased olid omapärased, kohati sai isegi mõnega neist samastuda ning mõelda, mida ise sellises olukorras teeks, kui peaks miljoni dollari eest metsas hakkama saama ning kas ma üldse võtaks vastu otsuse minna sellisele võistlusele. (Gerda S)


Põnevusromaan, mis räägib reality show‘st, aga samal ajal läheb lahti pandeemia. Osalejates tekib segadus, nad ei saa aru, mis toimub. Pandeemia ei tapa kõiki, üksikud jäävad ellu. (Mari P)


Kuigi peategelane ei teadnud ellujäämisest eriti ja oli suhete traumas, suutis ta õppida ja ellu jääda. Lugesin kaks korda läbi, sest oli tunne, et midagi jäi kripeldama. (Maimi N)


Vägivald. Veidi õudne mõelda, et nauditakse vägivalda kunstis. (Marja-Liisa S)


Huvitav ja ka põnev. See teos näitab, et kui tunned loodust, saad hakkama ja oled elus ka üht teist teada saanud. Osalejad peavad ellu jääma. Raskused teevad tugevaks. Alla ei tohi anda. (Imbi M)


Reality show, kus võitja saab miljon dollarit. Aga miski läheb viltu. Miks? Elus ikka juhtub. Raskused tugevdavad vaimu. (Anne S)


Kui meeldivad põnevikud, on igati omal kohal. Olelusvõitlus pidades kõike enda ümber mänguks samas teadmata, et vahepeal on puhkenud pandeemia, mis on hävitanud kõik ümbritsevad külad ja alevid. Põnev, kaasahaarav, hästi sujuvalt kulgev. Kardan, et filmina võiks kohati olla liiga võigas, samas raamatus oma kujutlusvõime baasil ja läbi peategelaste katkiste prillide ja uduse nägemise oli kõike paras doos. (Miryam V)


Võrdleksin seda põnevusromaani ameerika märulifilmiga. Ootasin metsiku looduse kirjeldusi, mida ei leidnud. Muljed raamatust nii õõvastavad kui ka hirmutavad. Äkki kõik see ongi tegelikuses võimalik? Nagu katkuepideemiad meie ajaloos? (Eve R)


Tõsielusaate osalejad peavad metsas ellu jääma. See on neile tõsine katsumus, vürtsi lisab loole tõsiasi, et samal ajal toimub tegelik katastroof. Kinnitust sai asjaolu, et sihikindlus viib võidule, kunagi ei tohi alla anda. Mulle meenutas see lugu aastaid varem ilmunud Suzanne Collins raamatut “Näljamängud.” (Triinu M)


Üsna põnev, soovitan. See saade oleks liiga julm, et seda tegelikult teha saaks. Inimene, kes tunneb loodust, saab üsna vähesega hakkama. (Sirje S)


Mulle meeldis enam tõsielusarja osa kui sellele järgnev ellujäämine kohe peale surmavat epiteemiat. Mind kindlasti mõjutas, et tõsielusarja ilukirjandust pole ma enne lugenud. Lugesin läbi ühe hingetõmbega, nagu vist ongi parem viis selle loo tarbimiseks. Sest enne kui olin jõudnud hakata küsima selgitusi kogu epideemia loo kohta, olin looga üsna rahul. (Aet T-T)


See oli päris hea raamat. Kuigi lugeja saab kiirelt aru, et tegemist ei ole enam “mänguga”. Haaras kaasa ja oli põnev. See raamat tekitas minus huvi sarja “Alone” vastu, mida nüüdseks ka meil mitu hooaega näidatud. Sellised peale katastroofi raamatud on mulle ikka meeldinud. (Tiina R)