NB! Templi saab ÜHE rahatarkuse raamatu eest.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Estonia pst 8, 15044 TALLINN
Tel: 683 0917
E-kiri: teenindus@nulltln.lib.ee, keskraamatukogu@nulltln.lib.ee
Meediapäringud ja koostööpakkumised: kommunikatsioon@nulltln.lib.ee
Registrikood 75016071
Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.
Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.
Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.
JIM ASHILEVI
Tom-Olaf Urb soovitab: “Ausalt, ma ei ole seda raamatut veel lugenud, aga Jimi eelmine teos Kehade Mets meeldis mulle väga. Aga kuna see raamat on välja müüdud, siis..”
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Ilja Prozorov on sündinud 1987. aastal Tallinnas ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes slaavi keelte ja kultuuri erialal. Proosat hakkas ta kirjutama ja avaldama viis aastat tagasi.
Seda raamatut tutvustab ta nii: „Neid kaht lugu seob sama teema – pagulaselu. Mind on alati huvitanud inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei suuda ennast kodumaal leida ja sõidavad ära. Need, kes on ära sõitnud, jäänud magama ja ärganud üles kodumaast kaugel, teavad, kui nukker see vahel on. Igal neist on oma lugu, oma teekond, mis väga sageli käib läbi põhjast, ja sellised tegelased pakuvad mulle huvi – justkui uuriksin teist universumi. Kõige paeluvam on jälgida inimest, kui ta nagu lind oma pesast lahkub ja asub pikale teekonnale, mida nimetatakse eluks.“
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Eesti loodus“ on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid.
Tõnu Õnnepalu
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Anna Kaare debüütkogu „InteГрация“ (Värske Raamat #28) üks peamisi teemasid on naiseks olemine, seejuures vaadeldakse maailma irooniast ja sarkasmist tulvil pilguga. Otsitakse enda kohta nii kultuuriliselt kui ühiskondlikult, otsitakse ka kuuluvustunnet, ehkki selle leidmine alati ei õnnestu.
genotsiid ja dieedinipid
tüüfus ja kõhulahtistid
esivanemate mälestused ja ameerika supermodell
pühadeks vormi
suveks saledaks
üleprivilegeeritud
uue ühiskonna naised
leib ajab meidki nutma
leib on vanem kui meie
leib on püha
aga … 52 grammi süsivesikuid ikkagi
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ väljaandmise aastal tähistame Eestis homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise 30. aastapäeva: 1. juunil 1992. aastal jõustus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks, milles meeste homoseksuaalseid suhteid enam ei keelatud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on hakatud uurima Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud.
Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist!
Raamatu autorid on Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Bart Pushaw, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, keeletoimetaja Aet Kuusik. Raamatu koostasid Uku Lember ja Rebeka Põldsam. Illustreeris Jaanus Samma ning kujundas Stuudio Stuudio. Väljaandja on Eesti LGBT Ühing.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Siin kaante vahel on kimbuke kirju. Üsna kirju kimbuke. Kiri on eriline ja isiklik žanr, kuid isiklikum veel, kui kirjutad iseendale. Selles kogumikus vaatavadki iseendaga tõtt tuntud ja erilised eestlased või Eestiga seotud inimesed. Vaatavad aastate taha ja kirjutavad sellele minale, kes nad kord olid, sellena, kes nad on praegu. Kirjades on kirjutajate kujunemise lugu, nende elu jooksul omandatud tõed ning nende iseolemise ja edasiminemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Aasta Raamat 2022 võitja
“Mulle tundub, et see, mida me elus, väljaspool endid otsime, on äratundmine – on see siis kunst, teater, kino, raamatud, muusika või teised inimesed… Me tahame äratundmist! Selle puudutust. Ja see raamat pakub kaanest kaaneni äratundmist. Selles äratundmises on ilu, valu, pisaraid ja naeru. Veel enam, need tekstid, need sõnad mõjuvad justkui puhastavalt ja tervendavalt! See on rännak lapsepõlvest küpsemiseni, kevadest talveni ja maapinnalt taevalaotuseni.” Natali Väli näitleja
““See, mis sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,“ kordas mu kadunud vanaema, pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu piibel, mu usk, mu mantra. Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi. Vaenamine vaenlastena. Vimm vihkamisena. Hea headusena. Soe soojusena. Elu peegeldab alati vastu. Milline kergendus on mõista nende kõige lihtsamate asjade võlu.” Lauri Räpp
“Elu on pidev areng. On paremaid ja halvemaid aegu, aga lõpuks läheb kõik alati nii, nagu minema peab. Vahel on hea, kui keegi midagi su lennuteele kaasa ütleb või mõtleb koos sinuga. Täpselt selline tunne tekib Lauri tekste lugedes, ta on nagu kaasaelaja, lohutaja, motiveerija. Tema tekstidel on kummaline mõju – siis, kui sul on elus keerulised ajad, mõjuvad ta tekstid lohutavalt ja lootust andvalt, ja lihtsamatel aegadel annavad ta tekstid sulle hoogu juurde.” Rain Siemer kirjastaja
Autorist: Lauri Räpp on avaldanud neli raamatut, mida on müüdud kokku üle 11 000 eksemplari. Tal on Instagramis üle 20 000 jälgija, mis teeb temast Eesti suurima jälgijaskonnaga tekste ja luuletusi postitava inimese.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana. „Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.” „Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.” „Sa oledki must kümme aastat vanem.” „Jah, ja tahan sind hirmsasti!” „Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.” „Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?” „Üheksanda.” Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses. „(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kätlin Kaldmaa “Mu tiivad on mu juured” jutustab maailmast, mis on me üks ja ainus kodu. Luuletajal on salaside tiivulistega ja õhkutõus on alati võimalik. Ja maailmaränduri tiibadest saavad rändjuured, mis kinnituvad ja toidavad mullatagi. Kus tahes võib nõnda leida kodu ja seal sünnivad lood, kus õigeid sõnu ja animaalseid nõkse valdav autor loob püsivad sidemed kõige elusaga.
Kaldmaa maailmas leidub veel paiku, kus tiibu puhata. Nii jaksab süda ikka tuksuda. Ja kaugus ja lähedus on üks ja sama. Ja muld ja õhk. Ja tiivad on juured ja juured on tiivad.
Kätlin Kaldmaa on kirjanik, luuletaja, tõlkija, kriitik ja loovkirjutamise juhendaja. “Mu tiivad on mu juured” on tema viies luulekogu. Kätlin Kaldmaa luulet on tõlgitud mitmekümnesse keelde ning lisaks antoloogiatele on ta luulekogud tõlkes ilmunud araabia, hispaania, inglise, kreeka, sloveenia ja soome keeles.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Eesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. „Naise koht” on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.
Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks. Tõeline tour de force! Rainer Kattel, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees
„Naise koht” aitab mõista naiste süstemaatilise alaväärtustamise ajaloolisi, poliitilisi, folkloorseid, anekdootlikke, eraelulisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Selle raamatu olulisim osa on Eesti kontekst ja eriti Marianne Mikko kogemused ajakirjaniku, poliitiku ja aktivistina. Mare Tralla, kunstnik
Feminist Marianne Mikko sündis 1961. aastal. Tartu Ülikooli diplomiga raadioajakirjanik töötas kaheksa aastat Eesti Raadios. Seejärel Eesti Ekspressis, Päevalehes, Eesti Televisioonis. Ta rajas Eesti Televisiooni korrespondendipunkti Brüsselis, kus ta töötas ajavahemikus 1994–2000. Marianne Mikko pani aluse välis- ja julgeolekupoliitika kuukirjale Diplomaatia, olles selle esimene peatoimetaja 2003–2004.
Poliitik Marianne Mikko nimi on seotud kaitse- ja julgeolekupoliitikaga. Ta kuulus kahe Riigikogu koosseisu (XII, XIII) riigikaitsekomisjoni koosseisu. Ta on oma poliitikukarjääri algusest saadik pidanud tähtsaks seista naiste õiguste eest. Seda nii Euroopa Parlamendi (2004–2009) kui ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (2015–2019) liikmena. 2006. aastast kuulub ta Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei Naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.
Marianne Mikko on kirjutanud ridamisi artikleid naiste õigustest. Ta oli üks esimesi, kes tõstatas Eesti ühiskonnas soolise palgalõhe teema. Ta kirjutiste keskmes on olnud nii lähisuhtevägivald, soostereotüübid kui ka naiste vähene esindatus poliitikas. Ta on naiste õigustele juhtinud tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka oma missioonidel Euroopas, aga ka Aasias ja Aafrikas. Mitmel korral on ta osalenud ÜRO Naiste Komisjoni korraldatud naiste nädalal New Yorgis.
Marianne Mikko on paljude raamatute autor, sh „Viimase impeeriumi lõpp” (1991) „Moldova – lääne ja ida vahel” (2009), „Koridorides libedal jääl” (2020) ja „Kroon kuningriigis” (2020).
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Ja järsku olin ise kaelast saati vees. Hirmu ma ei mäleta, seda ka mitte, mitu sekundit ma seal viibisin. Mäletan ainult pootshaaki, millega mind kindlalt ja jõudsalt päästevesti kraest üles tõsteti. Kiiret sõitu koju. Kuuma vanni. Ja seda meeletut uhkustunnet: kukkusin merre!
“Rangøy Norra maastiku, õigupoolest veestiku kirjeldusi tasub lugeda kas või geograafilises ja antropoloogilises võtmes. Tema maailmanägemis- ja kujutamisviis on üllatavalt kaugel heaoluühiskonnale iseloomulikust pseudoprobleemistikust.”– Pille-Riin Larm, Vikerkaar
“Ta poetiseerib merd ja merendust, lausudes vastavaid oskussõnu iselaadse hellusega.”
— Alvar Loog, Postimees
“Tänu isiklikule perspektiivile tekib asjadest laiem arusaamine, laiem vaade ajale, ruumile, ajaloole ja oma identiteedile.”– Mariliin Vassenin, Looming
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Eestis on väga palju inimesi, kes võivad öelda, et nende vaimuelu üks suurim mõjutaja on olnud Fred Jüssi. Ta on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja, kes looduse ja kultuuri ristteel seistes on aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.
Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.
Raamat sisaldab Fred Jüssi Ööülikooli loenguid: loodusest, emakeelest arhitektuurini. Ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks on peetud pikk vestlus autori kujunemisloost ja mõttemaastikest.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Onu Moritza sõnaraamat“ on mõtteline jätk David Vseviovi raamatule „Elulugu. Kaks esimest nädalat“. „Onu Moritza sõnaraamatut“ võib nimetada ilukirjanduslik-dokumentaalseks fiktsiooniks, milles segunevad reaalsus ja väljamõeldis. Tegemist on David Vseviovi perekonnasõbra „onu Moritza“ koostatud ning juhuslikult ja tagantjärele autori kätte sattunud niinimetatud sõnaraamatuga, mille eesmärgiks oli jagada Davidile õpetussõnu ja tegutsemisjuhendeid tulevikuks. Millistest valikutest „onu Moritz“ seejuures lähtus, on raske öelda, kuid valdavalt on tema õpetussõnade aluseks isiklikud läbielamised ja kogemused. Need läbielamised ja kogemused moodustavadki raamatu mitmekümnest loost koosneva paleti..
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Minu ehmatav kohtumine karuga ilmestas suurepäraselt seda, mida loodus võib inimesele pakkuda – sisemist arengut. Tol aprillikuu hommikul lükati mind emotsionaalse skaala äärealadele. Kohta, kus ma polnud vähemalt teadlikult varem käinud. Kogesin enda jaoks täiesti uusi emotsioone. Minult oli sageli küsitud, et kuidas käituksin, kui satuksin metsas karuga vastamisi. Ma ei tea, kas suutmatus sellele vastata painas mind kui matkajuhti, kelle kogemustepagasis selline olukord puudus. Või näris mind mingisugune sügavam huvi iseenda suhtes. Kuidas ma siis ikkagi käituksin?
Loodus pakub pidevalt selliseid pendeldusi teadlike ja alateadlike ruumide vahel. Selleks ei pea ilmtingimata karu või hundiga karvupidi kokku jooksma. Ka liblika lend või veevulin metsaojal võimaldab meil avastada oma sisemaailmas paiku, kus me varem pole viibinud. Selles valguses võiks loodusmaastikke vaadata ka kui õnge, millega enda seest täiesti uusi tahke välja õngitseda.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.
„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”
*
Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus!
Mart Juur
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Raamat eesti keele õppimisega seotud arusaamatustest ja naljadest, eesti ja vene keele sarnasustest ja erinevustest, eesti keelest mõjutatud vene keele eripärast.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Vahel on pimedus hääli täis, vana maja, tuul puhub öö hääli läbi pragude. Siis on jälle mõni õhtu nii vaikne, nagu hoiaks kogu ilm hinge kinni. Endalgi on siis tunne, et oleks parem olla mõne aja ilma hingamata. Lihtsalt istud vaikuses, Aleksander, püüad vaikuse rütmi tabada ja oma hingamist selle järgi seada, ükski hääl ei pääse enam vaikuse ringist sisse.
Midagi siiski, vaikus on äkisti häiritud. Võõrad jalad nühivad väljas uksematti, raskelt, kõhklevalt, pikkamisi.
On aasta 2066.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Ootamatust töökaotusest šokis Lilian kohtub peol noore naisega, kes toob temas esile uued tunded ning avab vanad haavad. Kui Lilian kutsutakse tegema valimiskampaaniat peaministrikandidaat Triinu Tuhalale, sukeldub ta töösse halastamatus poliitikamaailmas. Hoolimata tempokast karjäärist ja mehest tema elus ei saa ta peast 20-aastast Monat. Tänapäeva Eestis aset leidva sündmustikuga romaani keskmes on naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused.
Romaani käsikiri võitis 2019. aasta romaanivõistlusel kolmanda preemia.
„Kriipiv ja ehe. Korraga kõige robustsem ja kõige endassehaaravam raamat, mida ma Eesti kirjanikult viimasel ajal lugenud olen. Jah, muidugi on see ilukirjandus, aga selles raamatus on rohkem elulist tõde kui mõnes dokumentaalprojektis ja ma usun, et „Tüdrukune” toob kaasa väga palju väga olulisi vaidlusi väga paljudes seltskondades.” – Keit Pentus-Rosimannus
„Lugemine oli valus. Kui ma saaksin, teeksin selle raamatu kohustuslikuks kõigile meestele. Ja nendele, kes söandavad rünnatud naistele öelda, et nad on äkki ise seda põhjustanud.” – Andrei Hvostov
„Me peame rääkima oma lugusid. Et keegi ei arvaks, et on ainuke, kes on end niimoodi tundnud. Eia julgeb rääkida neist asjust, millest tavaliselt ei räägita – julgelt, ausalt ja kaasahaaravalt!” – Evelin Võigemast
„See on provokatiivset laadi armastuslugu kahe naise vahel, mis on aktuaalne ja lõikab vahedalt. Värske ja usutav. Lugesin läbi ühe hooga.” – Tiit Aleksejev
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Mis on vaade? Esmapilgul midagi üsna lihtsat: see on miski meid ümbritsev või meid ümbritsevas, mida on huvitav vaadata – polegi nagu vaja pikalt arutada. Aga mis õieti selle huvitavuse tekitab, millest huvitavus koosneb? Miks leidub vaateid, mis ei tundu ammenduvat, mis tunduvad ühtaegu avavat ja varjavat? Miks ülepea on vaateid vaja, miks me neid otsime, nende juurde naaseme? Sellele püüabki leida vastust Jan Kausi esseeraamat „Vaade“
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kas üks uudis, ei, veel vähem – üks sõna võib muuta maailma? Jane oma igatahes muutis. Kui lihtne oli elu enne seda saatuslikku sõna emalt. Jane oli püsti hüpanud ja püüdnud ära joosta … Aga kas elu eest saab ära joosta? Romaan, mis arutleb teismeliste oskuse või oskamatuse üle vapustustega toime tulla, saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2016. aasta noorteromaani võistlusel II koha. Ene Sepa varasemad noorteromaanid „Medaljon“ (2009), „Minevikuta mälestused (2010) ja täiskasvanutele suunatud „Väike roosa pilet paradiisi“ (2015) on samuti võistlustel tunnustust pälvinud.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Ave Taaveti proosale on omased värvikad tegelased, sõnamängud ning sujuv liikumine argise ja üleloomuliku vahel. Värske Rõhu raamatusarja 26. teose lood leiavad aset maailmas, kus kahvel on alati kõver, klaas kandiline ja lambipirn kärbsemustane. „Valerahategija” kangelasi võib kohata Vikerraadio õnnitlussaadetes, Sotsialistliku Põllumajanduse lehekülgedel ning magalarajooni betoonplokkide vahel. Ehkki juttude aines pärineb sageli selle maailma varjupoolelt, on teemade käsitlusviis mänguline ja humoorikas.
Mudlum soovitab: “Ave Taaveti esikkogu “Valerahategija” on millegipärast paigutatud „huumori” kategooria alla. Äkki tõstetakse ikka lugupidavalt ilukirjanduse sekka tagasi? Mitte et see poleks omal kombel humoorikas jutukogu, kahtlemata on, aga seda on ju ka Tauno Vahteri “Pikaajaline kokkusaamine” ja kas on üldse ühtki õiget kirjandusteost, kus ka tibake nalja ei saa? Soovitan autoril silm peal hoida, varsti on temalt oodata juba romaani ja üldse tasuks noorautoreid enne märgata, kui nad vanaks saavad.”
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
“Vapilõvi” on erakordne lugu Eesti presidendist. See on veel midagi enamat – aken Eesti presidendiks olemisse.
Aus, ilustamata. Arusaadav.
Ma käisin selle kirjutamiseks mitme aasta jooksul president Kersti Kaljulaidiga kaasas ning lindistasin telefoniga kõike nii avalikult kui ka salaja.
Neil salvestistel kuulen ma presidenti naermas, vihastamas, ma kuulen teda rõõmsa ja hirmununa. Kuulen teda isegi tulist kurja vandumas. Päris inimesena.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Sinu käes on raamat, mis räägib õnnest ja rahulolust. Jagan sinuga enda lugu, ent ka mõtteid laiast maailmast. See raamat ei räägi sellest, kuidas saada rikkaks ja ilusaks, vaid sellest, kuidas oma tavalisse argipäeva tuua rohkem rõõmu. Samuti ei paku ma sulle õnnevalemit, aga usun, et leiad siit teeviitu, mille abil rahuldust pakkuvama elu suunas liikuda.
See raamat jaguneb mõtteliselt kolmeks. Esimeses pooles uurin, mida on õnne ja rahulolu kohta rääkinud teadlased ja vaimsed õpetajad ning arutlen sekka oma isiklike kogemuste ja taipamiste üle. Raamatu teises pooles jagan oma õnnelike hetkede päevikut, mida pidasin 2020. aasta juulis ja augustis. Loodan, et see suunab ka Sind märkama oma argipäevas positiivset ja head. Kolmandas osas teen oma rännakust kokkuvõtteid.
Ma ei ole õnne-ekspert, vaid uudishimulik teekäija, kes uuris, kuidas enda elu õnnelikumaks muuta. Kirjutasin selle “õnnelik olemise käsiraamatu” eelkõige endale, ent loodan, et see inspireerib ka Sind looma oma ellu positiivseid muutusi.
Mari Tammar on varem avaldanud raamatud „Sõna raamat“ (2012) ning „Hundihüüdja“ (2019).
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
