Osalejate tagasiside

Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Väga hästi kirjutatud näitleja elust teatris ja tema kujunemisest näitlejaks. Tavalisele teatri külastajale tundub, et kõik on nii lihtne, et mine lavale ja mingit muret ei ole. Tegelikult on see suur töö iseendaga. Kõikidel näitlejatel selleks jõudu ja ka oskust ei ole. Staarideks saavad tugevamad. – Imbi M

Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Jim Ashilevi kirjutab oma kutsumusest, teisest kodust ja kirest – teatrist, kirglikult ja ausalt, ennast positsioneerides, otsides enda kohta teatris ja teatri kohta endas. Nii idealism kui realism – „ei saa sinuga, ei saa sinuta“. Teater kui mäng, mida inimene vajab näha ja kogeda. Teater kui elupide ja rituaal. Ideaal – „Need väärtused, mille alusel teater inimesi omavahel koos töötama ja läbi käima paneb, muudavad maailma paremaks paigaks“ (lk 71). Nauditav ehe lugemine, mis loob mõistmist ja kaasa elamist. -Kati V

Ilja Prozorov „D train. Roheline piinapink” – Selles teoses oli võimalus tutvuda pagulaselu erinevate tahkudega. Inimene peab enne seda endale selgeks tegema, kas ta on võimeline sellist elu elama. Kahjuks kõik selleks suutelised ei ole. Loe ja Sa ei kahetse! – Imbi M

Tõnu Õnnepalu „Eesti Loodus” – Aitäh TÕnu Õnnepalule väga ilusa looduse raamatu kirjutamise eest! Kuna Tõnu on elukutselt bioloog, siis oskab ta loodust väga hästi, huvitavalt ja kaasakiskuvalt kirjeldada. Raamatut lugedes saad suure elamuse, mis annab Sulle palju jõudu ja tahtmist ka ise loodusesse minna ja vaatlusi korraldada. Edu Sulle! –Imbi M

Tõnu Õnnepalu „Eesti Loodus” – 2021 a. kuulasin klassikaraadios lugudesarja “Eesti loodus”. Vaimustusin sellest. Sellest ajast olen Õnnepalu fänn ja loen kõike, mis värskelt ilmub. Loomulikult lugesin ilmunud raamatut. Oli tunne, et kuulan autori oma häälega loetud teksti uuesti. Hindan kõiki, kes meie veel alles loodust sõnadega kirjeldada suudavad ja nii seda tulevastele põlvedele säilitavad. Õnnepalu on öelnud: “Need mu palverännakud loodusesse on viinud mind inimese juurde”. Loodus ei tunne mu keelt, loodusel pole sõnu, aga just neid olen sealt otsinud, et jutustada sellest, mis me oleme . Soovitan soojalt kiranikku, kes tunneb loodust ja oskab seda teistelegi vahendada. -Leili K

Anna Kaare „InteГрация” – Väga tundlik ja erk luulekogu, mis puudutab ausa irooniaga meie ühiskonna kitsaskohti ja poliitikat. Küps eneseanalüüs oli haarav. Igati tervitatav uue autori debüütteose avastus. Loodan samalt autorilt veel midagi lugeda, igal juhul tekitas edasist huvi läbiloetud teos. -Viire V

Anna Kaare „InteГрация” – Luuletused on pühendatud naistele, mis on kirjutatud väga elulistel teemadel. Tubli Anna! Oled kasvanud venekeelses peres ja nii lahedalt oskad luuletusi kirjutada. Tublidus ei tule tööta! –Imbi M

„Kiri minu nooremale minale” – Loen seda raamatut teist korda. Valisin 28 erilisest inimesest 16 välja, kellega tunnen isiklikku sidet. Leelo Tungal- tema oli 1. kursuse tudeng, mina lõpuklassi kirjandusringi õppur, kui kohtusime. Sellest ajast jälgin läbi elu tema samme Eesti kultuuris. Johan Randvere- Klassika raadios raadiohääl “Must klahv, valge klahv”. Jälgin teda kui pianisti. Märt Vähi- Nelipühi kiriku emeriitpiiskop, tunnen erilist sidet kirikuinimesena. Nii veel 16 korda. Hindan neid nende eriliste teenete eest pluss otsusega olla õnnelik inimene. Piret Päär, Kristel Vilbaste,Haide Männamäe, Toomas Tross, Anatoli Ljutjuk jt. Tänu, et nad on Eesti jaoks olemas. -Leili K

Kätlin Kaldmaa „Mu tiivad on mu juured” – Olen ennegi tema raamatuid lugenud, aga see ei köitnud, liiga uuendusmeelne minu jaoks. Meeldisid Ukrainale pühendatud luuletused ja “On vaikust”. Soovitan noorema põlvkonna esindajatele. -Leili K

Marianne Mikko „Naise koht” – Väga vajalik raamat naise kohast elus ja naise õigustest. Tundub nii, et aastatega on naise osa ühiskonnas muutunud paremuse poole, kuid palju on veel teha. Selleks on vaja aega.- Imbi M

David Vseviov „Onu Moritza sõnaraamat” – Omapärane teos, kus onu Moritza alustatud sõnaraamatuga jätkab David Vseviov. Sõnade seletus on seotud isiklike kogemustega ja see teeb teose väga loetavaks. Andekatest inimestest meil puudust ei ole. -Imbi M

Romet Vaino „Peegel karu silmades” – Sügavalt loodusega sina peal oleva inimese kirjeldused käikudest loodusesse kõigil neljal aastaajal. Nautisin emotsioone ja keelekasutust. Meie ilma looduseta elada ei suuda, loodus meieta aga küll. Armastuskirjas loodusele kirjutab autor: lõpuks otsustad sina, millal malelaua puhtaks pühid ja etturid karpi paned. Inimese käitumine on olnud evolutsiooni häbiplekk, aga me suudame selle heastada, kasvõi iseenda kadumisega. Aitäh, loodus, kannatlikkuse eest. Väga köitev raamat matkajuhilt eestlastele ja välismaalastele, kellel endal enam elusloodust alles pole. -Leili K

Tatiana Yoon „Tanja räägib eesti keelt” – Uue keele õppimine ei ole lihtne. Peab olema tahtmist ja julgust! Oma isiklikest kogemustest vene lastele eesti keelt õpetades pean ütlema, et vene lapsed on väga andekad ja hea hääldamise oskuse saavutasime eesti keeles lauldes.- Imbi M

Tatiana Yoon „Tanja räägib eesti keelt” – Soovitan, selline kaasahaarav lugemine, mis on lõbusas võtmes kirjutatud. -Kersti K

Tatiana Yoon „Tanja räägib eesti keelt” – Tore, et keegi ikka südamega eesti keelt õpib ning suudab enda viperuste üle nalja heita. Jõudu kõikidele uudishimulikele keeleõppuritele! -Viire V

Epp Annus „Tere, Aleksander” – Pühendus keeleteadlasele näitab, et autor hindab head sõnakasutust. Rikkaliku sõnakasutusega utoopiline lugu võimalikust tulevikust üliandekate suurpere lastest ja nende tegemistest. Kiri kolmandasse-neljandasse põlve. Emotsioonid küsimuste laadis- kas neljakümne aasta pärast toimetatakse ikka veel kaameraga, millega köetakse sauna metsa sees, kuhu ei vii jalgradagi ja kuidas võlutakse sinna vesi? Kas ka väljas toimetab Tupsu, kes loeb uudiseid, valib muusika, loeb ilmateate?– Mari T

Eia Uus „Tüdrukune”- Soovitan lugeda. Hea lugemine, ühe hooga sai läbi loetud. –Niina Karmen K

Eia Uus „Tüdrukune”- Kirjanik on osanud ühte raamatusse kirja panna meie riigi kõige põletavamad perekonna probleemid. Ei ole neid meeldiv lugeda, kuid see on meie elu ja neid on edasi antud nagu nad on. Suur tänu Ela Uusile! –Imbi M

Ave Taavet „Valerahategija” – Ave Taavet, palun väga vabandust, aga ma ei saanud sellest teosest aru. Ma ei tea. kas põhjuseks on vanadus või vähene haridus (stagnaaegne kõrgharidus). -Imbi M

Daniel Vaarik „Vapilõvi” – Ma soovitan raamatut, sest see on huvitav ja kaasahaarav ning maalib tõetruu pildi Kersti Kaljulaiu endisest tööst ja isikust. Teosest saadud emotsioon on isamaalisus, rahvus, vaprus, tublidus ja uhkus meie ekspresidendi üle, aga samas ka tema ebatäiuslikkus ja inimlikkus.  -Aet W