Rahvaluule minutid – vastlapäev, vastlakukli retsept
Raamatukoguhoidjad Tuuli ja Pille tutvuvad “Rahvaluule minutite” videos vastlakukli päritoluga ning uurivad eesti vastlatoiduga seotud rituaale ja uskumusi ning lõpuks loevad ette 19. sajandist pärit vastlakukli retsepti Lida Pancki 1889. aastal ilmunud raamatust “Kasuline Köögi- ja majapidamiseraamat”:TAIGEN
Kuklitaigna retsept nr. 906 (hautatud leivataigen nisujahust)
„Selle hautatud leiva tarvis peab õige head kuiva nisujahu võtma, ja seda mõni tund enne küpsetamist ühte sooja kohta seadma, et ta vähehaaval kuivab ja tasa soojaks saab.
Sellejärel sõelutakse teda ühe peene jõhvsõela läbi, raputatakse arvata 1 ½ naela sellest ühe otsa peale pisukese puust leivaküna sisse, keedetakse siis ½ toopi rõõska piima üles ja kallatakse teda kohe jahu sisse, klopitakse ühe puu lusikaga seda tainast õige kangesti läbi ja lastakse teda peaaegu ära jahtuda. Nüüd pannakse sellesama küna sisse teise otsa peale jälle 1 ½ naela jahu, tehakse siis ½ toopi rõõska piima aga leigeks, segatakse selle jahu ning 2-3 söögilusikatäie värske pärmiga üheks tainaks, võetakse nüüd enne hautatud tainas sinna juurde ja sõtkutakse kätega hästi kokku. 
Enne kui teise taignat leige piimaga ära segada võib esiteks 1 nael magedat võid piima sisse panna, ja kui ta õige ära ei sula, siis ei tähenda see midagi, sest sõtkumise juures tema segab ennast taignaga ära. Kui roosivett leiva juures armastatakse, siis võib kohe 1 pealistassitäis sellest kohe rõõsa piima juure panna. Peale selle võetakse ½ naela õige kuiva sõelutud suhkrut, natuke kardamommi ja peenek lõigutud koor ühest zitroonist sinna juure, ja nii palju jahu, et tainas õige sitkeks saab. Seda taignast sõtkutakse nii kaua kuni ta hoopis kätest äralahkub, pannakse teda siis kesk nõusse ühte hunnikusse kokku, puistatakse natuke jahu peale, kaetakse õige soojalt kinni ja seatakse teda käimiseks ühte sooja kohta. On taignas õige kõrgele tõusnud, siis võitakse mõlemad käed natuke sulatud võiga, ja tõstetakse tasa nii palju aga temast välja, kui iga leiva jaoks tarvis on. See leib pannakse pealmise poolega kohe alla ja ühe võiga määrit küpsepanni peale, tehakse tema pealtpoolt natukene siledaks ja lastakse teda, kui kõik leivad üles löödud, veel pisut kerkida, võitakse teda löödud munaga ja küpsetakse paraja kuuma käes. Need leivad peavad kõik ühesuured, arvata alustassi suurused olema.
Enne kui teise taignat leige piimaga ära segada võib esiteks 1 nael magedat võid piima sisse panna, ja kui ta õige ära ei sula, siis ei tähenda see midagi, sest sõtkumise juures tema segab ennast taignaga ära. Kui roosivett leiva juures armastatakse, siis võib kohe 1 pealistassitäis sellest kohe rõõsa piima juure panna. Peale selle võetakse ½ naela õige kuiva sõelutud suhkrut, natuke kardamommi ja peenek lõigutud koor ühest zitroonist sinna juure, ja nii palju jahu, et tainas õige sitkeks saab. Seda taignast sõtkutakse nii kaua kuni ta hoopis kätest äralahkub, pannakse teda siis kesk nõusse ühte hunnikusse kokku, puistatakse natuke jahu peale, kaetakse õige soojalt kinni ja seatakse teda käimiseks ühte sooja kohta. On taignas õige kõrgele tõusnud, siis võitakse mõlemad käed natuke sulatud võiga, ja tõstetakse tasa nii palju aga temast välja, kui iga leiva jaoks tarvis on. See leib pannakse pealmise poolega kohe alla ja ühe võiga määrit küpsepanni peale, tehakse tema pealtpoolt natukene siledaks ja lastakse teda, kui kõik leivad üles löödud, veel pisut kerkida, võitakse teda löödud munaga ja küpsetakse paraja kuuma käes. Need leivad peavad kõik ühesuured, arvata alustassi suurused olema. 
KUKLID
Vastlapäeva leivad: öige örna saiataignast Nr. 906 järrel küpsetakse liht suiõuna suurussed leiwad. On nemmad opis ärrajahtund, leikataks keskel üks pisuke ümmargune tük kaseks, woetaks nattuke, sest pehmest leiwast wälja, ja segataks seda peneks töukatud mandlitega, kelle seas ka monni wörra woib olla, nattuke zitroonikore, sukkru, munna, röösa kore, pissud süllatud wöi ja korintega. On keik häste üks teise all segatud, pantaks se täitmine nende öneks tehtud leiwade sisse, pantaks need kased peale, woietaks neid munnaga, puistataks nende peale peneks akkitud mandlid ja ärra söelutud, jämedaks töukatud sukkrut ja küpsetakse neid paraja soja jures nattuke läbbi. Neid antakse pallawalt lauale se piimasuppiga.
Kasutatud kirjandus
- Piret Õunapuu “Pühad ja kombed” (e-kataloogis ESTER)
- Marju Kõivupuu “Meie pühad ja tähtpäevad”(e-kataloogis ESTER)
- E. Päss “Lihaheide Eestis” (Kivike andmebaas)
- Taluperenaise vastlakuklid aastast 1929 (digitaalarhiiv Digar)
- Lida Panck “Kasuline Köögi- ja majapidamiseraamat” (e-kataloogis ESTER)
04.03.2024
