„Viis küsimust…“ Siret Remma, Nõmme raamatukogu juhataja
Siret, kes on pikalt töötanud raamatukoguhoidjana erinevates Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogudes ja osakondades, on alates 2023. aasta kevadest Nõmme raamatukogu juhataja. Nõmme raamatukogu on selle poolest eriline, et asub Nõmme Põhikooliga ühes hoones ning raamatukogus käib palju lapsi pärast kooli aega veetmas. Lastele on eraldi ruum “Lugemispesa”, kus nad saavad koolitöid teha või mänge mängida. Nõmme raamatukogust saab lisaks raamatutele ka näiteks spordivahendeid ning vererõhuaparaati laenata.
1) Mis on sinu lemmikraamat?
Raske on üht nimetada, seega mainin mõned säravamad tähed. Lapsepõlve lemmikud olid Harry Potteri sarja esimesed neli osa. Pärast huvi rauges, aga ehk kunagi veel lõpetan selle sarja. Keskkoolis vaimustusin Heiti Talviku eneseiroonilistest ja depressiivsetest luuletustest. Nii jäi mulle luulelembus külge, aga üht lemmikut on raske valida. Viimaste aastate meeldejäävam luulekogu oli poola luuletaja Zbigniew Herberti igava pealkirjaga “Valitud luuletused”. Neis oli hamletlikku teravust ja huumorit ning Hendrik Lindepuu tõlge ilmselt andis ka palju juurde. Vaatan, et olen endale märkmetesse kirjutanud sellised kaunid read: “kiigume viivu varrel/ rüüpame tuult/ ja vaatame oma silmade loojumist/ närbumise hõng on kauneim” (lk 6). Imeline! Selle luulekoguga sarnane avastus oli Ene Mihkelsoni “Torn”, mis oli samuti keeleliselt vapustav. Möödunud suvel lugesin Viivi Luige kujunditiinet romaani “Seitsmes rahukevad”, millest nautisin iga lehekülge. Samas meeldib mulle vaheldus ja ma ei jaksa igapäevaselt keelemängulisi ning sügavamõttelisi tekste närida. Hea, kui aasta peale mõni selline ere täht satub.
2) Mis sulle su töö juures kõige rohkem meeldib?
Mõistagi meeldivad mulle raamatud, kuigi on ka perioode, kus ma üldse lugeda ei jõua, siis on lihtsalt mõnus olla raamatumaailma sees, kuni taas mõne vaimustava lugemistüki avastan. Ja hingekosutav on näha inimesi raamatukogus lugemas, raamatuid otsimas või aega veetmas. Mulle väga meeldib ka mõnel teemal lugejatele raamatuid otsida, siis tekib mõnus hasart, ning kui vahel pean kusagilt abi paluma, siis on seda raske teha, sest nii väga tahaks ise kõik vajaliku üles leida. Väga meeldib ka tegeleda lastega, kas mõelda neile nuputusülesandeid või viia läbi raamatukogutunde. Raamatukoguhoidja töös on palju positiivset, kuid peamised rõõmuallikad on raamatud ja inimesed.
3) Mida toredat on sul raamatukogus juhtunud?
Viimati oli vahva kuulda kõrvalt, kui kolleeg tutvustas raamatukogu külastajale erinevaid raamatukoguteenuseid, ning kui ta oli loetelus jõudnud tööriistalaekani, hüüatas külastaja hämmeldunult: “See pole võimalik, ma lähen räägin kohe sõbrale ka!”
Viimati tuli üks tüdruk oma väikese õega raamatukokku ja ütles, et tal on tekkinud lugemisisu. Kikitasime kõrvu, et ohoo, milline vahva sõnavalik! Soovitasime kirjandust ja tutvustasime programmi “Lugemisisu”, millest tüdruk veel kuulnud ei olnud, kuid hea meelega soovis osaleda.
4) Mida meeldib sulle vabal ajal teha?
Vabal ajal tegelen oma kolmeaastase lapsega – mängime ja loeme raamatuid. Sellest omakorda vabal ajal meeldib mulle lugeda, filme/sarju vaadata, kinos ja teatris käia. Paraku kunstinäitustele ja kontsertidele satun vähe. Viimatine nostalgiline elamus oli kinos vaadates Aki Kaurismäki filmi “Langenud lehed” – soovitan soojalt! Mulle meeldib ka väga jalutamas käia, sest siis hakkavad mõtted paremini liikuma ja üldse on liikumine igati hea. Viimasel ajal olen harva sattunud saunajoogasse, kuid kui vähegi võimalik, siis sinna ma lähen, sest see on nii lõõgastus kui ka trenn ühes.
5) Mis raamatut sa hetkel loed?
Alustasin hiljuti Mehis Heinsaare romaani “Kadunud hõim” lugemist. Mulle tohutult meeldib, kui mingit Eesti paika on kas mütologiseeritud või eluloolises võtmes kujutatud. Siis on nii põnev sinna hiljem minna või avastada seda kohta uue nurga alt.
08.01.2024
