Viis küsimust…

Sellest sügisest alustame uudiskirjas uut rubriiki “Viis küsimust…”, et teha lugejaid tuttavaks meie asutuse töötajate ja raamatukogude mitmekülgse tööga. Tallinna Keskraamatukogu tähistab sellel aastal oma 115. sünnipäeva ning pidustuste eel on sobiv alustada töötajate tutvustamist asutuse direktorist. Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm on raamatukogu juhtinud ning arendanud 24 aastat.

1. Mis on sinu lemmikraamat?

Lemmikraamatuid on mul mitmeid. Üldjuhul tähendab lemmikraamat minu jaoks seda, et võtan selle üsna tihti kas enda või vanematekodu riiulilt kätte ning hakkan lugema sellest kohast, kust raamat parasjagu avanes. Ning see raamat on jälle justkui uus, aga samas nii tuttavalt lähedane. On neid raamatuid, mis on jäänud saatma lapsepõlvest, nagu näiteks „Veel üks Lotte“, „Saaresinine“, „Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist“ või Siima Škopi illustreeritud raamatud. Mõned neist lasteraamatutest, just sellesama „minuaegse“ trükiväljaande tuttava kaane ja illustratsioonidega olen antikvariaatidest oma kodusele riiulile ostnud, et oleks võtta, kui tuju just seda raamatut lugeda tuleb.

Ega ma vist ei oskagi seletada, miks just teatud raamatud on minu jaoks need, mida korduvalt loen. Ju need raamatud siis ikka minu enda kohta midagi ütlevad. Üheks selliseks autoriks, kelle raamatuid mulle meeldib juhuslikust kohast avada ja lugeda, on A. H. Tammsaare. „Ma armastasin sakslast“, „Kõrboja peremees“, „Elu ja armastus“ ja paljud teised veel. Võibki lugema jääda.

Lemmikraamat tähendab seda, et enamasti on see raamat mul kodusel raamaturiiulil. Üldjuhul laenan lugemist raamatukogust ning ostan raamatu siis, kui tunnen, et see raamat on mulle oluline ja tahan seda veel teist korda lugeda.

2. Mis sulle su töö juures kõige rohkem meeldib?

Meeldib see, et töötan koos inimestega ja inimeste jaoks, kes naudivad lugemist ja kelle jaoks lugemine tähendab võimalust tegeleda iseenda arendamisega. Mind innustab, et raamatukoguhoidjatena saame tänasel päeval olla inimestele abiks väga erinevates valdkondades. Pean väga oluliseks diginõustamist, mida raamatukoguhoidjad igapäevaselt teevad ja seda eesmärgiga, et infotehnoloogia võimalustest saaksid võimalikult võrdselt osa kõik inimesed, sõltumata nende vanusest või majanduslikust olukorrast.

Mind innustavad inimesed, kellega koos töötan: särasilmsed ja rõõmsameelsed ning täis tahet oma tööga maailma paremaks muuta.

3. Mida toredat on sul raamatukogus juhtunud?

Kui olin laps, siis kõige toredam elamus raamatukogus oli see, kui leidsin raamatu, mis üllatas. Üheks selliseks oli koomiksiraamat „Piilupart, Miki ja teised“. Esimest korda elus sain lugeda/vaadata koomiksiraamatut ning nõuka-ajal, kui raamatute trükikvaliteet oli kehv ja illustratsioonid sageli tuhmide värvidega, oli sellise mahuka ja värvilise koomiksiraamatu leidmine ikka superäge.

Täna on kõige toredam see, kui saab inimesi üllatada meie esemekogudega. On tore jälgida inimeste reaktsiooni, kui nad kuulevad, et raamatukogust saab laenata kitarri, hekilõikuri või seemneid kodusel aknalaual kasvatamiseks.

4. Mida meeldib sulle vabal ajal teha?

Raamatukoguhoidja ei saa nähtavasti vastata teisiti, kui et lugemine on üks tema lemmiktegevusi. Mulle meeldib vaadata ka filme kino suurelt ekraanilt ning oma suvekodus toimetada.

5. Mis raamatut sa hetkel loed?

Sõber soovitas Bonnie Garmuse raamatut „Keemiatunnid“. Kuna Eeva Pargi „Ringmäng ehk aedniku 12 kuud“ sai just läbi, siis saangi nüüd uue raamatu kallale asuda ja hinnata, kas meil sõbrannaga, kellega kooliajal lugemiselamusi arutasime, on raamatute osas endiselt sarnane maitse. Mul on omad lemmikautorid, kuid võtan hea meelega kuulda raamatukoguhoidja või sõprade soovitusi ja lasen end üllatada.

13.09.2022