Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
Dokumentaalfilm tõstatab olulisi eetilisi küsimusi dokumentaalfilmide tegemise kohta teistes kultuurides ning toob esile, kuidas meedia võib mõjutada ülemaailmseid arusaamu, stereotüüpe ja filmitavate eneseidentiteeti. Film keskendub Lääne dokumentalistide tegevusele Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kus nad jäädvustavad sõda, vaesust ja muud sotsiaalseid probleeme. Kuidas välismaised filmitegijad kujutavad kohalikke kogukondi ning kuidas see nende elusid mõjutab?
Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 18 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8)
Esinevad: Iris Oja (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Tubin, Oja, Saar
Sissepääs on tasuta.
NB! Palume osalemine enne kontserti registreerida tel 683 0912 või muusika@nulltln.lib.ee
Eesti Vabariigi aastapäeva kuul kõlab eesti muusika – laulud kolmelt eesti oluliselt lauluklassikult.
Eduard Tubin on üks meie andekamaid sümfoonikuid, kelle orkestraalne mõtteviis ulatub ka kammerteostesse. Tema laulud on nagu väikesed sümfoonilised pildid kogu orkestrile omase kõlasügavuse ja pika, jõulise mõtteliiniga. Tubina loomingut läbistav traagiline hingus muutub omamoodi joobumuseks.
Meie seni viljakaim laulumeister Mart Saar on oma loomingus keskendunud just nimelt pea ainult koori- ja kammermuusikale. Lühikesed vormid tundusid tema läbematule mõttelaadile hästi sobivat – Saarele meeldib katsetada, üha uusi stiile ja vormivõtteid proovida, omaendagi teoseid teist ja kolmandat korda ümber teha. Valisime kavva vahelduse mõttes nii rahvaviiside nutikaid seadeid kui originaalloomingut.
Üks omapärasemaid isiksusi eesti muusikaloos on Eduard Oja – vähese, kuid väga kvaliteetse loomingu autor. Ka Oja laulud mõjuvad tänu rikkalikule klaveripartiile ja hääle dramaatilisele kasutusele suurejooneliselt, kuid teisiti kui Tubina omad – õhulisemalt, teravamalt, üllatusi täis.
Et esitatavat muusikat kuulajale lähemale tuua, räägivad muusikud esituse juurde paar sõna ka heliloojatest, konkreetsetest teostest ja oma suhtumisest nendesse.
Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera eestvedamisel on käigus Mart Saare kogu laululoomingu salvestamine. Kaks plaati on valmis, kolmas kohe tulekul. Ka siin kontserdil esitatavad laulud on plaanis plaanis edaspidi salvestada.
Foto: Jaan Krivel
Iris Oja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal ning G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal (T. Bachmann). Järgnesid õpingud Eesti Muusikaakadeeemias prof T. Valjakka ja prof I. Kuuse lauluklassis ning EMTA magistratuuris ja E. Hargise ja R. Piernay meistriklassides.
Aastast 2000 on Iris Oja olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist. Ta on esinenud solistina erinevatel lavadel nii Aasias, Austraalias, Ameerikas kui Euroopas. Laulja on nõutud oratooriumisolist nii Eestis kui ka välismaal ja tema repertuaari kuulub suurvormide põhivaramu kõrval ka aariad erinevate ajastute. Samuti on tal ulatuslik kammer- ja soololaulu repertuaar vanaklassikast kaasaegseni. Ta on ka paljude eesti kaasaegsete heliloojate teoste (esma)esitaja ja –salvestaja.
Iris Oja on teinud solistina koostööd mitmete nimekate orkestrite (Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, ERSO, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, the Israel Camerata Jerusalem jt) ja dirigentidega (N. Järvi, P. Hillier, O. Elts, N. Aleksejev, T. Kaljuste, D. Reuss, E. Klas, A. Mustonen, J. Alperten jt). Ta laulab eesti kaasaegse muusika ansamblis Resonabilis, teeb koostööd rahvusvaheliste ansamblitega Theatre of voices ja The Harp Consort ning taani vokaalgrupiga Ars Nova.
Foto: Carol Liis Metsla
Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine; seni on ilmunud kaks albumit ning kolmas on tulekul. Kadri-Ann on olnud osaline mitme XX sajandi olulise suurteose esmaesituses Eestis, nt Karlheinz Stockhauseni “Mantra” või John Cage’i “Tantsud prepareeritud klaveritele”. Ta on teinud mitmete talle kirjutatud teoste esiettekandeid ning salvestanud Eesti Raadio arhiivi erinevate ajastute soolo- ja ansambliteoseid.
Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta vedanud koolikontsertide projekte MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.
Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.
Koduleht: www.kadriannsumera.eu
Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja MTÜ Kammermuusikud.
Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal korraldab iga kuu eelviimasel teisipäeval Mondo dokfilmiõhtud noortele ja teistele huvilistele. Vaatame filme olulistel globaalsetel teemadel ning arutleme nende üle õdusas vestlusringis, mida mõnikord täiendavad ka erinevad külalised.
20. veebruaril kell 18.00 „2 tundi õnneni“ (M. Siimets, Eesti, Soome, 2022)
Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ning õnne otsimisest. Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere ja kodu Eestis. Filmis jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.
