Lõppenud raamatukogude aasta oli Tallinna Keskraamatukogus tegus ja külastusterohke. Kokkuvõttev statistika näitab lugejate arvu ning paljude teistegi näitajate tõusu.

Tallinna Keskraamatukogu lugejate arv oli 2022. aasta lõpuks 73 410 – võrreldes 2021. aastaga ca 2000 lugeja võrra enam. Raamatukogu külastati peaaegu 870 000 korda ja tehti üle 1,7 miljoni kojulaenutuse. Keskmiselt laenas üks lugeja aastas 23 teavikut või eset. Tallinna Keskraamatukogu teenindusüksuseid külastas kokku keskmiselt 3600 inimest päevas. Raamatukogu virtuaalseid külastusi oli 2022. aastal kokku üle miljoni ning e-raamatukogudest laenati e-raamatuid rohkem kui 140 000 korda. 

Kirjanduse valikul on alati populaarseim uudiskirjandus ja teosed, millest räägitakse meedias, sh sotsiaalmeedias. 2022. aastal lisandus raamatukogu kogusse 46 655 uut raamatut (eksemplari). Eelmise aasta enim loetud raamatute edetabelitega saab tutvuda raamatukogu veebilehel.

Raamatukogust ei saa laenata ainult teavikuid – raamatuid, ajakirju jmt –, vaid ka esemeid – spordivahendeid, lauamänge, muusikariistu, e-lugereid, taimede seemneid ja tööriistu. Kokku laenati esemeid 7166 korda. Kõige enam suurenes 2022. aastal lauamängude laenutus, seda peaaegu 2000 laenutuse võrra. Pelguranna raamatukogu tööriistalaekast laenati tööriistu 392 korral, enim akutrelli ja tikksaagi. Spordivahenditest on kasutajate lemmikud tõukeratas, liikumismäng Twister, joogamatt ja hantlid. Alates 3. maist 2022 saab laenata Tallinna Keskraamatukogu kahest haruraamatukogust, Kalamaja ja Kadrioru raamatukogust, ka tasuta muuseumipileteid. Seda tehti 191 korral.

Üle 41 000 inimese kasutas võimalust õppida raamatukogus midagi uut – nii palju oli aasta jooksul osalejaid erinevatel koolitustel. Lisaks tehti kokku rohkem kui 32 000 infopäringut. Infopäringute teemad olid väga erinevad – vanade riiete taaskasutusest pulmatraditsioonideni, ükssarvikutest vee joomise olulisuseni. Raamatukogu arvutitöökohti kasutati ca 38 000 korral.

Aasta jooksul korraldati raamatukogus kokku 1644 üritust, sh veebis, mis on keskmiselt 137 üritust kuus. Üritustel osalejaid oli aasta jooksul kokku ca 160 000. 

2022. aastal oli raamatukogus 162 vabatahtlikku, neist 73 alaealised. Ääretult oluline oli ja on vabatahtlike panus ukraina lastega tegelemisel (õppetegevuse organiseerimine, lauamängude mängimine, keeleringid jne).

2022. aastal varustati ligi pool Tallinna Keskraamatukogu ligi 855 000 teavikust RFID-kiipidega, et alustada sellel aastal iseteeninduslahenduste kasutuselevõttu. 2023. aasta statistikasse saame lisada juba uusi põnevaid arve – nt laenutuskapi kasutuskorrad!

Tutvu meie statistiliste näitajatega infograafiku vahendusel.

08.03.2023

Raamatuklubi toimub esmaspäeval, 27. märtsil kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu peamaja rõdusaalis (Estonia pst 8). Käsitletakse Glennon Doyle’i raamatut “Taltsutamatu””.

Üritust viib läbi vabatahtlik Marge.

Lisainfo ja eelregistreerimine: eo@nulltln.lib.ee, tel 683 0920.

08.03.2023

06.02.2023

Rahvusvahelisel luulepäeval, 21. märtsil kell 17.45 on kõik luulehuvilised oodatud luuleõhtule Tallinna Keskraamatukogu suurde saali (Estonia pst. 8), kus saab kohtuda luuletajatega Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja EiK.

Lisaks luule esitamisele räägitakse luulest.

Vestlust juhivad raamatukoguhoidjad Maarja Sinisalu ja Maarja Paesalu.

Luulepäeva tähistamisega tehakse algust luulepiknikute sarjale “”Luule lainel””, kus tuntud eesti luuletajad esinevad mitmes Tallinna eri paigus piknikutel oma luule ja loominguga. Esimene luulepiknik toimub 13. mail kell 12 Kalamaja päevade raames Kalamaja muuseumi hoovis, külalisteks Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt ja Facebookist.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

01.03.2023

Tallinna Keskraamatukogu viib koostöös Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpetaja Kaia Riksoniga läbi Tallinna koolide 3.–4. klassi õpilastele mõeldud KIRJANDUSMÄNGU eelvooru. Toetab Tallinna Õpetajate Maja.

Võistlusel saavad osaleda Tallinna koolide 3.–4. klasside õpilaste kolmeliikmelised võistkonnad.

Kirjandusmäng 2023 raamatud:

1. Feldmanis, Andris „Erik Kivisüda“ (Postimees Kirjastus, 2022)
2. Harris, Sally „Topelt-Felix“ (Vesta, 2021)
3. Hinrikus, Kadri „Elevant“ (Tammerraamat, 2021)
4. Kaldmaa, Kätlin „Lydia“ (Hunt, 2021)
5. Kiho, Kadri „Endel ja Kati“ (Päike ja Pilv, 2022)
6. Mändel, Maris „Tüdruk vagunelamust“ (Tänapäev, 2022)
7. Püttsepp, Juhani „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev, 2020)
8. Rooseboom, Sanne „Lahenduste ministeerium“ (Avita, 2022)
9. Schaap, Annet „Milla ja mere lapsed“ (Eesti Raamat, 2022)
10. Vaiksoo, Jaanus „King nr 41“ (Ärkel, 2022)

Igast koolist saab osaleda kuni kaks võistkonda (võistkonna võib kokku panna ka mitme klassi õpilastest). Kool/õpetaja registreerib võistkonna.

Kirjandusmängu eelvoor toimub neljapäeval, 23. märtsil 2023 kell 13.00 ~ 15.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8).

Eelvoorus toimub viktoriin kõigi nimekirjas olevate raamatute põhjal. Eelvooru võitnud võistkond pääseb edasi üle-eestilise kirjandusmängu finaali, mis toimub 1. aprillil 2023. Kirjandusmängu vabariiklikku finaali korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Eelvooru küsimused koostavad ning žüriis osalevad Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad. Eelmiste kirjandusmängu finaali küsimustega on võimalik tutvuda Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljel rubriigis „Õpetajale ja raamatukoguhoidjale“ (https://www.elk.ee/?page_id=976).

Palume võistkonnad registreeruda hiljemalt neljapäevaks, 16. märtsiks 2023 SIIN kirjandusmängus osaleva kooli nimi, õpilaste nimed ja õpilasi juhendanud õpetaja nimi/õpetajate nimed.

Samal ajal, kui õpilased võistlevad, pakume saatvatele õpetajatele/juhendajatele võimalust osaleda digidisaini algkoolitusel, uudiskirjanduse tutvustamisel või ajaveetmist raamatukogus. 

NB! Palume tähtaegadest kinni pidada, hilisemaid pretensioone ei arvestata.

Mõnusat lugemis- ja mängulusti!

11.01.2023

Reedel, 17. märtsil kell 14 tuleb Sääse raamatukokku (Sõpruse pst 186b) lugejatega kohtuma kirjanik Indrek Hargla.

Hargla on eesti kirjanik ja stsenarist, üks Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga keskajal Tallinnas elanud apteeker Melchior Wakenstedest.

Kirjandusürituste sarja „Kirjanik raamatukogus“ toetab Eesti Kultuurkapital.

14.03.2023

Tallinna Keskraamatukogu kaheksanda tänumärgi pälvib Elena Heinsalu, kes on vabatahtlikuna kaasa aidanud Ukraina sõjapõgenikele  suunatud tegevuste korraldamisel raamatukogus. Elena on raamatukogu vabatahtlik olnud 2017. aastast, 2022. aasta alguses tuli Elena võõrkeelse kirjanduse osakonnale appi ukrainlastele suunatud tegevuste korraldamisel ning neile raamatukoguteenuste tutvustamisel.

Elena lõi kiirelt kontaktid Eestisse jõudnud ukrainlastega ning leidis võimalusi, et nad saaksid õppimist jätkata, kuniks neile leitakse õppekohad koolides. Õpetades ise lastele inglise keelt, organiseeris ta teised vabatahtlikud andma bioloogia ja geograafia tunde. Tänu Elenale sai võõrkeelse kirjanduse osakonnast väga operatiivselt koht lastele, kel polnud enam kooli, kuhu minna. Suvel toimus Elena eestvedamisel raamatukogus ukraina laste suvelaager, kus õpiti mänguliselt erinevaid õppeaineid ning kuhu kaasas ta eriharidusega spetsialistid, lastel oli võimalik saada psühholoogilist nõus­tamist ning tegevusteraapiat. 

Tänu lastele korraldatud tundidele sai raamatukogu kogunemiskohaks ka lapsevanematele, kellele raamatukogu pakub võimalust vabas õhkkonnas oma kaasmaa­lastega kohtuda, infot vahetada ning suhtlemisest ja koosolemisest tuge saada.

Tallinna Keskraamatukogu tänumärgi andmise eesmärk on avaldada avalikku tunnustust eraisikule või organisatsioonile, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on positiivselt mõjutanud Tallinna Keskraamatukogu arengut ning kaasa aidanud keskraamatukogu eesmärkide saavutamisele.

23.02.2023

14. märtsil kell 16 tutvustab raamatukoguhoidja Triinu Rannaäär Tallinna Keskraamatukogu Facebookis emakeelepäeva puhul Eesti autorite loomingut:

• Ain Kütt “Kolme kaardi mõistatus” (ELLU)
• Fred Jüssi “Rebasetund”
• Tõnu Õnnepalu “Eesti loodus”
• Jaan Kaplinski “Vaimu paik”
• Jaan Aru “Loovusest ja logelemisest”
• Mehis Heinsaar “Ööpäevik (ELLU)”
• Kristiina Ehin “Janu on kõikidel kaks”

08.03.2023

Veebruarikuu uudiskirjas tutvustame teile meie raamatukogubussi Katarina Jee peaspetsialisti Annika Marshi. Annika on raamatukogubussis töötanud juba 13 aastat. Buss sõidab Tallinnas oma marsruudil neljal päeval nädalas, mille jooksul tehakse kokku 26 pooletunnist peatust, et viia lugemisrõõmu nendesse piirkondadesse, kus raamatukogud kaugele jäävad. Lisaks sellele on värvilise ja rõõmsa olekuga Annika koos oma meeskonnaga kohal ka suurtel väliüritustel raamatukogu esindamas. Saladuskatte all võime öelda, et 13. mail olete kõik oodatud bussi suurele 15. sünnipäevapeole Tallinna Teletorni juurde!

Mis on sinu lemmikraamat?
Ma leian, et see on kõige keerulisem küsimus, mida saab raamatusõbra käest küsida! Mul on väga palju lemmikraamatuid ja -autoreid ning seda on ka minu kodusest raamatukapist näha, mis ajab igast otsast üle ning raamatuid leiab hunnikute viisi igast toast.

Ma tooks lemmikraamatu asemel välja hoopis oma lemmiksarja, milleks on Terry Pratchetti “Kettamaailm” (ca 40 raamatut). Eesti keeles ilmus esimene raamat “Võlukunsti värv” 1997. aastal ja sellest ajast peale olen olnud suur Pratchetti fänn. Minu jaoks on meeldejäävaimad tegelased võlur Rincewind, kes satub alailma sekeldustesse, väsimatu ja järjekindel Pagas ning pragmaatiline Surm, kelle hääl kõlab raamatutes kapiteelkirjas.

Ma usun, et “Kettamaailma” raamatuid naudiksid ka need lugejad, kellele muidu fantaasiamaailm jääb ehk veidi kaugeks. Terry Pratchett on oma raamatud kirjutanud mõnusa huumoriga ja neid on tõesti nauditav lugeda.

Mis sulle su töö juures kõige rohkem meeldib?
Mulle meeldib, et minu töökoht on liikuv ja saan ringi sõita erinevates linnaosades, kuhu muidu ei satuks. Iga päev toob midagi uut ja huvitavat – toredaid inimesi, ilusaid vaateid, eripalgelist loodust. See kõlab nii nagu buss ei sõidaks üldse ringi Tallinnas, aga uskuge mind – ka pealinnas leidub väga ilusaid kohti! Meie “miljoni dollari vaatega” peatus on Väina teel (Pirital), kust on alati imeline vaade merele ja kõige ilusam koht piltide tegemiseks on aga hoopis Nurme peatuses (Nõmmel), kus buss peatub mändide all ja on eriti maaliline just talvel, kui loodus on lumevaiba all. Ilusaid kohti on teisigi, nii et kutsun raamatukogubussi marsruuti avastama!

Samuti meeldib mulle suvel osa võtta erinevatest üritustest, kuhu meid ikka ja jälle kutsutakse – merepäevad, vanalinna päevad, noorte laulu- ja tantsupidu, kirjandustänava festival jpt toredad üritused.

Mida toredat on sul raamatukogus juhtunud?
Toredaid juhtumisi on olnud igasuguseid, aga meie jaoks on alati väga tore näha, kui lugejate silmades on siiras rõõm, sest on just äsja laenatud raamatut, mida on juba pikalt soovitud lugeda või kui lugeja tagastab raamatukogutöötaja poolt soovitatud raamatu tänusõnadega ja küsib ka kohe uusi soovitusi juurde.

Mida meeldib sulle vabal ajal teha?
Kõige rohkem meeldib mulle ikka lugeda! Pole paremat viisi aja mahavõtmiseks, kui viia ennast raamatutega teistesse maailmadesse seiklema või mõrvasid lahendama. 

Samuti meeldib mulle ennast liigutada: käin iga ilmaga jala tööle ja koju ning vähemalt 2 korda nädalas jõu- ja vastupidavustreeningus. Isegi kui mõnel päeval on veidi laiskus peal ja tahaks ainult diivanil raamatut lugeda, siis mul on kodus üks 9-kuune motivaator, kes tahab iga ilmaga õue minna ja ainuüksi temaga jalutades saan päevas kindlasti oma 10 000 sammu täis.

Mis raamatut sa hetkel loed?
Loen tavaliselt paralleelselt mitut erinevat raamatut, vastavalt tujule. Hetkel on pooleli Iiri kirjaniku Claire Keegani raamat “Sellised väikesed asjad” ning esimest osa uuest Camilla Läckbergi ja Henrik Fexeuse krimisarjast “Lõksus”.

20.02.2023