Ajalugu

1907–1948


1907 – 14. oktoobril (vkj) avas Nunne 2 lugejaile uksed Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba. Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpuks, vaid kahe ja poole kuuga oli kogus 2 041 raamatut, laenutusi oli 10 067 ja külastusi 8 659. Kuuekümne kohaga lugemistoas võis raamatukogu algusaastail lugeda veel 20-40 nimetust ajakirja ja 20-25 ajalehte.

1920 – koliti majja Gogoli pst 4 (nüüd Estonia pst 8). See esinduslik historitsistlik hoone ehitati 1894 -1895 Tallinna Vene Seltskondliku Kogu jaoks. Eskiisprojekti autor oli akadeemik M. Preobraženski (projekteeris ka Aleksander Nevski peakiriku Toompeal), lõpliku projekti koostas tuntud arhitekt R. Knüpffer.

Aleksander Sibul 1921 – raamatukogu direktoriks sai Aleksander Sibul (1884-1981). Tema eestvedamisel kasvas senisest lugemistoast mitme osakonna ja haruraamatukoguga Eesti suurim rahvaraamatukogu. Oma raamatukogu juhtimise kõrval tegeles Aleksander Sibul aktiivselt Eesti raamatukogunduse arendamisega.

Ta oli esimese eestikeelse raamatukogunduse käsiraamatu autor, üks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutajatest ja selle kauaaegne esimees, üle kümne aasta ajakirja „Raamatukogu“ toimetaja.

Ta oli lektoriks paljudel raamatukogundust õpetavatel kursustel ja suur osa tolleaegsetest rahvaraamatukogu juhtidest olid tema õpilased. Aleksander Sibul tagandati direktori kohalt 1950. aastal.

Kuula helisalvestist, kus 96-aastane Aleksander Sibul meenutab oma lapsepõlve, noorusaega ja ka Tallinna raamatukogu avamist 1907. aastal. (Helisalvestis aastast 1981)

⇒ Lisaks võimalik kuulata 1975. aastal eetris kõlanud saadet “Vana raamatukoguhoidja jutustab”, kus oma meenutusi pajatab Aleksander Sibul.

⇒ Loe Aleksander Sibula koostatud „Raamatukoguhoidja käsiraamatut“ (Noor-Eesti Kirjastus, 1926)

1922 – asutati Nõmme raamatukogu Nõmme aleviseltsi “Ühendus” raamatukoguna. 2002. aastal sai raamatukogu 80 aastat vanaks ja uued, kaasaegsed ruumid Nõmme Põhikooli juurdeehitises.

1923 – kirjandust hakati laenutama koju.

1925 – raamatukogu sai Eesti keskse raamatukogu funktsioonid, mistõttu suurenes riigi toetus ja hakati saama sundeksemplari.

1926 – avati Tallinna I haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas. 8. aprillil avatud haruraamatukogu on praeguse Laagna raamatukogu eelkäijaks. 1938. a. kolis raamatukogu Tartu maanteele. Lasnamäel tegutsetakse nüüd juba Laagna raamatukoguna alates 15. juunist 1998.

1928 – loodi muusikakogu (1951. aastal tuli see üle anda Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu Rahvusraamatukogu).

1929 – 20. novembril alustas tööd Kalamaja raamatukogu aadressil Graniidi 1. Alates aastast 1941 asus raamatukogu Tööstuse 1 ruumides ja 1. märtsil 2007 avati uksed oma praeguses asukohas Kotzebue 9.

1933 – raamatukogu hoones alustas tööd Noorteraamatukogu, millest sai hiljem Eesti Lasteraamatukogu.

lugemissaal_1930
1929-1940 ilmus 32 numbrit uudiskirjanduse nimestikku “Tallinna Keskraamatukogu Teated”.

1938 – avati Keskraamatukogu Arhiivraamatukogu, mille ülesandeks oli koguda ja säilitada kõike eestikeelset ja Eestit käsitlevat. 1951. aastal jagati 40 000 eksemplarini kasvanud kogu laiali, sest uute arusaamade järgi polnud rahvaraamatukogul sellist kogu vaja, suure osa sellest sai endale praegune Rahvusraamatukogu.

1944 – Eesti keskse raamatukogu funktsioonid anti üle Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule. Sõjajärgsel perioodil kujunes välja Tallinna Keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, suurenes töötajate arv.

1946 – asutati Tondi raamatukogu.

1947 – avati teatmebibliograafia osakond.

teatmebib_osak.

1947 – alustas tööd Pirita raamatukogu. Tegutses algselt Merivälja teel. Hoones, mis lammutati seoses 1980. aasta olümpiamängudega. Järgmine asukoht oli Merivälja tee 24. 2003. aasta sügisest asub raamatukogu Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse esimesel korrusel.

1948 – asutati Pääsküla raamatukogu. Pääsküla raamatukogu on viimase paarikümne aasta jooksul kolinud oma teeninduspiirkonnas kolm korda. Veel 80ndail aastail asus raamatukogu Pärnu mnt 444 ja kandis nime Kivimäe raamatukogu. Sealt kolis raamatukogu Tungla tänaval asunud korterelamu keldrikorrusele, kust omakorda Rännaku puiestee korterelamu ühte tiiba. Alates 28. septembrist 2005 teenindatakse lugejaid esimeses taasiseseisvusajal raamatukogu tarbeks projekteeritud hoones Tallinnas.

1951–1999


1951 – asutati Pelguranna raamatukogu, mis tegutses aadressil Kalinini tn. 77. 1963. aastal sai raamatukogu uued ruumid Kangru 13 asuvas majas ja tegutses seal kuus aastat. Alates 1969. aastast asus Pelguranna raamatukogu aadressil Madala 3, samas majas apteegi, sidejaoskonna ja teiste teenindusasutustega. Raamatukogu ruumid olid  teisel korrusel. 2008. aasta sügisel kolis raamatukogu taas aadressile Kangru 13.

1953 – asutati Kadrioru raamatukogu. Asus 2001. aastani aadressil L.Koidula 3. 2001. aastal sai raamatukogu oma käsutusse renoveeritud ruumid A.H.Tammsaare Majamuuseumi esimesel korrusel.

1957 – aktuaalseks muutus suuline raamatupropaganda, korraldati kirjanduslikke kohtuid jm, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring ning fantastikaklubi. Üritused olid rahvarohked, vahel rohkem kui 500 osavõtjaga; neid korraldati ka linna parkides ja isegi Pirita rannas.
Eestikeelse-kirjanduse-osakond-1957

1957 – asutati Männi raamatukogu ja seda Keskrajooni Nõmme III raamatukogu nime all asukohaga Pärnu mnt 247. Mustamäele kolis raamatukogu 1964. aastal. Mustamäe I raamatukogu E.Vilde tee 143 töötas samas kohas kuni 1999. aastani. Praegusse asukohta, Ehitajate tee 48, kolis raamatukogu 2000. aastal saades ka uue nime – Männi raamatukogu.

1959 – 1961 mindi üle avariiulite süsteemile.

1960 – asutati Torupilli raamatukogu, spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumides. 2002. aastal avati raamatukogu taas, peale pikka ja põhjalikku renoveerimist ja ruumide ümberplaneeringut.

1966 – alustati Tallinna linnaraamatukogude töö metoodilist juhendamist, tööle asus kaks metoodikut.

1969 – asutati Männiku raamatukogu.

1974 – Tallinna linnaraamatukogud läksid üle tsentraliseeritud süsteemile.

1977 – rekordiline aasta, mil lugejate arv ületas 45 000 piiri.

1982 – asutati Väike-Õismäe raamatukogu.

1982 – Praeguse Paepealse raamatukogu aluseks on 1982. aastal asutatud Lasnamäe lasteraamatukogu.

1984 – asutati Sääse raamatukogu (algselt Mustamäe III raamatukogu) spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumidesse.

1986 – süütamise tagajärjel tekkis tulekahju raamatukogu peahoones Estonia pst 8, mis tõi endaga kaasa aasta lõpus kauaoodatud kapitaalremondi alguse.

1987 – asutati Sõle raamatukogu.

1994 – kinnitati raamatukogu uus põhikiri. Aja jooksul on mitu korda vahetunud raamatukogu nimi – vahepeal Maksim Gorki nimeline, siis Anton Hansen Tammsaare nimeline, sellest aastast lihtsalt Tallinna Keskraamatukogu.

1999 – sai Keskraamatukogu oma käsutusse endised pangaruumid aadressil Liivalaia 40, kuhu kolis ruumipuuduse leevendamiseks peahoones raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond, mis moodustati endiste venekeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonna baasil.


2000–2015


2000 – speahoone-renoveerimine2000uvel algas raamatukogu peahoone renoveerimine aadressil Estonia pst 8. Eestikeelse kirjanduse osakond kolis ajutiselt Liivalaia 40 ruumide teise tiiba, kus lugejaid teenindati aastapäevad.

2000 – 27. oktoobril liitus meie raamatukogu ELNET Konsortsiumiga ja võttis kasutusele integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC.

2001 – suvel lõppes Keskraamatukogu peahoone renoveerimine. Tööd teostas AS Eesti Ehitus. Hoone renoveerimisel üritati võimalikkuse piires järgida maja algset arhitektuuri, sisekujundust ja värvilahendusi.

paaskyla
Pääsküla raamatukogu

2002 – jaanuari lõpul alustas raamatukogu taas lugejateenindust oma uuendatud peamajas. Tööd alustasid laste- ja muusikaosakond, mida varem ei olnud, üle mindi ka arvutiteenindusele. Võõrkeelse kirjanduse osakond ja töötlusosakond jätkavad oma tööd aadressil Liivalaia 40.

2003 – korraldati esimest korda lastele suvist lugemisprogrammi. Alguses nime all „Lugeda on mõnus“, alates 2005. aastat kannab programm nime „Suvi raamatuga“.

2004 – rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul antakse välja auhinda eelmisel aastal ilmunud ja meie raamatukogus möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorile.  Alates aastast 2009 kannab auhind nime „Järje hoidja“ .

2004  – novembris, raamatukogu kauaaegse direktori Aleksander Sibula 120. sünniaastapäeval, pandi alus Aleksander Sibula stipendiumile. Alates 2006. aastast korraldatakse Aleksander Sibula erialapäeva, kus tehakse teatavaks Sibula stipendiumi saaja antud aastal.

2005 – avati Pääsküla raamatukogu.

2007 – Asutati Nurmenuku raamatukogu. Nurmenuku raamatuvaramu on suuresti pärit 2006. aastal (ruumipuuduse ja uue avarate ruumidega Kalamaja raamatukogu avamise tõttu) suletud Salme raamatukogust, mille kogu on omakorda pärit 1940. aastal asutatud ja 1991. aastal Tallinna Keskraamatukogule üle antud J.Tombi nim Kultuuripalee Raamatukogust.

2008 – ilmus esimene kinkeraamat I klassidele, raamatu pealkiri „Omad jutud“.

katariinajee1
Raamatukogubuss Katarina Jee

2008 – Raamatukogu sai endale raamatukogubussi, mille nimeks sai Katarina Jee.

2009  – algatati täikade korraldamise traditsioon.

2010  – raamatukogu hakkas kaasama vabatahtlikke.

2011 – muusikaosakond korraldab koostöös MTÜ-ga Kammermuusikud kontserdisarja “Kammermuusika linnas. Tallinn”.

2012 – 31. jaanuaril said lugejad hakata laenama autorikaitse all olevaid e-raamatuid e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU.

2012-  sai alguse iga-aastane täiskasvanute lugemisprogramm „Raamatuga kevadesse“.

2012 – sügisel alustati koomiksikogu loomist. Paepealse raamatukogus on lai valik koomikseid, mangasid ja graafilisi romaane nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.

2012  – sai alguse venekeelsete kirjandusõhtute sari võõrkeelse kirjanduse osakonnas.

2013 – emakeelepäeval tegi Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU kättesaadavaks välisriikides asuvatele eesti koolidele.

2013 – korraldas  Pääsküla raamatukogu lugemisprogrammi „Loeme valmis oma raamatu“ 1.-9. klassidele ning pälvis selle eest 2014. aasta lõpus Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tunnustuse kategoorias „Suured teod Tallinna noortele“. 2014/2015 aastast alates toimub programm üle Tallinna.

2013 – rahvusvahelisel raamatupäeval, 23. aprillil algatati lastele ja alla 18-aastastele noortele mõeldud kampaania „Raamatuga priiks“.

2013 – 7. juunil said lugejad eestikeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonnast hakata koju laenama nelja e-lugerit, mida varem sai ainult raamatukogus kohapeal kasutada.

2013 –  oktoobris loodi raamatukogu kirjandusblogi “Lugemiselamused”.

2014  – liikumisaasta puhul sai Kalamaja, Kännukuke, Nurmenuku, Nõmme, Paepealse, Pelguranna ja Pirita haruraamatukogudest laenata spordivahendeid. Valikus on  kõndimiskepid, sammumõõtja, pulsikell, korvpall, jalgpall, hüppenöör, erinevad liikumismängud ja palju muud.

kõik-on-kõige-targemad

2015 – veebruaris valiti Tallinna Keskraamatukogu ja Contra lasteraamat ” Kõik on kõige targemad” 2014. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka; märtsis pälvis raamat Kultuurkapitali aastaauhinna laste- ja noorsookirjanduse kategoorias; mais nimetati teos Karl Eduard Söödi auhinna laureaadiks

 

 

2015 – 1. juunil tutvustas raamatukogu linnarahvale esimest korda raamatukogujalgratast. Raamatukogujalgratta kinkis meie raamatukogule Espoo linnaraamatukogu Soomest.

 

2015 –  2. juunil esitles raamatukogu uut logo. Logo autor on disainer Markko Karu.

tlnkrlogo

2015 – 1. juulist saab haruraamatukogudest ajalehti koju laenata.

2016–


2016 – 20. jaanuaril avati Sõle raamatukogus õmblustuba, kus soovijate kasutuses on lisaks õmblusmasinale suur laud lõigete joonistamiseks ning aurutriikraud.

2016 – märtsis hakkasid keskraamatukogu teenindusosakondade (aadressidel Estonia pst 8 ja Liivalaia 40) raamatukoguhoidjad väljendama mitmekeelset teenindusvalmidust nimesiltidega, millel on riigilippude värvikombinatsioonides märgid. Raamatukoguhoidja nimesildil on nende riikide lipud, mis keeltes on ta valmis lugejaid teenindama.

2016 – 11. märtsil valiti Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna projekt „Skype raamatuklubi” Karl Suure Euroopa Noorteauhinna Eesti vooru võitjaks.

2016 – 1. aprillil sõitis raamatukogubuss Katarina Jee Tallinna Lennujaama ja Tallinna Bussijaama ja andis mõlemale ühistranspordikeskusele üle kasti lasteraamatutega. Raamatud pannakse välja lennujaamas ja bussijaamas olevasse reisiraamatukokku. Kingiga soovis keskraamatukogu rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul rõhutada lugemise olulisust lapse mitmekülgses arenemises ning aidata kaasa sellele, et lasteraamatud oleksid lastele kättesaadavamad.

Lutheri rahvamaja Pilt raamatust: A. M. Luther 1877-1940 : materjalist võrsunud vormiuuendus / Jüri Kermik (2002)

2016 – 8. aprillil möödus 90 aastat Tallinna esimese haruraamatukogu avamisest. 1926. aastal avati Lõuna tänava Lutheri rahvamajas Tallinna esimene haruraamatukogu, millest aastakümnete, mõningate kolimiste ja nimemuutuste tagajärjel sai praegune Laagna raamatukogu (aadressil Võru 11).

2016 – mais avati keskraamatukogu Estonia pst 8 esimesel korrusel uus rühmaruum. Rühmaruum (19 m2) mahutab kuni 10 inimest. Ruumis on 3 lauda ja 10 tooli ning WiFi leviala.

2016 – mais digiteeriti Aleksander Sibula „Raamatukoguhoidja käsiraamat“, mis oli esimene eestikeelne raamatukogude korraldamist ning raamatukoguhoidja tööülesandeid kirjeldav ja praktilisi nõuandeid jagav käsiraamat.

2016 – mais avati võõrkeelse kirjanduse osakonnas vanema ja beebi tuba, kus on olemas kõik vajalik lapse imetamiseks ja mähkme vahetamiseks. Toast leiab lapsevanem tugitooli, mähkimislaua, kraanikausi ja kaanega prügikasti.

2016 – alates 13. juunist kehtib uus Tallinna Keskraamatukogu kasutamise eeskiri, mis võimaldab lugejatel laenatud teavikute tagastamistähtpäeva pikendada senise kahe korra asemel kolm korda. Kehtima hakkas ka lugejate poolt kauaoodatud võimalus lisada end ootejärjekorda ilukirjandusele. Kui endise eeskirja kohaselt said lugejad korraga laenata kuni kümme, siis edaspidi kuni viisteist heli- ja videosalvestist. Raamatukogu ei nõua enam hüvitist kuni 6-aastase (kaasa arvatud) lapse poolt rikutud raamatu eest, mis on mõeldud väikelastele ja on trükitähtedega.

2016 – 23.−24. septembril külastas raamatukogubuss Katarina Jee  Järvamaad, Tartumaad, Tartut ja Lääne-Virumaad. Sõidu eesmärgiks oli  tutvustada raamatukogubussi kui ühte lahendust, kuidas viia raamatukoguteenus lähemale hajaasustusega piirkondades elavatele inimestele.

2016 – Euroopa keeltepäeval, 26. septembril pälvis Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi  aasta parima võõrkeelealase teo.

2016 – 18.−19. oktoobril Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud interaktiivsel näitusel „Generation Code: born at the library“ viis keskraamatukogu projektijuht Kristiin Meos läbi nutiseadmete töötubasid ning jagab osalejatele nippe, kuidas nutitelefone ja tahvelarvuteid arukalt kasutada.

2016 – alates novembrist on Tallinna Keskraamatukogu rühmaruumis võimalik mängida digiklaverit Roland FP-30 ja digitrumme Roland TD11K.

2016 – 4. detsembril pälvis raamatukogu vabatahtlik Norman Aasma aasta vabatahtliku aumärgi.

2017 – jaanuari lõpus täitus Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnal 15. tegutsemisaasta.

2017 – jaanuaris hakkas Tallinna Keskraamatukogu regulaarselt lasteaedadesse raamatukaste saatma. „Mesilase Miti raamatutaru lasteaias“ nime kandva uue teenuse käivitamisega alustas keskraamatukogu laste ja noorte kultuuriaasta tähistamist oma raamatukogudes.

2017 – alates veebruarist saab Sõle raamatukogu õmblustoas kasutada overlokmasinat.

2017 – veebruaris tunnustas Tallinna Linnavalitsus raemedaliga kahte keskraamatukogu töötajat – Kalamaja raamatukogu juhatajat Kaja Palmistet ja majandusdirektor Kaie Leesmenti.

2017 – 15. mail avati Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas „Pillilaegas“, kust saab tasuta laenata muusikainstrumente ja -tarvikuid. Valikus on rahvapille (väikekandled, rahvakannel, parmupillid, jauram), erinevas mõõdus kitarre, viiuleid ja akordione, plokkflööte, ukulele, meloodika, digiklaver, mitmesuguseid löökpille ja Orffi pille. Tarvikutest pakub „Pillilaegas“ noodipulte, nende valgusteid ja metronoom-häälestajaid.

2017 – 15. mail andis Tallinna linn teenetemärgi Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holmile suure panuse eest raamatukogunduse arendamisel ning Tallinna Keskraamatukogu pikaaegse ja eduka juhtimise eest.

2017 – 22. mail avati inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldav OverDrive’i e-raamatukogu, mis pakub võimalust lugeda ja kuulata laenatud e-teavikuid ka internetiühenduseta.

2017 – 12. oktoobril avati Kännukuke raamatukogus innovatsioonilabor. Laboris on võimalik kasutada 3D-printerit Ultimaker 2+, graafikalauda WACOM Cintiq 22HD, kilelõikurit Roland GS-24 ja termopressi Siser TS-BASE. Lisaks innovatsioonilabori seadmetele on lastele Kännukuke raamatukogus programmeerimiseks Bee-bot mesimumm-robotid ja Edisoni robotid ning leiutajakomplektid Makey Makey.

2017 – novembris restaureeriti keskraamatukogu hoone (Estonia pst 8) välisuks eesmärgiga taastada ukse normaalne sulgumine ja värskendada viimistlust.

2017 – 27. novembril pälvis kodanikupäeva aumärgi võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak.

2018 – Tallinna Keskraamatukogu eestvedamisel toimus projekt „Kunst raamatukokku”, mis oli Eesti raamatukogude kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

2018 – algasid uued nutiringid: Digidisaini klubi keskraamatukogus (Estonia pst 8), Leiutajate ring Kännukuke raamatukogus ja Robootikaring Nurmenuku raamatukogus.

2018 – 18. aprillil avati kaardirakendus „Kirjanduslik Tallinn“, kuhu koondatakse linnaga seotud ilukirjanduslikud tsitaadid ja kirjanikega seotud paigad. Kaart „Kirjanduslik Tallinn“ sündis Tallinna Keskraamatukogu, kirjandusfestivali HeadRead, Tallinna Kirjanduskeskuse, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostöös.

2018 – täiendati spordi- ja liikumisvahendite valikut noortele huvipakkuvate vahenditega. Raamatukogust saab koju laenata tõukeratast, rula ja kiivrit. Lisaks on valikus erinevad pallid, tasakaalulint, kompass, sammulugeja, pulsikell, lendavad taldrikud,  joogamatt, stepipink, hüpits, hantlid jpm.

2018 – mais avati Tallinna Keskraamatukogu kolmas e-raamatukogu. RBdigitali e-raamatukogust saavad lugejad laenata võõrkeelseid e-ajakirju ka internetiühenduseta.

2018 – novembris algas kampaania „Laena korraga 30 teavikut“. Kojulaenutuse 95. aastapäeva tähistamiseks kingiti kõigile lugejatele, kes laenasid korraga 30 teavikut, riidest koti nende koju viimiseks.

2018 – toimus laste ja noorte lugemisprogramm „Loeme ennast torni tippu“. Lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu”“ programmi täiendati Saksa lastekirjaniku Ursel Scheffleri „Raamatutorni“ ideega. Selle tulemusel said klassid end Eesti Vabariigi juubeliaastal lugeda meie riigi ühe tähtsaima iseseisvuse sümboli, Toompea lossi kõrgeima torni – Pika Hermanni  – tippu.

2018 – toimus pagulasperede lastele suunatud projekt „Raamatukoguga sõbraks“. Projekti raames külastasid pagulasperede lapsed keskraamatukogu

Legorobotite ehitamine

teenindusosakondasid ja haruraamatukogusid ning tutvusid teenustega.

2018 – Sõle raamatukogu eestvedamisel toimus Põhja-Tallinna lasteaedadele lugemisprogramm „Meie Rühma Raamat“.

2019 – algasid uued robootikaringid. Jaanuaris alustas Paepealse raamatukogus robootikaring „Ozobotid loevad“ 10‒17-aastastele tüdrukutele. Nõmme raamatukogus hakkas alates veebruarist toimuma robootikaring 8‒13-aastastele lastele.

2019 – septembris algas eakate ühiskonda kaasamist ja igapäevast sotsiaalset aktiivsust toetav üritustesari „Õnnelik seenior raamatukogus“. Sari koosnes vestlushommikutest, töötubadest, mälutreeningutest ja mänguhommikutest.

2019 – avati uuendatud lugemisblogid.
Raamatututvustused lastele ja noortele on blogis „Loe mind”
Raamatututvustused noortele ja täiskasvanutele blogist „Lugemiselamused”
Venekeelsed tutvustused on blogis „Читаем, пишем, обсуждаем“
Ingliskeelsed raamatututvustused on blogis „Joy of Reading“

2019 – oktoobrist kuni 2020. aasta kevadeni toimus kohtumissarja „Laulupeoheliloojatega laulupeost“. Projekti eesmärgiks oli õpilaste ja laulupeoheliloojate kohtumiste abil väärtustada laulupidu kui rahvakultuuri tippsündmust ja Eesti kultuurilise identiteedi kandjat.

2019 – algas Tallinna Keskraamatukogu ja Tallinna loomaaia lugemisprogramm „Loeme ennast loomaaeda“.  

2019 – novembris toimus Paepealse raamatukogus koomiksikirjanduse vestlusring noortele, kus Eesti koomiksikunstnikud arutasid kodumaise koomiksikirjanduse elujõulisuse üle.

2019 – 19. novembril algasid Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) katusekarniisi remonditööd, mis kestsid 2020. aasta jaanuari lõpuni. Tööde käigus remonditi kattekonstruktsioonid ja karniis, korrastati rennid ja sadeveetorud ning paigaldati sadeveesüsteemidesse küttekaablid.

2019 – detsembril algas kampaania „Lugejaks sündinud“, mis kutsub peresid raamatukokku tähistama väikelapse esimese raamatukogukaardi vormistamist piduliku sündmusena.

2020 – Üleriigilise eriolukorraga seoses avas Tallinna Keskraamatukogu 18. märtsil oma e-raamatukogud kõigile Eesti elanikele

2020 – 23. märtsil algas lugemisprogramm „Loeme ette”, milles raamatukoguhoidjad ootasid laste kõnesid, et telefoni, Skype´i ja Facebook’i vahendusel lastele raamatuid ette lugeda

2020 – 30. märtsil sulges Tallinna Keskraamatukogu ajutised teeninduspunktid ning kõik teenindusosakonnad ja haruraamatukogud, et aidata kaasa koroonaviiruse kiire leviku peatamisele Tallinnas ja Harjumaal ning hoida lugejate ja raamatukogu töötajate tervist. 

2020 – juunis avati lugejatele taas teenindussaalid, mis olid alates 30. märtsist koroonaviiruse pandeemia tõttu suletud

2020 – alates juunist saab kasutada e-muusikakogusid Naxos Music Library ja Naxos Music Library Jazz

2020 – muusikaosakonnas saab kasutada muusikatarkvara Cubase LE AI Elements 10.5 ja MIDI klaviatuure

2020 – Laagna raamatukogus (Võru 11)  avati seemnelaegas

2020 – septembrist saab raamatuid tellida DPD pakiautomaatidesse

2021 – lugemisprogramm „Loeme ette”pälvis 2020. aasta Euroopa Kodaniku auhinna

2021 – 14. aprillil toimus esmakordselt noortekirjanduse päev „Noor loeb!”, kus anti välja Margus Karu ja „Noor loeb!” auhind

2021 – 1. juunil avati Naxose videokogu

2021 – juulis avati Pelguranna raamatukogus tööriistalaegas

2021 – muusikaosakond nimetati ümber muusika- ja filmisaaliks

 

Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brošüürist “Tallinna Keskraamatukogu 1907-1995” ning raamatukogu tegevuse 100. juubeliaastale pühendatud raamatust “Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007” (koostaja kirjandusloolane Livia Viitol).