1907 – 14. oktoobril (vkj) avas Nunne 2 lugejaile uksed Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba. Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpuks, vaid kahe ja poole kuuga oli kogus 2 041 raamatut, laenutusi oli 10 067 ja külastusi 8 659. Kuuekümne kohaga lugemistoas võis raamatukogu algusaastail lugeda veel 20-40 nimetust ajakirja ja 20-25 ajalehte.
1920 – koliti majja Gogoli pst 4 (nüüd Estonia pst 8). See esinduslik historitsistlik hoone ehitati 1894 -1895 Tallinna Vene Seltskondliku Kogu jaoks. Eskiisprojekti autor oli akadeemik M. Preobraženski (projekteeris ka Aleksander Nevski peakiriku Toompeal), lõpliku projekti koostas tuntud arhitekt R. Knüpffer.
1921 – raamatukogu direktoriks sai Aleksander Sibul (1884-1981). Tema eestvedamisel kasvas senisest lugemistoast mitme osakonna ja haruraamatukoguga Eesti suurim rahvaraamatukogu. Oma raamatukogu juhtimise kõrval tegeles Aleksander Sibul aktiivselt Eesti raamatukogunduse arendamisega.
Ta oli esimese eestikeelse raamatukogunduse käsiraamatu autor, üks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutajatest ja selle kauaaegne esimees, üle kümne aasta ajakirja „Raamatukogu“ toimetaja.
Ta oli lektoriks paljudel raamatukogundust õpetavatel kursustel ja suur osa tolleaegsetest rahvaraamatukogu juhtidest olid tema õpilased. Aleksander Sibul tagandati direktori kohalt 1950. aastal.
⇒ Kuula helisalvestist, kus 96-aastane Aleksander Sibul meenutab oma lapsepõlve, noorusaega ja ka Tallinna raamatukogu avamist 1907. aastal. (Helisalvestis aastast 1981)
⇒ Lisaks võimalik kuulata 1975. aastal eetris kõlanud saadet “Vana raamatukoguhoidja jutustab”, kus oma meenutusi pajatab Aleksander Sibul.
⇒ Loe Aleksander Sibula koostatud „Raamatukoguhoidja käsiraamatut“ (Noor-Eesti Kirjastus, 1926)
1922 – asutati Nõmme raamatukogu Nõmme aleviseltsi “Ühendus” raamatukoguna. 2002. aastal sai raamatukogu 80 aastat vanaks ja uued, kaasaegsed ruumid Nõmme Põhikooli juurdeehitises.
1923 – kirjandust hakati laenutama koju.
1925 – raamatukogu sai Eesti keskse raamatukogu funktsioonid, mistõttu suurenes riigi toetus ja hakati saama sundeksemplare.
1926 – avati Tallinna I haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas. 8. aprillil avatud haruraamatukogu on praeguse Laagna raamatukogu eelkäijaks. 1938. a. kolis raamatukogu Tartu maanteele. Lasnamäel tegutsetakse nüüd juba Laagna raamatukoguna alates 15. juunist 1998.
1928 – loodi muusikakogu (1951. aastal tuli see üle anda Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu Rahvusraamatukogu).
1929 – 20. novembril alustas tööd Kalamaja raamatukogu aadressil Graniidi 1. Alates aastast 1941 asus raamatukogu Tööstuse 1 ruumides ja 1. märtsil 2007 avati uksed oma praeguses asukohas Kotzebue 9.
1933 – raamatukogu hoones alustas tööd Noorteraamatukogu, millest sai hiljem Eesti Lasteraamatukogu.
1929-1940 ilmus 32 numbrit uudiskirjanduse nimestikku “Tallinna Keskraamatukogu Teated”.
1938 – avati Keskraamatukogu Arhiivraamatukogu, mille ülesandeks oli koguda ja säilitada kõike eestikeelset ja Eestit käsitlevat. 1951. aastal jagati 40 000 eksemplarini kasvanud kogu laiali, sest uute arusaamade järgi polnud rahvaraamatukogul sellist kogu vaja, suure osa sellest sai endale praegune Rahvusraamatukogu.
1944 – Eesti keskse raamatukogu funktsioonid anti üle Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule. Sõjajärgsel perioodil kujunes välja Tallinna Keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, suurenes töötajate arv.
1946 – asutati Tondi raamatukogu.
1947 – avati teatmebibliograafia osakond.
1947 – alustas tööd Pirita raamatukogu. Tegutses algselt Merivälja teel. Hoones, mis lammutati seoses 1980. aasta olümpiamängudega. Järgmine asukoht oli Merivälja tee 24. 2003. aasta sügisest asub raamatukogu Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse esimesel korrusel.
1948 – asutati Pääsküla raamatukogu. Pääsküla raamatukogu on viimase paarikümne aasta jooksul kolinud oma teeninduspiirkonnas kolm korda. Veel 80ndail aastail asus raamatukogu Pärnu mnt 444 ja kandis nime Kivimäe raamatukogu. Sealt kolis raamatukogu Tungla tänaval asunud korterelamu keldrikorrusele, kust omakorda Rännaku puiestee korterelamu ühte tiiba. Alates 28. septembrist 2005 teenindatakse lugejaid esimeses taasiseseisvusajal raamatukogu tarbeks projekteeritud hoones Tallinnas.
1951 – asutati Pelguranna raamatukogu, mis tegutses aadressil Kalinini tn. 77. 1963. aastal sai raamatukogu uued ruumid Kangru 13 asuvas majas ja tegutses seal kuus aastat. Alates 1969. aastast asus Pelguranna raamatukogu aadressil Madala 3, samas majas apteegi, sidejaoskonna ja teiste teenindusasutustega. Raamatukogu ruumid olid teisel korrusel. 2008. aasta sügisel kolis raamatukogu taas aadressile Kangru 13.
1953 – asutati Kadrioru raamatukogu. Asus 2001. aastani aadressil L.Koidula 3. 2001. aastal sai raamatukogu oma käsutusse renoveeritud ruumid A.H.Tammsaare Majamuuseumi esimesel korrusel.
1957 – aktuaalseks muutus suuline raamatupropaganda, korraldati kirjanduslikke kohtuid jm, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring ning fantastikaklubi. Üritused olid rahvarohked, vahel rohkem kui 500 osavõtjaga; neid korraldati ka linna parkides ja isegi Pirita rannas.
1957 – asutati Männi raamatukogu ja seda Keskrajooni Nõmme III raamatukogu nime all asukohaga Pärnu mnt 247. Mustamäele kolis raamatukogu 1964. aastal. Mustamäe I raamatukogu E.Vilde tee 143 töötas samas kohas kuni 1999. aastani. Praegusse asukohta, Ehitajate tee 48, kolis raamatukogu 2000. aastal saades ka uue nime – Männi raamatukogu.
1959 – 1961 mindi üle avariiulite süsteemile.
1960 – asutati Torupilli raamatukogu, spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumides. 2002. aastal avati raamatukogu taas, peale pikka ja põhjalikku renoveerimist ja ruumide ümberplaneeringut.
1966 – alustati Tallinna linnaraamatukogude töö metoodilist juhendamist, tööle asus kaks metoodikut.
1969 – asutati Männiku raamatukogu.
1974 – Tallinna linnaraamatukogud läksid üle tsentraliseeritud süsteemile.
1977 – rekordiline aasta, mil lugejate arv ületas 45 000 piiri.
1982 – asutati Väike-Õismäe raamatukogu.
1982 – Praeguse Paepealse raamatukogu aluseks on 1982. aastal asutatud Lasnamäe lasteraamatukogu.
1984 – asutati Sääse raamatukogu (algselt Mustamäe III raamatukogu) spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumidesse.
1986 – süütamise tagajärjel tekkis tulekahju raamatukogu peahoones Estonia pst 8, mis tõi endaga kaasa aasta lõpus kauaoodatud kapitaalremondi alguse.
1987 – asutati Sõle raamatukogu.
1994 – kinnitati raamatukogu uus põhikiri. Aja jooksul on mitu korda vahetunud raamatukogu nimi – vahepeal Maksim Gorki nimeline, siis Anton Hansen Tammsaare nimeline, sellest aastast lihtsalt Tallinna Keskraamatukogu.
1999 – sai Keskraamatukogu oma käsutusse endised pangaruumid aadressil Liivalaia 40, kuhu kolis ruumipuuduse leevendamiseks peahoones raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond, mis moodustati endiste venekeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonna baasil.
2000 – s
uvel algas raamatukogu peahoone renoveerimine aadressil Estonia pst 8. Eestikeelse kirjanduse osakond kolis ajutiselt Liivalaia 40 ruumide teise tiiba, kus lugejaid teenindati aastapäevad.
2000 – 27. oktoobril liitus meie raamatukogu ELNET Konsortsiumiga ja võttis kasutusele integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC.
2001 – suvel lõppes Keskraamatukogu peahoone renoveerimine. Tööd teostas AS Eesti Ehitus. Hoone renoveerimisel üritati võimalikkuse piires järgida maja algset arhitektuuri, sisekujundust ja värvilahendusi.
2002 – jaanuari lõpul alustas raamatukogu taas lugejateenindust oma uuendatud peamajas. Tööd alustasid laste- ja muusikaosakond, mida varem ei olnud, üle mindi ka arvutiteenindusele. Võõrkeelse kirjanduse osakond ja töötlusosakond jätkavad oma tööd aadressil Liivalaia 40.
2003 – korraldati esimest korda lastele suvist lugemisprogrammi. Alguses nime all „Lugeda on mõnus“, alates 2005. aastat kannab programm nime „Suvi raamatuga“.
2004 – rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul antakse välja auhinda eelmisel aastal ilmunud ja meie raamatukogus möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Alates aastast 2009 kannab auhind nime „Järje hoidja“ .
2004 – novembris, raamatukogu kauaaegse direktori Aleksander Sibula 120. sünniaastapäeval, pandi alus Aleksander Sibula stipendiumile. Alates 2006. aastast korraldatakse Aleksander Sibula erialapäeva, kus tehakse teatavaks Sibula stipendiumi saaja antud aastal.
2005 – avati Pääsküla raamatukogu.
2007 – Asutati Nurmenuku raamatukogu. Nurmenuku raamatuvaramu on suuresti pärit 2006. aastal (ruumipuuduse ja uue avarate ruumidega Kalamaja raamatukogu avamise tõttu) suletud Salme raamatukogust, mille kogu on omakorda pärit 1940. aastal asutatud ja 1991. aastal Tallinna Keskraamatukogule üle antud J.Tombi nim Kultuuripalee Raamatukogust.
2008 – ilmus esimene kinkeraamat I klassidele, raamatu pealkiri „Omad jutud“.
2008 – Raamatukogu sai endale raamatukogubussi, mille nimeks sai Katarina Jee.
2010 – raamatukogu hakkas kaasama vabatahtlikke.
2011 – muusikaosakond korraldab koostöös MTÜ-ga Kammermuusikud kontserdisarja “Kammermuusika linnas. Tallinn”.
2012 – 31. jaanuaril said lugejad hakata laenama autorikaitse all olevaid e-raamatuid e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU.
2012- sai alguse iga-aastane täiskasvanute lugemisprogramm „Raamatuga kevadesse“.
2012 – sügisel alustati koomiksikogu loomist. Paepealse raamatukogus on lai valik koomikseid, mangasid ja graafilisi romaane nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.
2013 – emakeelepäeval tegi Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU kättesaadavaks välisriikides asuvatele eesti koolidele.
2013 – rahvusvahelisel raamatupäeval, 23. aprillil algatati lastele ja alla 18-aastastele noortele mõeldud kampaania „Raamatuga priiks“.
2013 – oktoobris loodi raamatukogu kirjandusblogi “Lugemiselamused”.
2014 – liikumisaasta puhul sai Kalamaja, Kännukuke, Nurmenuku, Nõmme, Paepealse, Pelguranna ja Pirita haruraamatukogudest laenata spordivahendeid. Valikus on kõndimiskepid, sammumõõtja, pulsikell, korvpall, jalgpall, hüppenöör, erinevad liikumismängud ja palju muud.
2015 – veebruaris valiti Tallinna Keskraamatukogu ja Contra lasteraamat ” Kõik on kõige targemad” 2014. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka; märtsis pälvis raamat Kultuurkapitali aastaauhinna laste- ja noorsookirjanduse kategoorias; mais nimetati teos Karl Eduard Söödi auhinna laureaadiks
2015 – 1. juunil tutvustas raamatukogu linnarahvale esimest korda raamatukogujalgratast. Raamatukogujalgratta kinkis meie raamatukogule Espoo linnaraamatukogu Soomest.
2015 – 2. juunil esitles raamatukogu uut logo. Logo autor on disainer Markko Karu.
2015 – 1. juulist saab haruraamatukogudest ajalehti koju laenata.
2016 – 20. jaanuaril avati Sõle raamatukogus õmblustuba, kus soovijate kasutuses on lisaks õmblusmasinale suur laud lõigete joonistamiseks ning aurutriikraud.
2016 – 11. märtsil valiti Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna projekt „Skype raamatuklubi” Karl Suure Euroopa Noorteauhinna Eesti vooru võitjaks.
2016 – mais digiteeriti Aleksander Sibula „Raamatukoguhoidja käsiraamat“, mis oli esimene eestikeelne raamatukogude korraldamist ning raamatukoguhoidja tööülesandeid kirjeldav ja praktilisi nõuandeid jagav käsiraamat.
2016 – alates 13. juunist kehtib uus Tallinna Keskraamatukogu kasutamise eeskiri, mis võimaldab lugejatel laenatud teavikute tagastamistähtpäeva pikendada senise kahe korra asemel kolm korda. Kehtima hakkas ka lugejate poolt kauaoodatud võimalus lisada end ootejärjekorda ilukirjandusele. Kui endise eeskirja kohaselt said lugejad korraga laenata kuni kümme, siis edaspidi kuni viisteist heli- ja videosalvestist. Raamatukogu ei nõua enam hüvitist kuni 6-aastase (kaasa arvatud) lapse poolt rikutud raamatu eest, mis on mõeldud väikelastele ja on trükitähtedega.
2017 – jaanuaris hakkas Tallinna Keskraamatukogu regulaarselt lasteaedadesse raamatukaste saatma. „Mesilase Miti raamatutaru lasteaias“ nime kandva uue teenuse käivitamisega alustas keskraamatukogu laste ja noorte kultuuriaasta tähistamist oma raamatukogudes.
2017 – 15. mail avati Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas „Pillilaegas“, kust saab tasuta laenata muusikainstrumente ja -tarvikuid. Valikus on rahvapille (väikekandled, rahvakannel, parmupillid, jauram), erinevas mõõdus kitarre, viiuleid ja akordione, plokkflööte, ukulele, meloodika, digiklaver, mitmesuguseid löökpille ja Orffi pille. Tarvikutest pakub „Pillilaegas“ noodipulte, nende valgusteid ja metronoom-häälestajaid.
2017 – 15. mail andis Tallinna linn teenetemärgi Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holmile suure panuse eest raamatukogunduse arendamisel ning Tallinna Ke
skraamatukogu pikaaegse ja eduka juhtimise eest.
2017 – 22. mail avati inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldav OverDrive’i e-raamatukogu, mis pakub võimalust lugeda ja kuulata laenatud e-teavikuid ka internetiühenduseta.
2017 – 12. oktoobril avati Kännukuke raamatukogus innovatsioonilabor. Laboris on võimalik kasutada 3D-printerit Ultimaker 2+, graafikalauda WACOM Cintiq 22HD, kilelõikurit Roland GS-24 ja termopressi Siser TS-BASE. Lisaks innovatsioonilabori seadmetele on lastele Kännukuke raamatukogus programmeerimiseks Bee-bot mesimumm-robotid ja Edisoni robotid ning leiutajakomplektid Makey Makey.
2017 – 27. novembril pälvis kodanikupäeva aumärgi võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak.
2018 – Tallinna Keskraamatukogu eestvedamisel toimus projekt „Kunst raamatukokku”, mis oli Eesti raamatukogude kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
2018 – novembris algas kampaania „Laena korraga 30 teavikut“. Kojulaenutuse 95. aastapäeva tähistamiseks kingiti kõigile lugejatele, kes laenasid korraga 30 teavikut, riidest koti nende koju viimiseks.
2018 – toimus laste ja noorte lugemisprogramm „Loeme ennast torni tippu“. Lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu”“ programmi täiendati Saksa lastekirjaniku Ursel Scheffleri „Raamatutorni“ ideega. Selle tulemusel said klassid end Eesti Vabariigi juubeliaastal lugeda meie riigi ühe tähtsaima iseseisvuse sümboli, Toompea lossi kõrgeima torni – Pika Hermanni – tippu.
2019 – algasid uued robootikaringid. Jaanuaris alustas Paepealse raamatukogus robootikaring „Ozobotid loevad“ 10‒17-aastastele tüdrukutele. Nõmme raamatukogus hakkas alates veebruarist toimuma robootikaring 8‒13-aastastele lastele.
2019 – septembris algas eakate ühiskonda kaasamist ja igapäevast sotsiaalset aktiivsust toetav üritustesari „Õnnelik seenior raamatukogus“. Sari koosnes vestlushommikutest, töötubadest, mälutreeningutest ja mänguhommikutest.
2019 – detsembril algas kampaania „Lugejaks sündinud“, mis kutsub peresid raamatukokku tähistama väikelapse esimese raamatukogukaardi vormistamist piduliku sündmusena.
2020 – Üleriigilise eriolukorraga seoses avas Tallinna Keskraamatukogu 18. märtsil oma e-raamatukogud kõigile Eesti elanikele
2020 – 23. märtsil algas lugemisprogramm „Loeme ette”, milles raamatukoguhoidjad ootasid laste kõnesid, et telefoni, Skype´i ja Facebook’i vahendusel lastele raamatuid ette lugeda
2020 – Laagna raamatukogus (Võru 11) avati seemnelaegas
2020 – septembrist saab raamatuid tellida DPD pakiautomaatidesse
2021 – lugemisprogramm „Loeme ette”pälvis 2020. aasta Euroopa Kodaniku auhinna
2021 – 1. juunil avati Naxose videokogu
2021 – juulis avati Pelguranna raamatukogus tööriistalaegas
2021 – suvel loodi eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa ja Nurmenuku raamatukogu juhataja Kelli Pullisaare eestvedamisel raamatukogule Tik-Toki profiil. Kelli järjepideva panuse tulemusel on 2024 aasta juuli seisuga tik-tok.com/@keskraamatukogu.ee kanalil 1096 jälgijat ja 24 800 meeldimist.
2021 – muusikaosakond nimetati ümber muusika- ja filmisaaliks
2022 – Muuseumilaeka teenus. Alates 3. maist saab laenata Kalamaja ja Kadrioru raamatukogust tasuta Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Kirjanduskeskuse ühispileteid. Ühispiletiga saab külastada kõiki Linnamuuseumi ja Kirjanduskeskuse filiaale. Laenata saab kas perepileti või üksikpileti ning 14 järjestikuseks päevaks.
2022 – 08.08: kutsuti ellu palju meedia tähelepanu saanud kampaania „Raamatuga Priiks“. Kui Sul on raamatute tagastamise tähtaeg üle läinud, saad valida, kas maksad viivist või loed raamatut. Raamatukogus lugedes on arvestuse aluseks: 10 senti = 1 minut lugemist. Raamatu lugemise algus- ja lõpuaja registreerimiseks pöördu raamatukoguhoidja poole. Peale raamatu lugemist vestle raamatukoguhoidjaga loetud raamatust. Priiks saavad end lugeda alla 18-aastased lapsed ja noored.
2023 – 23. märtsil avab Kalamaja raamatukogu Mälulabori, kus Tallinna Keskraamatukogu lugejad saavad tasuta ise digiteerida vanu fotosid, dokumente, fotonegatiive ja -positiive. Uus teenus aitab huvilistel säilitada oma perekonna ajalugu ja anda seda edasi järeltulevatele põlvedele.
2024 – 9. 01: Avati lugejatele 24/7 laenutuskapid ja iseteenindusautomaadid Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8), võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) ning Kännukuke, Laagna, Pelguranna, Pirita, Pääsküla ja Väike-Õismäe raamatukogus.
2024 – veebruar: alustab Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Lugemisühingu koostöös lastele ja noortele mõeldud projekt Lugemissõbrad, et innustada muu kodukeelega lapsi eesti keeles raamatuid lugema. Väike ja suur lugemissõber tegutsevad koos: ühiselt leitakse meeldivad ja huvitavad raamatud, loetakse valjult ette ning arutletakse loetu üle. Lugemissõprade kohtumised leiavad aset eestikeelse kirjanduse osakonnas ja võõrkeelse kirjanduse osakonnas.
2024 – Mais avati Laagna raamatukogus taimevahetuskapp.
2024 – 1. juuli: e-raamatukogu ELLU lõpetab 1. juulil oma enam kui 12-aastase tegevuse.
2024 – 28. november: võetakse kasutusele uus raamatukogubuss (kannab jätkuvalt nime Katarina Jee).
2024 – 28. november: Tallinna Keskraamatukogu võtab brändinime Tallinna Raamatukogud. Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond nimetatakse ümber Tallinna Südalinna raamatukoguks ja võõrkeelse kirjanduse osakond Tallinna Liivalaia raamatukoguks.
