Logo

Rubriik: Näita arhiivis

Raamatukogu toob liikumisraskustega inimestele lugemise koju kätte

Postitatud

Talv on eriti keeruline aeg neile, kes on piiratud liikumisvõimega –olgu põhjuseks siis erivajadus või tervisehäda. Sageli tähendab koduseinte vahele jäämine ka üksindusse jäämist. Et seda muret leevendada ja ka neile, kes raamatukokku tulla ei saa, lugemisrõõmu valmistada, pakub Tallinna Keskraamatukogu linna elanikele koduteenindust –teavikute tasuta koju toomise teenust.

„See on tõesti üks tore võimalus,“ räägib Malle, kes on koduteenindust kasutanud juba viis aastat. „Raamatukoguhoidjad soovitavad alati väga häid raamatuid ja need tuuakse mulle korra kuus koju kätte. Väga lihtne ja mugav ja olen nii tänulik sellise isikliku lähenemise eest!“

Koduteeninduse tellimiseks pole vaja teha muud kui raamatukoguga ühendust võtta. Lisaks raamatutele saab laenata ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Kokku võib korraga laenata 30 teavikut ja eset.

Arvuti või nutiseadme omanikel on võimalik kodust lahkumata kasutada ka Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogusid. Raamatukoguhoidjad on valmis soovijatele läbi viima e-raamatukogude ja teistegi e-teenuste koolitusi, seda nii telefoni kui nt Skype’i teel või vajadusel ka koju kohapeale tulles. Lisaks on raamatukoguhoidjad alati valmis huvilistele kirjandust soovitama ning kirjanduse teemadel arutlema. 

Kõigil, kes koduteenindust vajavad või teavad kedagi, kes võiks vajada, palub Tallinna Keskraamatukogu ühendust võtta, helistades 683 0920 (võõrkeelse kirjanduse osakond 683 0960) või kirjutades koduteenindus@nulltln.lib.ee.

 

26.01.2023

Eesti kirjanduse päev

Postitatud

plakat

Esmaspäeval, 30. jaanuaril tähistame esmakordselt Eesti lipupäevana eesti kirjanduse päeva.

Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovime väärtustada kirjanduse tüvitekste ning  pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.  

Selle piduliku tähtpäeva puhul toome teie ette valiku teoseid, mida raamatukoguhoidjad eestikeelse kirjanduse osakonnast lugeda soovitavad. Väljapanekud eesti kirjandusest võid leida ka ELLU-st ja OverDrivest.

Huvilised on oodatud 30.01 kell 10.30 Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) suurde saali, kus toimub kohtumine kirjanik Rita Metsaga. Loeme ette raamatust “Numbrilood”, mängime ja laulame. Kohtumine toimub koostöös kirjastusega Eesti Raamat.

Kell 13.00 saab kohtuda Tallinna Keskraamatukogu suures saalis noortekirjanik Heli Künnapasega. Ta on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui suurtele ning on tuttav nii raamatute kirjutamise kui kirjastamise köögipoolega. Koos vesteldakse raamatumaailma uudistest ning tutvutakse ka värskete ajakirjadega. Registreerimine ja lisainfo 683 0914 või laste@nulltln.lib.ee.

 

“Eesti novell 2021” Ülevaatlik valimik kõige uuematest eesti kirjanike lühijuttudest.
“Eestid, mida ei olnud: alternatiivajaloo antoloogia” Lühijutukogumik. Erinevad versioonid Eesti ajaloost, kui meie ajalugu oleks läinud natuke (või palju) teisiti.
“Mullast oled sa võetud: maajuttude kogumik” Lühijutud. Inimese võõrdumine maast ja vale ettekujutus maaelust ehk linnainimese seiklused maal.
“Öö: 18 tumedat lugu Eesti autoritelt” Õudus-, põnevus- ja ulmekirjanduse valda kalduvad lood inimloomuse pimedamast poolest.
“Vinguv jalaluu” ulmeantoloogia F. R. Kreutzwaldi muistenditel ja eesti folklooril põhinev ulmelühijuttude kogumik.
Ain Kütt sari Sagadi paruni mõrvalood: “Risti soldati mõistatus”, “Kuldse medaljoni mõistatus”, “Musta paguni mõistatus” Muhedad mõrvalood köitvate tegelaskujudega koos võimalusega heita pilk tollasele elu-olule.
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” Perviku mälestused enda elust ja eelmise sajandi suured ning olulised sündmused läbi kirjaniku pilgu.
Aliis Jõe triloogia “Viimane laev”, “…kes pole kunagi söönud homaari”, “Kõik teed viivad Roomast” Jutt elust enesest, aga milline tulevärk ja haare on tegelastel, seda peab ise lugema.
Andrus Kivirähk “Maailma otsas” Lihtsate inimeste elu – kohati humoorikas, kohati väga igapäevane. Positiivne lugemine.
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Kuidas suri eesti muinasaeg… Üks tõlgitumaid eesti romaane. 2008. aastal Eduard Vilde kirjandusauhinna võitja.
Andrus Kivirähk “Pagari piparkook: Kivirähk XX sajandil” Autori stiiliharjutused, et jõuda juba selliste suurvormideni nagu “Maailma otsas”.
Andrus Kivirähk “Rehepapp” 2000-2017 raamatukogudest enim laenutatud eesti autori raamat (Postimehe andmetel). Üks kõle novembrikuu mõisaaegses eesti külakeses koos krattide, tontide ja inimeste enda murede ja ahnusega.
Anne Kahk “Haraldi villa” Meelelahutuslik krimikirjandus huvitava puändiga.
Armin Kõomägi “Lui Vutoon” Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse I koht 2015.
Armin Kõomägi “Perifeeria kangelased” Lühijutud. Provotseeriv, absurdne ja huvitavate seostega.
Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Üks parimaid eestikeelseid romaane läbi aegade: hingeminev lugu metsavendadest ja nende rasketest valikutest.
Eia Uus “Kirjad Buenos Aireses” Teistmoodi reisiraamat, keskendub muljetele ja sisekaemusele.
Herman Sergo “Näkimadalad” Inspireeriv, helge ja eluline lugu rannarootslastest. Väärt lugemine, arvestades, et rannarootsi teemat on meie kirjanduses vähe käsitletud.
Jaan Kaplinski “Piirpääsukese Euroopa: Baikalist Assoorideni” Euroopa reisimuljetes kirjeldab autor nende paikade rahvusliku vaimu ja eripära.
Jaan Kaplinski “Silm; Hektor” “Silm” 1999. aasta kirjanduse aastapreemia.
Juta Kivimäe “Suur tuba” Huvitav fookus: 1950ndate Eesti juudi-eesti segaperest pärit tüdruku silme läbi. Lisaks väga head olustikukirjeldused.
Kai Aareleid “Linnade põletamine” Ajastuvaade läbi lapse silmade ehk raske ajalugu läbi süütu lapsepilgu.
Kersti Kivirüüt “Mäng mõisa peale” Tore vaade Eesti ajalukku läbi meelelahutusliku kelmiromaani.
Ketlin Priilinn sõbrannade sari: “Emily raamatuklubi”, “Kerstini ketsid” Seni ilmunud kaks raamatut. Sari, mis räägib kolmest sõbrannast: 29-aastasest Emilyst, 54-aastasest Kerstinist ja 33-aastasest Millast. Meeldiv ajaviitelugemine.
Lauri Räpp “Maailma lõpus on kohvik” Autori seljakotirännakutest, kus alati juhtub midagi erakordset. Väga positiivse tonaalsusega raamat.
Leelo Tungal “Seltsimees laps” Jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel, kus perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Autobiograafiline teos.
Lehte Hainsalu “Kukelokuti” Vähetuntud pärl eesti keeleteaduse tudengi elust 90ndate Tartus, läbipõimunud keelemänguga.
Margus Karu “Nullpunkt” Eesti noortekirjanduse üks alustala ja populariseerija.
Mart Kivastik “Vietnami retsept” Reisiraamatuna kirjutatud poisi arengulugu.
Mehis Heinsaar “Unistuste tappev kasvamine: jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid” Maagiline realism. Reaalse ja fantastilise vahel hägustuv maailm.
Sisaldab ka 2010. aastal Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu „Puhkehetkel“.
Mehis Heinsaar “Vanameeste näppaja” Betti Alveri kirjandusauhind 2001.
Märt Treier “Eluolulised lood” Sisaldab toredaid mõtisklusi.
Peeter Sauter “Ära jäta mind rahule: a love story” Autobiograafiliste sugemetega lugu, mis pälvis Balti Assamblee auhinna 2014.
Rein Raud “Hotell Amalfi” Allegooriline. Inimese sisemaailm ja täiuslikkuse otsingud.
Rein Raud “Päikesekiri” Väga mitmekihiline, sümbolistlik ja filosoofiline oma lihtsa süžee varjus.
Sass Henno “Mina olin siin. Esimene arest” Eesti noortekirjanduse alustala.
Sveta Grigorjeva “Kes kardab Sveta Grigorjevat?” 100% subjektiivselt minu lemmik luulekogu.
Triinu Meres “Lihtsad valikud” Parim eesti autori romaan Stalker 2018.
Tuuli Tolmov “Neetud taevakivi” Eesti mütoloogial põhinev muinasulme.
Tõnu Õnnepalu “Mandala” Põgenemisest kriisi ja tänapäeva ning iseenda eest.
Valdur Mikita “Metsik lingvistika”, “Lingvistiline mets”, “Lindvistika” Raamatud eesti keelest ja meelest, peaaegu hüpnotiseerivalt mõtisklevad teosed.
Valdur Mikita “Mõtterändur” Mõtisklused eestluse üle.
Veiko Belials “Surnud mehe käsi” Stalkeri ulmeauhind 2021 – parim ulmekogumik.
Veronika Kivisilla “Kuni armastus peale tuleb 3.0.” Argipäevast leitud imelised hetked miniatuuri vormis.
Viivi Luik “Ajaloo ilu” Mineviku ja tuleviku seotusest.
Viivi Luik “Inimese kapike” Mis peitub inimese sees, kuidas usaldada teist inimest.
Viivi Luik “Varjuteater” Mälupildid ja väikesed vaatlused Itaalia vaimust ja inimlikkusest.

Raamatukogudest võib leida ka pidunädalal mitmeid raamatute väljapanekuid:

 

26.01.2023

Ökotuba: kindakintsugi ja sokiteraapia

Postitatud

plakatKas teile meeldib villast visata? Ärge visake villaseid asju ära, sest 16. veebruaril saab Tallinna Keskraamatukogu ökotoas kaasa nippe ja õpetusi, kuidas villaesemeid parandada, uuendada või materjali taaskasutada. Katsetame iidsest jaapani paranduskunstist, kintsugist eeskuju võtnud viltimistehnikat ja laseme fantaasia lendu piirangutevabas nõelumiskunstis. Külas on tekstiilikunstnik Marta Konovalov, kes teeb doktoritööd parandamiskunstist. Raamatukoguhoidja ning tekstiilikunstnik Tuuli Reinsoo võtab kaasa kullaga parandatud perekonnareliikviad.

Palume töötuppa eelnevalt registreeruda: tuuli.reinsoo@nulltln.lib.ee või tel. 6830917. Kohtade arv on piiratud.

Ökotuba on ürituste sari Tallinna keskraamatukogus, mis võtab luubi alla roheteemad alates aknalauaaiandusest kuni restaureerimiseni, digiprügist ökofuturismini, kutsudes külla kunstnikke, teadlasi, filmitegijaid, psühholooge vestlema ning praktilisi oskusi jagama. Sellega tahame teadvustada rohelise pealinna aastat ja hoida keskkonnateemasid aastaringselt luubi all.

26.01.2023

3.–4. klasside KIRJANDUSMÄNG 2023

Postitatud

Tallinna Keskraamatukogu viib koostöös Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpetaja Kaia Riksoniga läbi Tallinna koolide 3.–4. klassi õpilastele mõeldud KIRJANDUSMÄNGU eelvooru. Toetab Tallinna Õpetajate Maja.

Võistlusel saavad osaleda Tallinna koolide 3.–4. klasside õpilaste kolmeliikmelised võistkonnad.

Kirjandusmäng 2023 raamatud:plakat

  1. Feldmanis, Andris „Erik Kivisüda“ (Postimees Kirjastus, 2022)
  2. Harris, Sally „Topelt-Felix“ (Vesta, 2021)
  3. Hinrikus, Kadri „Elevant“ (Tammerraamat, 2021)
  4. Kaldmaa, Kätlin „Lydia“ (Hunt, 2021)
  5. Kiho, Kadri „Endel ja Kati“ (Päike ja Pilv, 2022)
  6. Mändel, Maris „Tüdruk vagunelamust“ (Tänapäev, 2022)
  7. Püttsepp, Juhani „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev, 2020)
  8. Rooseboom, Sanne „Lahenduste ministeerium“ (Avita, 2022)
  9. Schaap, Annet „Milla ja mere lapsed“ (Eesti Raamat, 2022)
  10. Vaiksoo, Jaanus „King nr 41“ (Ärkel, 2022)

Igast koolist saab osaleda kuni kaks võistkonda (võistkonna võib kokku panna ka mitme klassi õpilastest). Kool/õpetaja registreerib võistkonna.

Kirjandusmängu eelvoor toimub neljapäeval, 23. märtsil 2023 kell 13.00 ~ 15.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8).

Eelvoorus toimub viktoriin kõigi nimekirjas olevate raamatute põhjal. Eelvooru võitnud võistkond pääseb edasi üle-eestilise kirjandusmängu finaali, mis toimub 1. aprillil 2023. Kirjandusmängu vabariiklikku finaali korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Eelvooru küsimused koostavad ning žüriis osalevad Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad. Eelmiste kirjandusmängu finaali küsimustega on võimalik tutvuda Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljel rubriigis „Õpetajale ja raamatukoguhoidjale“ (https://www.elk.ee/?page_id=976).

Palume võistkonnad registreeruda hiljemalt neljapäevaks, 16. märtsiks 2023 SIIN kirjandusmängus osaleva kooli nimi, õpilaste nimed ja õpilasi juhendanud õpetaja nimi/õpetajate nimed.

Samal ajal, kui õpilased võistlevad, pakume saatvatele õpetajatele/juhendajatele võimalust osaleda digidisaini algkoolitusel, uudiskirjanduse tutvustamisel või ajaveetmist raamatukogus. 

NB! Palume tähtaegadest kinni pidada, hilisemaid pretensioone ei arvestata.

Mõnusat lugemis- ja mängulusti!

11.01.2023

Õnnelik seenior raamatukogus. Õnn on otsus.

Postitatud

seeniorid arvutite tagaÕnnelik seenior raamatukogus – just sellist pealkirja kannab katusnimi seenioridele suunatud üritusteks. Paljudele see nimi meeldib, aga nii mõnigi kord kuuleme, et mis ja kas ikka seenior õnnelik on. Õnn on otsus ja see on seeniori enda käes.

Seeniorid on meie juurde oodatud nii individuaalsetesse kui ka grupitegevustesse. Soovime, et igaüks leiab selle miski, mis teda raamatukokku tegevustesse toob vajalikke teadmisi ja oskusi saama ning omalt poolt kogetut jagama. 

Individuaalselt ootame kõiki omandama elementaarseid ja vajalikke digioskusi. Palume oma soovist teada anda ja leppida kohtumine eelnevalt kokku endale sobivas raamatukogus. Raamatukoguhoidjate poolt pakume veel ka lugemisnõustamisi ning uue võimalusena telefoniseltsingut raamatukoguhoidjaga neile kodustele seenioridele, kes üritustele tulla ei saa. Ootame teid meiega jagama oma lugemiselamusi ja arutlema loetu üle. 

Grupitegevusi seenioridele toimub mitmetes meie raamatukogu osakondades ja haruraamatukogudes. Valikus on vestlushommikuid erinevatel teemadel, kohtumisi põnevate esinejatega, kirjandusringe ning mäluklubisid. Raamatukoguhoidjad käivad tutvustamas kirjandust raamatusõpradele ka mitmetes linnaosade päevakeskustes, hooldekodudes ning kohtumised seenioridele toimuvad meil ka Skype´i kaudu. Kutsume jälgima reklaami raamatukogudes kohapeal, kodulehel või sotsiaalmeedias.

Lisaks ootame raamatukokku ka seenioridest vabatahtlikke, kes oma nõu ja jõuga meid toetada ja abistada saavad. Soovist andke meile teada raamatukogus kohapeal või kodulehelt leitava ankeedi kaudu. 

Allpool leiate lühiülevaate üritustest seenioridele: 

Mustamäel: Sääse raamatukogus toimuvad vestlushommikud ja mäluklubi. Kännukuke raamatukogus kohtuvad kaks korda kuus seeniorid, et omandada digioskusi. 
Nõmmel: Männiku raamatukogus viiakse läbi raamatuklubi ja Skype´i teel kultuuriklubi.
Põhja-Tallinnas: Pelguranna raamatukogus on seenioridele kord kuus kultuuriklubi nii eesti kui ka vene keeles.
Haaberstis: Nurmenuku ja Väike-Õismäe raamatukogudes on planeerimisel vestlushommikud. 
Kesklinnas: Estonia puiestee 8 toimuvad üritused kolm korda kuus kohapeal ja üritused ka Skype´i kaudu. Üritused on eesti keeles. Toimuvad vestlushommikud erinevatel teemadel, mäluklubi “Särtsuga raamatukogus”, Soome kultuuri klubi ja muusikahommik ning digiseenioride kohtumised. 
Võõrkeelse kirjanduse osakond kutsub seenioreid kord kuus jalutuskäigule meie linnaruumis, mis on nii eesti kui vene keeles. Samuti toimuvad loengud ja töötoad erinevatel teemadel. 

Mustamäe päevakeskuses ja Kristiine tegevuskeskuses toimuvad üks kord kuus kohtumised raamatukoguhoidjate ja raamatusõpradega. Lepime kokku raamatud ja teemad, millest koosviibimistel räägime. Nii on näiteks räägitud armastusromaanidest, teadmiskirjandusest, elulugudest, luulest. Soovitavalt loeb iga osaleja vähemalt ühe vastavateemalise raamatu läbi ja tutvustab seda kaaslastele. Suhelda ja arutleda raamatute üle on vahva! 

Informatsiooni saamiseks soovitame kasutada Tallinna Keskraamatukogu kodulehte https://keskraamatukogu.ee/seenioridele/ või https://keskraamatukogu.ee/uritused/

Leelo Ainsoo
Tallinna Keskraamatukogu
sotsiaalse kaasatuse peaspetsialist

Meie teenindusosakondades ja haruraamatukogudes on erinevaid võimalusi õppimiseks ja kaugtööks

Postitatud

Raamatukogudes on lugemissaalid, st avatud planeeringuga alad, kus on lauad ja toolid õppimiseks ja töötamiseks. Teenindusosakondades ja haruraamatukogudes (v.a Kadrioru, Pirita, Tondi) saavad lugejad kasutada rühmaruumi, et segamatult õppida, osaleda videokoosolekul, suhelda videokõne teel lähedastega vms.

Raamatukogudes on olemas:

  • Wifi võrk, et ühenduda enda sülearvuti või nutiseadmega internetti.
  • Arvutitöökohad, st lauaarvutid lugejatele teenindussaalis. Kõik arvutid on varustatud ID-kaardi lugeriga, juurde saab laenata kõrvaklappe (mikrofonita) ja igas raamatukogus vähemalt ühe arvuti juures on olemas skaneerimisvõimalus. Lauaarvutites on Google Chrome veebilehitseja, teksti- ja tabeltöötluseks saab kasutada OpenOffice, LibreOffice või MS Office (uuri täpsemalt konkreetsest raamatukogust).
  • Õppearvutid, st sülearvutid, mida saab kasutada teenindussaalis või rühmaruumis õppimiseks, kaugtöö tegemiseks ja lähedastega suhtlemiseks. Sülearvutil on sisseehitatud kaamera ja ID-kaardi luger, juurde saab laenata eraldiseisvat hiirt ja mikrofoniga kõrvaklappe. Sülearvutites on Google Chrome veebilehitseja, teksti- ja tabeltöötluseks Libre Office ning suhtluseks ja videokõneks Skype, MS Teams, Zoom ja Cisco Webex.arvutikuvar
  • Lisakuvareid saavad lugejad kasutada enda või raamatukogu sülearvutiga, et oleks mugavam õppida ja kaugtööd teha. Kuvari kõrgus ja kalle on reguleeritav, ekraani saab liigutada vasakule-paremale. Samuti on võimalik ekraani keerata vertikaalasendisse. Arvutiga ühendamiseks on olemas HDMI kaabel, uuemate Apple”ite jaoks eraldi adapter. Lisaks kuvarile on võimalik kasutada hiirt ja kuvari.
  • Akupangad seadmete laadimiseks.
  • Printimise ja koopiate tegemise võimalus (tasuline teenus).
  • Eestikeelse kirjanduse osakonnas (Estonia pst 8) on võimalik kasutada isikliku sülearvutiga elektroonilist joonistuslauda Wacom Intuos Pro M. Kännukuke raamatukogu (E. Vilde tee 72) innovatsioonilaboris on lugejatel võimalus iseseisvalt tutvuda elektroonilise graafikalauaga Wacom Cintiq 22HD.
  • Tasu eest on võimalik kasutada pabertahvlit, rentida esitlustehnikat jms.

Lisaks ruumidele ja vahenditele pakume tuge ka infootsingu ja koolituste näol. Abistame õppetööks vajaliku info leidmisega, tutvustame andmebaase ja õpetame allikakriitilisust. Pakume koolitusi igas eas lugejatele. Kuidas kasutada Skype”i? Kus saaks näpunäiteid teksti- ja tabeltöötluses? Kust alustada tööotsingutega? Kust saada algteadmisi videotöötlusest? Kõigi nende ja paljude teiste küsimustega võib pöörduda raamatukoguhoidja poole.

Raamatukogude asukohad, kontaktid ja lahtiolekuajad on meie veebilehel.

11.01.2022

Alanud on laenutuskappide ja iseteenindusautomaatide paigaldus

Postitatud
Raamatukapp

Peagi avaneb igas linnaosas võimalus tellida raamatuid raamatukogu juures paiknevasse laenutuskappi ning saada need kätte ööpäevaringselt endale sobival ajal. Sellist laenutusvõimalust hakkavad pakkuma Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond ning Kännukuke, Laagna, Pelguranna, Pirita, Pääsküla ja Väike-Õismäe raamatukogud.

Samades raamatukogudes paiknevad juba praegu ka tagastusluugid, mille kaudu on võimalik raamatuid väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu tagastada.

Iseteenindusautomaat

Paralleelselt laenutuskappide paigaldusega on alanud ka iseteenindusautomaatide paigaldus.

Hetkel on paigaldatud laenutuskapid ja iseteenindusautomaadid veel arendamise ja testimise etapis ning on raske hinnata, millal saame need lugejatele avada. Palume kannatlikkust ja mõistvat suhtumist käimasolevate tööde osas ning loodame, et juba peagi muutub raamatute laenamine oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks!

09.01.2023