Osalejate tagasiside

 


Rein Veidemann „101 Eesti kirjandusteost”

raamatukaas

Usaldan kirjandusteadlase Rein Veidemanni valikut nende ilmumisaja ja üleajalist tähendust silmas pidades. Raamat oli ka minu praeguseks laiali kantud koduraamatukogus. Suurt osa nimetatud kirjanikest tunnen juba kooliajast või tean tekste teatritükkidest ja filmidest. Naisluuletajad järjekorras: Koidula, Haava, Under, Alver, Merilaas, Kareva, meesautorid: Suits, Enno, Sang, Kaplinski, Runnel (“Veskimees”), Viiding (“Vana mehe laul”). Soovitan lugeda ja endale osta. (Leili K)

Gennadi Muravin „Ebatsensuursed juhtumid”

raamatukaas

Aile Möldre „Eesti raamatu 100 aastat”

raamatukaas

Jan Kaus „Elu ja kirjandus”

raamatukaas

„Fändomi sünd”

raamatukaas

Ira Lember „Hea kasvatusega mees”

raamatukaas

Aitäh Ira Lemberile nii huvitava ja sisutiheda romaani kirjutamise eest. Põnevust jätkus algusest lõpuni. Mina tuletan endale iga päev meelde, et kõike, mida sa teed, teed iseendale. Väga selgelt tuleb romaanis välja laste kasvatamise mõte. “N ei ole ju halb inimene, seda mitte, ta on lihtsalt halvasti kasvatatud. Kõik algab ju lapsepõlvest ja teda on lapsest peale vaid kiidetud ja imetletud ja nii arvabki inimene, et ta on teistest ülim ja temast saabki eneseimetleja.” (lk 157). Kõik me peame olema julged, tugevad, otsustustamisvõimelised, sest seda nõuab ka meie praegune elu koroonaga voitlemisel. “Sa ei tohi leinates koju konutama jääda, vaid pead eluga edasi minema!” (lk 150). (Imbi M)


Loetav, õpetlik pereelu käsitlev raamat. Viimaste aastate parim, erineb varem loetutest, kus autor ei vii tegelasi ühest voodist teise ja tegelane ei unista järgmisest joomapeost. Oma MINA ja oma töö tähtsustamine argielus, abielus viib hukule, sama teeb seda oma MINA kaotus. (Irma V)

Heljo Mänd „Kassikäpp: kirjanduslikud memuaarid”

raamatukaas

Heljo Mänd on minule, minu eakaaslasteleja ka noorematele palju rõõmu valmistanud. Tema suurepärane looming on hindamatu. “Karu-aabitsa” abil on paljud omandanud lugemisoskuse. Kooliajast on meelde jäänud kuldsed sõnad: armastage raamatut, tarkuse allikat! Raamatus “Kassikäpp” annab kirjanik nõuanded meie ühiskonnale, kus möllab koroona, olla õnnelik: “/…/ igaüks on ise oma õnne sepp /…/” (lk 294). (Imbi M)


Soovitan eakamale lugejale. Olen ise varsti 72aastane, tahaks elada veel tänases, mitte niivõrd minevikus. Mälestusteraamatus esinevad kirjanikenimed on minulegi tuttavad. Minu jaoks oli Heljo Mänd luuletaja ja lastekirjanik. Kokkuvõtteks kirjutaks 294. lk, kus kirjaniku eakaaslased väljendusid: “küll sa oled õnnelik inimeseloom, et saad kirjutada”, inimene ajaraja tagant: “küll sa oled õnnelik, et elad”. Kirjanik ei öelnud midagi, aga mõtles: “igaüks on ise oma õnne sepp” ja kirjutas edasi…. Surmani, otsides teed iseendani. (Leili K)

Sirly Hiiemäe „Kirjanik kübaraga”

raamatukaas

Minule kui vanemaealisele on kirjanik Lilli Promet noorusajast tõeline lemmik. Isiksusena on Promet köitev. Ta ei lubanud kohatut käitumist, oli meeldiv vestluspartner, kellele elu pakkus ajastukohaseid hüvesid. “Lillile oli antud eriline oskus ökonoomselt ja osavalt sõnu kasutades näha, kuulda, tunda ja seletada inimese olemust.” (lk 88). Soovitan tema teostega tutvuda. Need ei jäta kedagi külmaks. (Imbi M)

Eero Epner „Konrad Mägi”

raamatukaas

Mina teadsin, et Eestimaal on kunstnik Konrad Mägi ja kõik. Tänu “Raamatuga kevadesse” sain tema kui 20. sajandi kunstniku kohta palju teada. Eero Epner on osanud kunstnikust põnevalt kirjutada, et minusugune, kes kunstis on täielik võhik, lugeda teost lõpuni suure kirega. Sain teada, et ta on väga kuulus oma 400 maaliga. Uskumatu, et inimene on selleks võimeline. “Mägi maalides on veel “miski”, ja see on eelkõige erakordselt jõuline ja fantastiline värvimeel, mis oma lummusega ei jäta ükskõikseks kedagi.” (lk 508) Kunstisõber Enn Kunila kasutab Mägi maalidest rääkides sõnu “värv ja rõõm” (lk 505). (Imbi M)

Heljo Mänd „Kurereha”

raamatukaas

„Kuusteist Eesti kirja”

raamatukaas

Ago Pärtelpoeg „Laine Peep: direktriss”

raamatukaas

Hoogsas tempos silmiavav portreelugu suure raamatukogu juhatajast ja julgest inimesest. TÜ raamatukogu ehitisena tundub nüüd pisut teisem ja ka ülikooli rektorid. Avameelselt iseloomustatud funktsionäärid, nende käitumine, silmaring, suhtumine naistesse. Tasub vägagi lugemist, eriti nüüd, mil riigil ja (TLÜ-l) ei ole soovi korraldada infoteaduste õpetamist. (Mari T)

Tõnu Õnnepalu „Lõpetuse ingel: märkmeid sügissaarelt”

raamatukaas

Minule meeldib Tõnu Õnnepalu ladus lauseehitus ja kuna kirjanik on bioloog ja oskab seda kõike elamuslikult edasi anda. See on tõeline oskus: “Vana kastani äranäritud ja roostes lehed vehklevad tuules akna taga, /…/.” (lk 19). Oma kirjutuses mõtiskleb ta nii kunstist kui ka teatrist, samas meenutab elu paratamatust. Ei jää puutumata ka surm. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. (Imbi M)


Head sügist kujutavad kirjeldused. Üllatus oli nii hea teatritundmine. Mõtiskluses “Kirikukerjus” kandub mõte tahes-tahtmata meie kirjanikupalga peale.
Huviga lugesin lugu “Surnud kirjaniku aias”. Arutlus käib ka vana maja raamatute üle. Heino Väli tervet seinatäit raamatukogu läks autor vaatama, tema enda raamatukogu on aga pappkastides. Raamat on peavalu. Seda, mida lugesid või pidid lugema pärast sõda sündinud, ei loe järgmine põlvkond. Ei loe üldse. (Mari T)

Holger Kaints „Mälestusi raamatutest”

raamatukaas

Kindlasti soovitan. Mõnus äratundmine koduse raamatukogu kujunemisest, mis olid riiulis ja lemmikute hulgas lapsena, mis hiljem erinevatel aastakümnetel. Autoril on olnud nii lähedane side raamatuga esimesest lugemiskogemusest saadik, ema raamatukogus ja ise hiljem tööl ka raamatute baasis, mis tähendab suurepärast ülevaadet kogu kirjandusmaastikust ja enne Eesti taasiseseisvumist ka raamatute saadavusest. Lähiajaloo vaates mõnus äratundmine. Lugemisjärjekorda sai ka järgmine raamat juurde kirjutatud. (Miryam V)


Täiesti minu teema raamat ‒ nii palju äratundmist. Edenes kiirelt, lausa ahmisin sisse. Soovitan kõigile, kes on väiksest peale raamatute ja raamatulembusega koos üles kasvanud! (Merilin L)


Suur tänu Holger Kaintsile selle raamatu kirjutamise eest. See on minuealistele tõeline kompu. Kaintsi kirjutus oleks nagu minu elust kirjutatud. Kõik on nii nagu tollel ajal oli. Mäletan selgesti Pioneeris ilmunud luuletust “Mägra maja”. Jürissoni mõistulugu oli lihtsalt värssteos. Mina lapsena aru ei saanud, et see on riigivastane. Ka mina olen sellest põlvkonnast, kus koolis käsitleti põhjalikult 19. sajandi kirjandust. “Me ei saa valida oma lapsepõlve ega kasvutingimusi – keskkond, kuhu me sünnime, on meie ainus olemasolev reaalsus.” (lk 7). (Imbi M)

Elo Viiding „Mina kõnelen kirjandusest”

raamatukaas

Maarja Kangro „Minu auhinnad”

raamatukaas

Tummises irooniakastmes sissevaade auhindade jagamise ja saamise telgitagustesse. Kui keegi peaks juhuslikult igasugu auhindu üleliia tõsiselt võtma, siis see raamat toob kenasti maa peale tagasi. Need on sama subjektiivsed nagu enamus asju. Lugege-lugege! (Leelo J)


Väga hea ja ülevaatlik. Teemal, kuidas leitakse auhinnatavaid ja kuidas neid autasustatakse. Mulle tundub, et väga aus lugemine (kriitiline). Kuna kirjanik-luuletaja-tõlkija on väga aus, siis mulle meeldis see isiklike meenutuste välja ütlemine pisut sarkastilisel moel. (Evi K)

Martin Kukk „Mõrvatud kirjaniku käsikiri”

raamatukaas

Heljo Mänd „Nõgesed ja nartsissid”

raamatukaas

Väga kauni kujundusega memuaarid kirjaniku kolleegidest ja kaasteelistest. Enamik kirjeldusi on väga leebed, leidub ka paar pipratera kokkuhoidlikest, ahnetest ja edevatest. (Mari T)

Eero Epner „Olev Subbi”

raamatukaas

Maarja Kangro „Raamat: raamatule pühendatud luuletusi eesti luuletajailt”

raamatukaas

„Ülo Matjus „Raamat on raamat”

raamatukaas

Janika Kronberg „Rännud kuue teejuhiga”

raamatukaas

Linda Kask, Katrin Kaugver ja Külli Ots „See juhtus raamatukogus”

raamatukaas

See on väärtuslik kogumik raamatukoguhoidjate tänuväärsest tööst. Nende tööd on eriti tunda maaraamatukogudes, sest seal on rohkem aega külastajatega suhtlemiseks. Maal on raamatukoguhoidja tõeline pedagoog rahva harimisel. Loe kindlasti! (Imbi M)


Mõnus muhe sutsakas huumorit raamatukogumaailmast. Ajab naerma ja tõstab tuju, tasub lugeda. (Miryam V)


Vahva raamat tõestisündinud lugudest, mis on kogutud Eesti raamatukoguhoidjate poolt.
Lugeja: “Kas ENE on kohal?” – Raamatukogutöötaja: “Enel on täna puhkepäev, täna on Maie.” (lk 29) Tegelikult soovis lugeja entsüklopeediat! (Siret M)

Andrus Kivirähk „Sinine sarvedega loom”

raamatukaas

Andrus Kivirähki kirjutisi on mõnus ja lahe lugeda. Lauseehitus on väga selgelt mõistetav. Selles teoses ta näitab Oskar Kallase kujunemist kunstnikuks .Kerge see ei ole olnud ja kes see ütlebki, et elu peab kerge olema. Samas on elu mõte: “Elu on ilus!” (lk 231). (Imbi M)

Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits jt „Stiiliharjutused”

raamatukaas

Teistmoodi raamat, vahelduseks päris huvitav lugemine. Soovitaksin lugeda sellele lisaks läbi ka Raymond Queneau “Stiiliharjutused”. (Triin S)

Livia Viitol „Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007”

raamatukaas

Ela Tomson „Üks elu”

raamatukaas

Soovitan kultuuri- ja kirjandushuvilisele lugejale. Austusest särava tõlkija, abikaasa, laste ema ja mitmesugustes rollides elanud naise ees sügav kummardus. Elu esimese pooles vasakpoolsete vaadetega kirjaniku abikaasa, elu lõpus Jaan Tammsalu kingitud keldi palvete mõjul sügavalt muutunud ilmavaatega. Keldi palved Valda Raua tõlkes on ka minu öökapiraamat. Neid luges ka minu märtsis lahkunud abikaasa. Lugege ja saate ülevaate Eesti kultuuriloost. (Leili K)


Soe ja südamlik lugu tohutu töövõimega tõlkijast ja ääretult huvitavast inimesest. Tõlkijate töö jääb tihtipeale varju. Missugune elutempo “rahulikus” pensionipõlves. Nagu vurrkann. Sellesse ühte ellu mahub küll üsna mitu elu. Heaks toeks lugemisel on põhjalikud joonealused märkused, mis aitavad mälu värskendada. Sain innustust Valda Raua tõlgetega veelkord tutvuda. (Mari T)

Jaak Urmet „Diskursus”

raamatukaas

Veiko Märka „Elu on sõna”

raamatukaas

Jan Kaus „Kui mina ei ole mina”

Maimu Berg „Meie hingede võlad”

raamatukaas

Eeva Park „Minu kuninglikud kaelkirjakud”

raamatukaas

Mulle meeldivad mälestused ja ikka jälle olen tänulik inimestele, kes neid talletavad. Need on targad teod, mida endast järgnevatele maha jätta. Autor kirjutab oma lugusid tuntud inimestest sooja tunde ja austusega. Sarjal on pilkupüüdev kaanekujundus, mis ei lase endast mööda vaadata. (Viire V)

Peeter Sauter „Põrsa paremad päevad”

raamatukaas

Sirje Kiin “Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest” – Tasub täiendada oma teadmisi Marie Underi ja 40 kirja loost. Hea sõnaseadmine ja faktitäpsus aitavad raamatu läbi lugeda. (Mari T)

Sirje Kiin „Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest”

raamatukaas

Jaan Kaplinski „Söödist Econi”

raamatukaas

See raamatuke ei ole Kaplinski tipptekstide seast, aga leiad huvitavat lugemist meie vanema põlve kirjanike kohta kindlasti. Kaplinski mälestused ja filosoofilised mõtisklused kirjanikest, kellega ta elus kohtunud, on huvitav ja hariv lugemine. Leidsin tuttavaid ja uusi seiku. (Reet K)

Arvo Valton „Ühises hoovuses”

raamatukaas

Hando Runnel „Ükskord oli üks mees”

raamatukaas

Loe ÜKS e-raamat, mille pealkirjas on sõna “raamat”

Ketlin Priilinn “Emily raamatuklubi” – Ketlin Priilinna raamatud on alati väga ladusad ja kergelt loetavad, nii ka see. Mulle tema raamatud on alati meeldinud. Isegi kui teemad on tõsised, ei jää hinge mingit raskust, vaid selline hea tunne. Ka seda raamatut oli kerge ja mõnus lugeda, ei saanud käest ning palju oli äratundmist. Soovitan mõnusaks ajaveetmiseks! (Merilin L)


Piret Lotman “Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018” – Niisama lugemiseks ehk liiga detailide- ja inforohke, mis tegi kohati raskesti jälgitavaks. Pigem saaks kasutada allikaks mõne uurimistöö jaoks vms. Kuna olen ka ise Rahvusraamatukogus töötanud, siis oli raamatut siiski huvitavam lugeda ehk kui muidu oleks olnud. Oleksin soovinud rohkem pildimaterjali. (Merilin L)

Loe ÜKS raamat, mille põhjal on tehtud film või lavastus

Anton Hansen Tammsaare “Tõde ja õigus I” – Sama hästi kui eestlase piibel. I osa on sellest raamatusarjast parim, sest kujutab küla- ja taluelu, mis on praegusele linnainimesele huvitavam lugemine kui linnaelust. Väga värvikad karakterid ja huvitavad sündmused. Samas on ahastama panev lugeda, kui palju pidid talupidajad talutöödes vaeva nägema, et oma järglastele heal järjel talu pärandada, ja kui vähe järglased ise vanemate pärandist lugu pidasid. Väga meeldis ka, et raamatu järgi tehtud film järgis paljus raamatut. (Reelika L)


Anton Hansen Tammsaare “Tõde ja õigus I” – Eestlaste piibel. See oli suur kingitus eesti rahvale, et sellest tehti tõetruu film. Raamatuid lugedes kõik nii selge ei olnud. Külaelu oli väga hästi näidatud. Maatöö oli raske. Ega ta praegugi kerge ole, kuid nüüd on tehnika abiks, mida siis ei olnud. Minul on olnud võimalus rehetuba Läänemaal näha ja natukene aega ka seal elada. See oli tõesti niisugune. WC oli küll õue ehitatud, mitte nagu filmis. Pesemiseks oli suur toober. See oli nagu suur vann. Vett keedeti suures katlas. Seda filmi peaksid kõik nägema, sest vaevalt küll ükski noor hakkab raamatuid lugema. (Imbi M)


Eesti publik tunneb seda “lõbumängu” juba 114 aastat. 1981. a valminud telefilmi järgi juba iga lapski. Ago-Endrik Kerge koondas oma filmi viis sellel ajal väga populaarset näitlejat ja jäädvustas nende mängulusti. See konkreetne 2018. a kirjastuse Hea Lugu poolt välja antud raamat on lihtsalt ilus. Minuealised teavad seda teksti peast ja kuulevad lugedes nende näitlejate häält. (Leili K)