NB! Templi saab ÜHE sarjast loetud raamatu eest
Tutvu sarja raamatutega veebilehel: sinisukk.ee/collections/valge
Leia Valge Raamatu sarja raamatuid e-kataloogist ESTER.
Estonia pst 8, 15044 TALLINN
Tel: 683 0917
E-kiri: teenindus@nulltln.lib.ee, keskraamatukogu@nulltln.lib.ee
Meediapäringud ja koostööpakkumised: kommunikatsioon@nulltln.lib.ee
Registrikood 75016071
Sõjakeerises leidis ta armastuse, pilkases pimeduses julguse, tragöödia keskel lootuse. Mida leiad tema loost sina?
Nuri on mesinik, tema naine Afra on kunstnik. Paar elab õnnelikult kaunis Süüria linnas Aleppos, kuni alanud kodusõda nad riigist põgenema sunnib. Afra silmad näevad õudusi, mis jätavad naise pimedaks, kuid ees ootab ohtlik teekond: neil tuleb jõuda Türgi ja Kreeka kaudu Suurbritanniasse. Aga ka seal on nende tulevik kõike muud kui kindel.
Rännates läbi katkise maailma, peavad Afra ja Nuri lisaks isiklikule kaotusvalule seisma silmitsi ohtudega, mis heidutaksid ka söakaimat hinge. Ent nende suurim proovikivi on see, kuidas leida kõigist välistest katsumustest hoolimata tagasitee teineteise juurde.
„Aleppo linna mesinik“ on liigutav, kaasahaarav ja meisterlikult kirjutatud lugu inimvaimu võitmatusest.
Autor CHRISTY LEFTERI (1980) sündis Londonis Küproselt pärit pagulasperes. Tal on doktorikraad loovkirjutamises, mida ta õpetab Londonis Bruneli ülikoolis. Tema debüütteos „Aleppo linna mesinik“ sündis lugudest, mida ta kuulis Ateenas vabatahtlikuna UNICEFi toel tegutsevas pagulaskeskuses töötades. Raamatut on kogu maailmas müüdud üle miljoni eksemplari, 2020. a pälvis see USAs välja antava Aspen Words kirjanduspreemia ning oli rahvusvahelise kirjanduspreemia Dayton Literary Peace Prize nominent.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses, sest tal on sellest ja kogu oma elust mõõt täis. Soomlanna sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. Mia ei tunne Kyōtos kedagi ega oska jaapani keelt, kuid ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb selle autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub imetlusväärselt kaasaegne ning tema mõtisklused ja tähelepanekud elust võiksid kuuluda kas või Virginia Woolfile. Õuedaami nimekirjad võluvatest, ärritavatest ja elegantsetest asjadest ning neist, mis südame kiiremini põksuma panevad, on otsekui blogisissekanded – niivõrd värskelt kõlavad need. Jaapani eluga harjumine võtab aega, kuid õige pea kisub see Mia kaasa. Soomlanna vaimustub templitest, kirsiõitest, Kamo jõe leinapajudest, kabukiteatrist, teemajadest. Kirjutava reisija elamustest sünnib tõsielulugu, mida saab lugeda otsekui romaani. Mia taipab oma imetletud õuedaami jälgi ajades sedagi, mida ta ise elult tahab.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Pirkko Saisio (sünd. 1949) on üks tänapäeva Soome olulisemaid romaani- ja näitekirjanikke, kes võtab sageli meedias sõna võrdõiguslikkuse ja seksuaalvähemuste kaitseks. „Kaini tütar“ äratas omal ajal suurt tähelepanu uudse ja avameelse lesbiteemaga ja on hiljuti valitud 1984. aasta mõjukaimaks raamatuks. 2003. aastal sai Saisio Finlandia auhinna ja 2016. aastal Aleksis Kivi sihtkapitali elutööauhinna.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jenny Lawsoni fännid teavad, et ta kannatab depressiooni all. Kuid samavõrd on teada, et Jenny Lawson on auhinnatud humorist, kes on tuntud selle poolest, et räägib oma võitlusest vaimse tervise muredega väga otsekoheselt ja naljaga pooleks.
„Mul on õnnestunud asju nii võimsalt persse keerata ja ometi peetakse mind üsna vastuvõetavaks inimeseks. Mingis mõttes tegin sellest ka oma leivateenistuse. Kuna ma suudan ennast nii edukalt ja avalikult lolliks teha, siis tunnevad teised end piisavalt mugavalt, et rääkida mulle lugusid sellest, kuidas nad ise täiskasvanueluga absull hakkama ei saa.“
See raamat räägib küll naljatoonil, kuid võtab jutuks tõsised asjad. Järjest rohkem inimesi kogeb ärevust ja depressiooni. Jenny Lawson kinnitab meile, et me pole üksi.
Kogu maailm on hingeklaasi puruga kaetud ja meie kõnnime paljajalu läbi üksteise katkiste ja sädelevate kildude. Mõni meist jookseb verd. Mõni meist saab terveks. Kui sul veab, koged sa mõlemat.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Greeni seni parim raamat … Nii üllatav ja liigutav ja aus.“ – The New York Times Kuueteistaastasel Azal polnud mõtteski miljardär Russell Picketti salapärast põgenemisjuhtumit uurima hakata, aga kaalul on saja tuhande dollari suurune leiutasu ja Aza parim sõbranna Daisy soovib innukalt asja kallale asuda. Nende esimene samm on otsida üles Picketti poeg, Aza lapsepõlvesõber Davis. Samal ajal maadleb Aza sundmõtetega, mis ei jäta teda hetkekski, ehkki tüdruk püüab – püüab olla tubli tütar, hea sõber, eeskujulik õpilane ja võib-olla isegi hea detektiiv. Ootamatult leiab Aza just Davisest mõttekaaslase ja sellest saab teekond, mida kumbki ei unusta. „Süü on tähtedel“ ja „Paberlinnade“ autori John Greeni uus, kauaoodatud romaan on hiilgav lugu täis armastust, lõputut optimismi ja elukestva sõpruse jõudu. Tänapäeva ühe edukaima kirjaniku John Greeni raamatud on peale lugejate tunnustuse pälvinud ka hulgaliselt auhindu ning kriitikute heakskiidu. Ajakiri Time on nimetanud Greeni 100 mõjuvõimsaima inimese hulka. „Kilpkonnad alla välja“ on tema esimene raamat pärast fenomenaalse noorteromaani „Süü on tähtedel“ ilmumist 2012. aastal.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
OVERLAND TRAIL, AASTA 1835: Naomi May ei osanud arvatagi, et on kõigest kahekümneaastaselt lesk. Soovides leina selja taha jätta, suundub ta koos perekonnaga läände, et alustada seal uut elu. Teel tekib tal kiiresti side John Lowryga, pooleldi pooniverd mehega, kes on üht jalga pidi hoopis teises maailmas, kuid jääb võõraks mõlemas.
Elu vankrivooris on tulvil raskusi, hirmu ja surma. Kuigi Johni ja Naomit tõmbab teineteise poole, hoiavad teekonna katsumused ja nende väga erinev minevik neid lahus. Johni päritolu aitab neil läbida vaenuliku ala, aga tekitab probleeme, kui nad püüavad ühist elu alustada.
Kui juhtub kohutav tragöödia, mis hävitab suure osa Naomi perest ja lahutab ta Johnist, ei jää neile muud kui teineteisele antud lubadused. Lahku rebituna ei saa nad tagasi pöörduda, edasi minna ega ka lahti lasta. Nii Naomi kui ka John peavad tooma ränki ohvreid, et teineteist leida ja päästa ning teha viimaks rahu sellega, kes nad on.
***
Amy Harmon on Wall Street Journali, USA Today ja New York Timesi menukite autor. Tema raamatuid on avaldatud kaheteistkümnes keeles. Eesti keeles on varem ilmunud tema imeilus lüüriline romaan “Mida tuul teab”.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kaunis, hingekriipiv ja kaastundlik lugu identiteedist, armastusest ja mõistmisest „Conley oskus kirjutada seksuaalsusest ja armastusest vaat et lüüriliselt muudab selle loo iseäranis võimsaks.“ – Los Angeles Times Baptisti pastori poeg, Arkansase väikelinna kirikuelus innukalt tegutsev noormees Garrard Conley oli oma seksuaalsuse pärast hirmul ja endaga vastuolus. Üheksateistaastase kolledžiõpilasena jäi ta sellega oma vanematele vahele ja oli sunnitud langetama elumuutva otsuse – ta kas nõustub läbima teraapiaprogrammi, mis tõotas tema homoseksuaalsuse „õigeks“ pöörata, või riskib kaotada nii pere ja sõbrad kui ka Jumala, kelle poole ta kogu elu iga päev oli palvetanud. Kinnises raviasutuses läbi viidav kaheteistkümneastmeline programm pidi muutma ta heteroseksuaalseks, puhastama ta räpastest ihadest ja tugevdama pärast patust vabanemist tema usku Jumalasse. Garrard küll alustas seda piinarikast teekonda, kuid leidis endas hoopis jõu ja mõistmise, mis aitasid tal leida enda tõelise olemuse. Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda. 2018. aastal valmis Garrard Conley raamatu põhjal suur linateos, mille peaosades astusid üles Nicole Kidman, Russel Crowe ja Lucas Hedges.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Cora on noor orjatar 19. sajandi USA lõunaosariigi Georgia puuvillaistanduses. Kaotanud kõik lähedased, elab ta saatusekaaslaste kogukonnast väljatõugatuna pidevas hirmus homse ees. Kui Caesari-nimeline ori teeb tüdrukule ettepaneku salajase maa-aluse raudtee kaudu vabadusse põgeneda, jääb ta nõusse. Nad asuvad üliohtlikule rännakule, kannul peremehe palgatud jäljekütid. Ühest kohast teise põgenedes joonistub välja jõhker pilt USA orjanduslikust ühiskonnast. Maa-aluseks raudteeks kutsuti ka tegelikkuses eksisteerinud põgenemisteed, mida mööda orjad eluga riskides põhjaosariikidesse püüdsid jõuda. Whitehead läheneb ajaloolistele motiividele vaba fantaasialennuga ning nii on romaanis tegemist terve raudteevõrgustikuga oma jaamade ja vedurijuhtidega. „Maa-alusest raudteest” sai kiiresti nii lugejate kui ka kriitikute lemmik. Romaani tunnustati mitmete oluliste USA kirjandusauhindadega. Aastal 2021 valmis raamatu põhjal Amazon Prime’i draamasari, mis võitis parima lühisarja Kuldgloobuse ja nomineeriti seitsmele Emmyle. USA kirjanik COLSON WHITEHEAD (sündinud 1969) on kirjutanud kaheksa romaani ja võitnud hulgaliselt auhindu, sh kahel korral Pulitzeri preemia. Lisaks „Maa-alusele raudteele” pälvis ta hinnatud tunnustuse ka romaani „The Nickel Boys” (2019) eest. Whitehead käsitleb teravaid sotsiaalseid teemasid värskete ja leiutavate võtete abil, põimides sageli oma romaanidesse fantaasiakirjanduse elemente.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Ma teenindasin Inglise kuningat” on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole.
Bohumil Hrabal (1914–1997) oli üks nimekamaid tšehhi proosakirjanikke, mitmekümne silmapaistva romaani autor. Aastast 1968 viibis ta oma vaadete ja sidemete tõttu sisepaguluses, nii et paljud tema teosed, sealhulgas käesolev romaan, ilmusid esiti põrandaalustena. Hrabali loomingut on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, see on inspireerinud mitmeid tuntud filmi- ja teatrilavastajaid.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Andrew Balmford viib meid haaravale reisile seitsmesse maailma paika, kus ta süveneb looduskaitse kohati lausa pööraste mastaapidega edulugudesse. See raamat inspireerib ja julgustab meid püüdlema jätkusuutliku maailma poole, mis oleks sõbralik ja elamisväärne paik ka meie lastele.
Raamatu võtmeks on positiivne lähenemine. Jah, tööstusrevolutsioonijärgse aja jooksul oleme poole võrra vähendanud looduslike liikide arvukust ja nende elupaiku. Klaas on pooltühi – ent samal ajal on see ka pooltäis. Rohkem kui pool troopilistest vihmametsadest siiski veel kasvab. Enamik korallrahusid on alles. Rohkem kui miljardist elanikust hoolimata elavad Indias endiselt leopardid ja karud, krokodillid ja hundid. Andrew Balmford kirjutab: „Püüdes näidata poliitikutele ja avalikkusele probleemi tõsidust, oleme ehk liialt keskendunud negatiivsele … Ehk oleme halbade uudiste nõnda tõhusa levitamisega jätnud kahe silma vahele ülimalt tähtsa asja – usu lahenduste võimalikkusesse.”
Looduskaitse korraldamiseks on palju viise ja Andrew Balmford toob neis peituvad vastuolud väga teravalt esile. Ajast aega on olnud peamine looduskaitse ees seisev küsimus: kuidas sobitada inimeste vajadus elatist teenida ja söönuks saada looduse vajadustega? Tänapäeval on see küsimus maailma üha suureneva rahvaarvu taustal järjest teravam. Kas on parem harrastada mahepõllundust või tuleks hoopis püüelda maksimaalse saagikuse poole, et oleks võimalik sama hulk inimesi ära toita väiksema maalapi abil ja säilitada maad ka puutumata loodusele? Me kõik arvame, et India elevante tuleks kaitsta, kuid vähesed teadvustavad, et selliste suurte loomadega külg külje kõrval elamine ei olegi nii lihtne. Autor viitab, et kogu Indias langeb elevantide ohvriks igal aastal umbes 300 inimest. Samas 2006. aastal üle 170 aasta Saksamaale elama asunud karu tapeti õige varsti, sest ta kujutas endast väidetavalt ohtu lammastele, küülikutele ja mesitarudele.
Andrew Balmfordi raamat annab selgepilgulise ülevaate looduskaitse ees seisvatest raskustest ja takistustest. Autor märkab nii läbikukkumisi kui süstemaatilisi vigu, mis looduse kaitsmise keeruliseks teevad, kuid samas osutab ka uudsetele lahendustele. Meil on siiski veel lootust.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kas ta ei peaks olema õnnelik? Ta on noor, ta on ilus, rikkast perekonnast ja prestiižika ülikooli vilistlane. Peab mõnusat ametit trendikas kunstigaleriis ja elab ihaldusväärses korteris Manhattani parimas piirkonnas. Kopsakas pärandus kannab hoolt, et kõik ta vajadused saaksid rahuldatud. Ometi on ta hinges mustav auk, mille põhjuseks pole vaid vanemate kaotus ega ka viis, kuidas tema Wall Streeti kallim teda kohtleb, ka mitte sadomasohhismi kalduv suhe sõber Revaga. On aasta 2000 rahast ja võimalustest kilgendavas linnas – mis saab olla valesti?
„Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta“ annab sellele küsimusele raputava vastuse. Läbi aasta kulgev tõeliselt hullumeelne lugu kangelannast, kes püüab ebakompetentse psühhiaatri ja tema määratud ravimiassortii abil võõrandumistsoonist välja murda, näitab kui mõistlik – lausa vajalik – selline võõrandumine võib olla.
Ottessa Moshfeghi ühtaegu valus ning musta huumorit täis halastamatu ja kaastundlik romaan on suurepäraseks näiteks uuest värskest häälest kirjandusmaailmas.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Pole teada, kas „Padjamärkmed“ pidi autori nägemuses saama ka mingi lõpliku kuju või olidki need juhumärkmed, mida ta oma puidust peatoe laekas hoidis.
21. sajandil on „Padjamärkmetes“ nähtud veebikirjandusele omaste joontega teksti, mille eklektilisusest ja fragmentaarsusest on saanud selle peamine tugevus. Seda võib lugeda omamoodi Heiani ajastu blogina, kus autor on oma mõtteile vaba voli andes kirja pannud kõik, mida elus tähtsaks peab. Vastavalt vajadusele võtab „Padjamärkmed“ kord päeviku, kord nimistu, kord juhuslike ülestähenduste kuju, mõjudes nii väga ajakohaselt. Teose üllatava värskuse ja seosed tänapäevaga tundis ära ka režissöör Peter Greenaway, kes 1996. aastal tegi teose põhjal filmi „Padjaraamat“ („The Pillow Book“).
Tõlkija Alari Allik on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Jaapani uuringute lektor, kes on kirjutanud omaeluloolisusest vanemas jaapani kirjanduses ning käsitlenud filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.
Raamatu väljaandmist toetas Hieronymuse sihtkapital.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Hispaania kodusõda sunnib noore arsti Víctor Dalmau koos tema kallima, pianist Roser Brugueraga Barcelonast lahkuma. Nad astuvad laeva „Winnipeg” pardale, mille saabumise pagulaste tarvis korraldas luuletaja Pablo Neruda, ja mis viis üle kahe tuhande hispaanlase Valparaiso sadamasse Tšiilis, kus nad lootsid leida rahu ja vabadust.
Riigis, mis on Neruda sõnu kasutades kui „pikergune õilmeleht merest ja lumest” võetakse pagulased kangelastena vastu. Nad integreeruvad aastakümnete jooksul Tšiili ühiskonda, kuni saabub riigipööre. Víctor ja Roser kistakse uuesti nende elust välja, aga nagu ütleb autor: „Kui elada piisavalt kaua, siis ringid sulguvad.”
ISABEL ALLENDE (s 1942) on tuntud ja hinnatud Tšiili kirjanik, kelle romaanid põhinevad sageli elu- ja ajaloolistel faktidel, kuid sisaldavad aspekte maagilise realismi ning müütide maailmast. Tema romaanid on võitnud ohtralt auhindu nii Tšiilis kui mujal maailmas.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
See on lugu kahe naise, Evelyni ja Ninny sõprusest 1980. aastatel, ja kahe naise, Idgie ja Ruthi suhetest 1930.–40. aastatel Ameerikas, sügaval lõunas asuvas Alabamas.
Üleminekuaastate painega heitleva Evelyni elule annab uue suuna sõbrunemine vanadekodus viibiva rõõmsameelse 80aastase Ninnyga, kes jutustab Evelynile oma noorusajast Whistle Stopi linnakeses, kus tema vennanaine Idgie koos sõbra Ruthiga kohvikut pidas.
Värvika tegelaskonna jutukildude kaudu avanevad linnakeses juhtuvad kentsakad, aga ka tumedad lood, ning märkamatult kerkib keskseks tegelaseks isepäine poisitar Idgie. Kui Idgie suur iidol, vanem vend Buddy rongi alla jääb, muutub Idgie eraklikuks. Kuni Whistle Stopi tuleb elama Ruth, kes päästab Idgie kapseldumisest. Idgie ja Ruth kiinduvad teineteisesse, kuid varsti Ruth abiellub.
Tugeva õiglustundega Idgie teeb, mida peab. Teenindab kohviku tagaukse kaudu värvilisi ja ringirändavaid hulguseid ega lase end heidutada Ku Klux Klani ähvardustest, ning ruttab appi Ruthile, kui too saadab hädasõnumi … Kui minevik end aegamööda lahti rullib, ei ole ka olevik enam endine.
Elujaatav, sooja tundetooniga ja koomiliste seikadega pikitud raamat jutustab sõprusest, truudusest ning vananemise teekonnast. Raamatu lõpuosast leiab valiku Whistle Stopi kohviku koka Sipsey algupärastest retseptidest.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Tove Jansson kirjutas palju novelle ja esseesid, mis on jäänud peaaegu täiesti tundmatuks, sest ilmusid ajakirjades. Nüüd on need jutud aastatest 1934‒1997 jõudnud samade kaante vahele. Mitte ühtegi neist tekstidest ei ole varem avaldatud ei Janssoni enda raamatutes ega üldse raamatu kujul, välja arvatud viimane novell.
Lisaks Tove Janssoni noorpõlvenovellidele sisaldab see kogumik ka valikut tema hilisematest juttudest täiskasvanuile. Novellide vahel saab nautida Janssoni illustratsioone teiste kirjanike tekstidele, mida ta illustreeris sama pühendunult kui enda omi.
Raamatu nimilugu „Puiestee“ on Tove Janssoni esimene avaldatud novell ja see ilmus 1934. aastal. Kolm eneseteadlikult moeka õhustikuga tušijoonistust saadavad lugu, kus Pariisis elav eakas mees satub ühtäkki silmitsi iseenda üksildusega.
Tove Jansson on kirjutanud nii Edgar Allan Poest mõjutatud psühholoogilisi ja õudussugemetega lugusid kui ka särtsakaid koomilisi novelle. Paljud tema lood räägivad kunstielust ja Pariisist, paljud armastusest, aga ka üksindusest. Üle ega ümber ei saa saartest ja merest. Kõiki jutte ühendab hea stiil, mahlakas keelekasutus ja muhe jutustamisviis. Tove Janssoni jutud on kui palsam hingele.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Me suudame kliimakriisiga toime tulla. See raamat näitab, kuidas seda teha. Tulevik pole veel lõplikult kirja pandud ja meil on selleks kaks valikut. Tulevik sõltub sellest, milliseid otsuseid me teeme praegu. Kuidas me siis saaksime maailma lugu muuta?
„Tulevik on meie teha“ on praktiline, optimistlik ja innustav raamat, mis sobib igas vanuses lugejale, kõigile, kes tunnevad end kliimakriisiga silmitsi seistes jõuetuna. Meil on veel võimalus ohjeldada kliimamuutuste pikaajalisi mõjusid ja hoida ära kõige hullem. Me teame, mida tuleb teha, ja meil on selleks kõik vajalik olemas. Otsustav hetk on käes, sellest võib kujuneda meie tähetund. Ent meil tuleb tegutseda nüüd ja praegu.
Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac veavad koos üht olulisimat kliimateemalist podcast’i „Outrage + Optimism“. Nad on asutanud organisatsiooni Global Optimism, mis on pühendunud uskumuste ja narratiivide muutmisele ning valitsuste, firmade ja kodanike innustamisele, et kaitsta kliimakriisi kahjude eest kõike, millest nad hoolivad. Figueres on endine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitevsekretär ja Rivett-Carnac töötas tema alluvuses poliitikastrateegina. Nad on tuntud oma erakordse koostööle orienteeritud diplomaatia poolest, tänu millele võtsid 195 maailma riiki ühel häälel vastu pöördelise Pariisi kliimaleppe.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.
Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.
Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.
Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Mis on vaikus? Kust seda leida? Miks on see just nüüd olulisem kui kunagi varem? Erling Kagge pakub oma rahvusvaheliseks menukiks saanud raamatus „Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada” 33 vastusevarianti kolmele olulisele küsimusele. „Kui ma ei saa maailmast minema kõndida, eemale ronida või kaugele purjetada, olen õppinud end sellele sulgema.
Selle õppimine võttis aega. Alles siis, kui taipasin, et mul on sügav vajadus vaikuse järele, sain hakata seda taga otsima – ja seal, sügaval liiklusmüra ja mõtete, muusika ja masinahäälte, nutitelefonide ja lumefreeside kakofoonia all ootaski ta mind. Vaikus.”
Autor lahendab kolme tundmatuga võrrandit läbi iseenda elu. Oma erakordseid kogemusi kirjeldades juurdleb ta, kuidas luua tänapäeva müra- ja inforikkas elukeskkonnas välist ja sisemist vaikust. „Maailmast irdumine ei tähenda ümbrusele selja keeramist, vaid vastupidi: maailma nägemist selgemini, püsimist kursil ja püüdu armastada elu.” Erling Kagge on Norra maadeavastaja, kirjanik, kirjastaja, mägironija, jurist, kollektsionäär, Rolexi modell ja kolme lapse isa. Ta on esimene inimene, kes jõudis maakera „kolmele poolusele”: põhja, lõunasse ja Džomolungma tippu. Tema kirjutatud raamatuid avastusretkedest, filosoofiast ja kunstikogumisest on tõlgitud paljudesse keeltesse. 2010. aastal „sukeldus” ta koos linnauurija Steve Duncaniga New Yorgi all laiuvasse metroo- ja kanalisatsioonitunnelite võrgustikku, kõndides viis ööpäeva läbi metropoli müstilise allilma. New York Times on Erling Kagget kirjeldanud kui „… filosoofist seiklejat või pigem seiklejast filosoofi”. Aeg-ajalt tõstab temas pead soov end maailmast välja lülitada.
Raamat on ilmunud enam kui 30 keeles. Erinevalt teistest illustreerivad eestikeelset väljaannet rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafi Kaupo Kikkase mustvalged loodusfotod.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Vignesi õed on identsed kaksikud, aga kui nad otsustavad kuueteistkümneaastaselt põgeneda neile seni koduks olnud väikesest mustade kogukonnast ühes USA lõunaosariigis, võtavad tüdrukute elud täiesti erineva kursi. Nüüd ei ole neil enam midagi identset: ei nende igapäevaelus, ei perede ega kogukonna juures ega selles, millisena nad näevad oma rassiidentiteeti. Aastate möödudes elab üks õdedest oma mustanahalise tütrega sellessamas lõunaosariigi linnakeses, kust ta kord põgeneda püüdis. Teine aga otsustab elada valgena ja tema valge abikaasa ei tea naise minevikust midagi. Kuid kaksikuid lahutavatest ohtratest miilidest ja valedest hoolimata jäävad nende saatused omavahel seotuks. Mis saab järgmisest põlvkonnast, kui nende tütarde eluteed ristuvad?
Brit Bennett põimib kokku ühe perekonna mitu lõime ja põlvkonda, kulgedes lõunaosariikidest välja Californiani, 1950. aastatest 1990ndateni ning jutustab loo, mis on üksiti nii paeluv ja emotsionaalne perekonnalugu kui ka hiilgav sissevaade mustanahaliste valgeks hakkamise ajalukku Ameerika Ühendriikides. Ulatudes palju kaugemale kui vaid rassiküsimus, mõtiskletakse raamatus „Varjul pool” mineviku püsiva mõju üle, selle üle, kuidas see kujundab meie otsuseid, ihasid ja ootusi, ning uurib nii mõndagi neist paljudest põhjustest, mis sunnivad inimesi vahel elama kellegi teisena, mitte sellena, kes nad oma päritolu poolest on.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Isegi kui ma oleksin sunnitud veetma oma ülejäänud elupäevad pööningukambri nurgas nagu ämblik, ka siis oleks maailm minu jaoks endiselt suur, seni kuni minuga on mu mõtted.
Soovides elada iseenese ja loodusega kooskõlas, ehitas 28-aastane Henry David Thoreau (1817–1862) Waldeni metsajärve kaldale väikese onni ning veetis seal „kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva“. Sellest kogemusest sündis teos, mis on ühtaegu looduskirjanduse pärl, mõtisklus inimeseks olemise üle, aga ka teravapilguline moodsa maailma kriitika. Erakordse vaistuga on siin sõnastatud küsimused, mis on põletavad tänapäevalgi. Need on küsimused metsiku looduse, tsivilisatsiooni ja inimese hinge vahekorrast.
Innustav, särav, trotslik ja vaimukas „Walden“ kuulub vaieldamatult maailmakirjanduse kullafondi. Ilmumisest alates on see teos inspireerinud arvukaid põlvkondi, mõjutades mh nii Mahatma Gandhit kui ka Lev Tolstoid.
Eestikeelsele uusväljaandele on saatesõna kirjutanud Valdur Mikita.
„Walden” on suurepärane raamat andmaks edasi ajahetkede ja hingeseisundite vaheldumist läbi kevade, suve, sügise ja talve. Püüda päikesetõusu aegu metsajärvest haugi ja ahvenat, kuulata kevadise jää ärkamist pikast talveunest, imetleda sügiseti järvepeeglis leegitsevaid punaseid vahtraid ja pista sealsamas suhu peotäis sinikapõõsast roobitsetud marju – kõik, mis toimub Waldeni järve kaldal, võinuks sama hästi juhtuda ka Valga- või Virumaal.
Valdur Mikita
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks.
Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki. Kuna ta pääseb ligi kõigile naise seadmetele, teab ta, mis laulu Jen on kõige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden välja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on käepärast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine.
Kas valem töötab? Kas väga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab välja raalida, mis täpselt on see, mis teeb inimolendid õnnelikuks?
***
„Õ.N.N.“ on ootamatult paeluv futulugu, millesse on põimitud maailmu muutev, jalust rabav armastusromaan. Pärast läbitud lehekülgi võin öelda, et ainus asi, mis selle loo juures mõjus ulmena, polnud mitte tehisintellekt (ja tehisintellekti ääretu inimlikkus – ma tean küll, ma räägin ka oma Siriga iga päev!), vaid hoopis uus tekkinud inimsuhe: kas ikka tõesti saab uskuda, et kusagil on igaühe jaoks see üks ja õige?… Noh, kui Tinder sind selles ei aita, siis miks mitte lasta Aidenil otsustada!
Dagmar Lamp ehk Daki, (aja)kirjanik, blogija ja podcast’i „Naistejutud“ autor
On värskendav lugeda nii positiivset, naljakat ja sooja lugu tehisintellekti võimalustest. Selle raamatu arvutiprogrammid ei taha inimkonda hävitada, nad tahavad vaadata sentimentaalseid filme ja aidata inimestel armuda. See on digitaalse ajastu Jane Austeni „Emma“.
Keith Stuart, menuki „Plokipoiss“ autor
Ääretult naljakas armastuslugu… Kui kasutate Sirit, Alexat või Google Assistanti, teeb see raamat teil südame soojaks – ja natuke hirmutab ka!
Ajakiri Fabulous
Mõnus ja humoorikas armastusromaan, mis uurib, mida tegelikult tähendab õnnelik olemine (ja ühtlasi heidab pilgu tulevikuhirmule: mis juhtub siis, kui tehnoloogia hakkab meie üle valitsema).
Ajakiri Stylist
***
Raamatu autor P. Z. Reizin töötas enne kirjutama hakkamist ajakirjanikuna ja produtsendina raadios, televisioonis ja trükimeedias. Ta on olnud seotud mitme moodsa idufirmaga, millest ükski pole ohustanud Google’it, Twitterit või Facebooki. Mees on abielus, tal on tütar ja ta elab Londonis.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kas tahaksid olla õnnelik?
Kui jah, siis loe edasi. Sellest raamatust leiadki kõik vastused.*
Neuroteadlane Dean Burnett süüvib põhjalikult meie aju tööpõhimõtetesse, et uurida õnnetundega seonduvaid küsimusi. Algatuseks: mida tähendab olla õnnelik? Kust see tunne üldse tuleb? Ja kas mingi salajane trikk aitaks sel kesta igavesti?
Dr Burnett avab meie siseelu keerulised sõlmed ja näitab, kuidas inimliku õnnetunde taga peituvad tihti üllatavad tõed. Alates sellest, kas õnn tõesti algab kodust (spoiler’i-hoiatus: jah, osalt küll!) kuni selleni, kuidas armastus, seks, sõprus, rikkus, naer ja edukus tegelikult meie aju mõjutavad, pakub see raamat huvitava ja haruldase sisepilgu inimeseks olemisse.
Dr Dean Burnett on neuroteadlane ja püstijalakoomik. Viimase kahe aasta jooksul on tema teadusblogi „Brain Flapping“ ajalehes Guardian vaadatud üksteist miljonit korda ning paljud, alates Lauren Laverne’ist ja Simon Singhist ning lõpetades professor Brian Coxi ja Pro Greeniga, on seda kiitnud.
*Tegelikult mitte. Vabandust! Aga siin on siiski väga huvitavad küsimused ja mõned päris korralikud vastused.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Kõik on katki ja tuksis ja täiesti korras. Selline elu ongi. Ainult suhtarvud muutuvad. Enamasti iseenesest. Niipea kui arvad, et oled saavutanud tasakaalu ja asjad jätkuvad endistviisi igavesti, muutub kõik taas.“
Raamat räägib paljudest asjadest – emadusest, vaimsest tervisest ja neid ümbritsevatest stigmadest. Kuid ka õdedevahelisest sidemest, armastuse keerdkäikudest, peresuhete väikestest nüanssidest ja paljust muust. Loo keskmes seisab Martha, kelle teravmeelitsev toon lubab lugejal tõsiste teemade kiuste ka vabastavalt naerda. Martha on pärast 17-aastaselt kogetud närvivapustust pistnud rinda elu, vaimse tasakaalu ja tegelikult lihtsalt küsimusega, kuidas olla õnnelik. Ta teab, et tal on midagi viga, aga ta ei tea, mis see on. Tema abikaasa Patrick usub, et Marthal on kõik korras, sest kõigil on omad hädad – tuleb lihtsalt hakkama saada.
Suurepärane lugemine Sally Rooney raamatu „Normaalsed inimesed“ ja Briti tragikoomilise hittsarja „Mustlammas“ (Fleabag) fännidele..
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Näe maailma. Ja siis muuda see paremaks.
Ma olen 94-aastane. Mul on olnud erakordne elu. Alles nüüd saan tõeliselt aru, kui erakordne.
Noore mehena tundus mulle, et rändan metsikus looduses ja kogen selle puutumatust, aga see kõik oli illusioon. Praegune tragöödia on saatnud meid väga pikka aega ja igapäevaelus me vaevu märkame seda – meie planeedi metsiku looduse ja selle liigirohkuse kadumist.
Olen seda allakäiku oma silmaga näinud. „Üks elu, üks planeet” on minu isiklik kogemus ja tulevikunägemus. Kuidas me nii suure eksimuseni oleme jõudnud – ja kuidas seda on kohe tegutsedes veel võimalik parandada.
Meil on üks, viimane võimalus luua endale täiuslik kodu ja taastada see imeline maailm, mille oleme päranduseks saanud.
Tahe seda teha on kõik, mida vajame.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
