Eelmise aasta veebruaris, mil algas sõda Ukrainas, hakkasime raamatukogus kiirelt mõtlema, mida saame teha Tallinnasse jõudvate sõjapõgenike heaks. Jagasime saabunutele aktiivselt infot raamatukogu teenuste kohta, nõustasime ja abistasime muu olulise info leidmisel ning osutasime neile tasuta mitmeid tavaliselt tasulisi teenuseid (nt printimine, skaneerimine, kopeerimine). Hakkasime kiirkorras komplekteerima kõikidesse meie osakondadesse ja haruraamatukogudesse ukrainakeelset kirjandust ning saime ka annetusena pildiraamatuid ja joonistustarbeid, mida ukraina lastele jagada. Reklaamisime aktiivselt oma keelekohvikuid, kus saab vabas õhkkonnas eesti kõnekeelt harjutada. Käisime korduvalt laeval Isabelle lastega mängimas, meisterdamas ja lugemas ning seal peatujaid raamatukokku kutsumas. Mitmed raamatukogu töötajad olid lisaks vabatahtlikena abiks põgenikekeskustes.

Tänaseks võib öelda, et oleme oma ülesannetega hästi hakkama saanud. Paljud põgenikud on raamatukogu lugejad ning imestavad, kui mitmekülgseid võimalusi ja abi raamatukogu pakub. Nad on avastanud, et lisaks spetsiaalselt neile suunatud teenustele on raamatukogu ka lihtsalt üks turvaline ja mõnus paik, kus töötada või aega veeta. Raamatukogus on võimalik kasutada arvuteid, mängida saab video- ja lauamänge, laenata lisaks raamatutele ka tööriistu, spordivahendeid, muusikainstrumente ja muuseumipileteid või proovida kätt linnaaianduses tasuta seemnetega seemnelaekast.

Koostöö aitab aidata

Eelmise aasta märtsis pöördus meie poole raamatukogu pikaaegne vabatahtlik Elena Heinsalu, et hakata ukraina lastele võõrkeelse kirjanduse osakonnas inglise keele, bioloogia ja geograafia tunde andma. Loomulikult olime rõõmuga nõus. Lapsed said pooleli jäänud õpinguid jätkata ja emadele kujunes raamatukogu kohtumispaigaks, kus omavahel suhelda ja üksteist toetada. Suvel toimus Elena juhtimisel ka linnalaager, kus lapsed said mängida ja keeli õppida ning lisaks pakuti neile väga vajalikku psühholoogilist nõustamist. 

Lisaks Elenale käivad raamatukogus abiks paljud teisedki tublid vabatahtlikud. Mitmed neist on ukraina sõjapõgenikud, kes soovivad saatusekaaslasi aidata ja ise paremini kogukonda sulanduda. Ühest ukraina vabatahtlikust on tänaseks saanud võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja. Ta õpib aktiivselt eesti keelt ja on hästi Eesti eluga kohanenud. Tänu temale toimub meil väga populaarne ukrainakeelne lauamänguring lastele. 

Koostöös Pagulasabiga kutsume kord kuus raamatukokku ukraina seeniore ja noori emasid, et pakkuda neile erinevaid põnevaid tegevusi. Seenioridele toimub mäluklubi ja kevadest kultuuriloolised jalutuskäigud Tallinna põnevatesse paikadesse. 

Teeme tihedat koostööd Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni ja Kultuurikeskusega, kellega koos oleme korraldanud mitmeid sündmusi raamatukogus (perepäev Laagna aias, Lugejate Neljapäev, Kõhutäis kultuuri jne) ja saanud neilt annetuseks palju ukrainakeelset kirjandust. 

Teeme koostööd ka Odessa raamatukogudega. Sealsete lasteraamatukogude juht Inna Ištsuk on ise lastekirjanik, kes käis meie võõrkeelse kirjanduse osakonnas lastele oma loomingust rääkimas. Temaga koostöös viisime sügisel läbi lastekirjanduse konverentsi Odessa raamatukogudega. Eestist osalesid Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Sillamäe Linnaraamatukogu ja ka Narva ja Tartu raamatukogud.

Raamatukogus on kõik alati oodatud

Meie raamatukogude võrgustik asub üle linna, mis võimaldab igal soovijal leida endale kodulähedase raamatukogu. Lisaks peatub piirkondades, kus raamatukogu ei ole, raamatukogubuss. Kõigile tuttavatele ukrainlastele, kes veel raamatukogude võimalustega tuttavad ei ole, tasub neid kindlasti tutvustada, sest saame väga palju ära teha nende toimetuleku ja kogukonda sulandumise toetamisel. Raamatukogud ootavad kõiki!

Jaanika Tappo
võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja

Neljapäeval, 6. aprillil kell 17.00 toimub Kännukuke raamatukogus (E. Vilde tee 72) loeng/vestlusring teemal „Liikumine on hea”. Vestlust viib läbi kardiopulmonaalse taastusravi õde Aleksandra Moškina.

Osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine: https://forms.gle/uTXEXt14EatBLfMM9 või kannukuke@nulltln.lib.ee, tel 683 0951.

Loeng toimub Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Õdede Liidu koostöösarjas „Tunnike tervise heaks”.

06.03.2023

Seekord tutvustame teile meie võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidjat Viktoriia Hrabchuki, kes pälvis hiljuti töötajate tunnustussündmusel tiitli “Vapper raamatukoguhoidja”. Ta viib võõrkeelse kirjanduse osakonnas läbi ukrainakeelset lauamänguringi lastele, kes läbi mängu soovivad oma emakeele teadmisi kinnistada ja kaaslastega lõbusalt koos olla. 

Mis on sinu lemmikraamat?
Minu lemmikraamat on Margaret Mitchelli “Tuulest viidud”. See raamat räägib noore naise eneseleidmisest, tema elutee kujunemisest, esimesest armastusest. Mulle meeldis see raamat, kuna peategelasel oli väljakutse läbi raskuste eneseleidmine ja erinevate takistuste ületamine. Mulle meeldis ka raamatu inimlik aspekt, kuidas me kõik oleme erinevad oma “vigade” või eripäradega. Lugesin seda juba üpris ammu nooruses, ukraina keeles, aga see jättis sügava mulje. Muidugi on mul ka palju teisi lemmikuid, aga see tuli millegipärast esimesena meelde.

Mis sulle su töö juures kõige rohkem meeldib?
Mulle meeldib kõige enam paljude väga erinevate inimestega suhtlemine. Tahan neid innustada ja toetada ja ka nendelt ise midagi õppida. Siin saan pidevalt olla suhtluse keskel, mitte kuskil ära lõigatud. Meil on võimalus näha väga erinevaid loomeinimesi nt kunstnikke, kirjanikke ja nendega isiklikult suhelda. 

Mida toredat on sul raamatukogus juhtunud?
Kõige toredam on see, kui lapsed tulevad minu juhendatud ukrainakeelsesse lauamänguringi mängima. Isegi kui enne laste tulekut olen ise veidi väsinud, on lapsed väga sütitavad ja energilised. Nende positiivne tuju on nakkav!

Mida meeldib sulle vabal ajal teha?
Mulle meeldib väga perega mööda erinevaid Tallinna paiku jalutamas käia. Oleme mitu korda Kadrioru pargis käinud, hiljuti külastasime botaanikaaeda. Kui väljas on külm talv, siis seal sees on alati suvi. Siin on palju põnevaid kohti külastada, eriti selliseid, kus on loodust või loomi. Kõige rohkem muljet on avaldanud Meremuuseum, Proto avastustehas, Tervisemuuseum. Vanalinna muuseumid oleme perega vist praeguseks kõik läbi käinud. Meie lemmik koht on ka Pirita mereäärne promenaad. Mulle meeldib üldse meri väga ja mere ääres käia. Seal on alati erinev, aga ilus. Suvel on ühtemoodi ja talvel teistmoodi. Käime praegu näiteks vaatamas, kuidas kajakad ujuvad jäätükkidel. 

Mis raamatut sa hetkel loed?
Mul on hetkel käsil mitu raamatut. Põhiliselt loen laste kasvatamise psühholoogiast. Hetkel on pooleli “Общаться с ребенком. Как?: книга номер 1 # про воспитание детей” ja “О бессмысленности воспитания подростков”. Loen neid kordamööda ja teen omale märkmeid. Ilukirjandusest lugesin hiljuti üht noortekirjanduse raamatut, kuna see tuli meie osakonda ukraina keeles. Selle teema on väga keeruline, kuigi raamat on huvitav. Mina ei julgeks päris igale noorel seda soovitada, pigem noorele täiskasvanule.

15.03.2023

Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Noortekirjanduse Ühing korraldavad taas üle-eestilise hääletuse „Noor loeb“, mis kestab kuni 31. märtsini. Noori vanuses 13-26 oodatakse aadressil menti.com/al8t9xwf39z2/ hääletama, millised möödunud aastal ilmunud noorteromaanid meeldivad neile kõige enam. Hääletusel osalenute vahel loositakse välja head noortekirjandust.

Ühtlasi anname juba praegu teada, et 14. aprillil tähistame taas noortekirjanduse päeva. Kutsume kõiki selle ettevõtmisega ühinema! Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Noortekirjanduse Ühing on pannud kokku programmi, mida saab 14. aprillil jälgida veebiülekandena.

„Noor loeb“ hääletuse ja noortekirjanduse päeva kohta saab täpsemalt lugeda Tallinna Keskraamatukogu veebilehel.

Lisainfo: noorte@nulltln.lib.ee, 683 0913

6.03.2023

Tallinna Keskraamatukogus toimub selle aasta jooksul Kultuurkapitali toel 45 kohtumist kirjanikega. Raamatukogu eesmärk on pakkuda kirjandushuvilistele võimalust kirjanduse üle arutleda koos eesti kirjanikega, kelle looming on tunnustatud ja lugejate seas armastatud. Kohtumistel tutvustavad kirjanikud oma loomingut ja uudiskirjandust ning jagavad lugemissoovitusi.

Kohtumiste planeerimisel on silmas peetud lugejate erinevaid sihtrühmi ning erinevates žanrites ja erinevatele vanusegruppidele kirjutavaid kirjanikke. Laste ja noorte lugemisharjumuse kujundamiseks toimuvad mitmed kohtumised koostöös koolidega. Erilise tähelepanu all on mitte-eesti koduse keelega õpilased, neile kohtumiste korraldamisel on eesmärgiks tutvustada eesti kaasaegset kirjandust ning toetada muukeelseid koole üleminekul eestikeelsele õppele. Õpetajad, kes soovivad kirjandustunni läbi viia raamatukogus kirjanikuga kohtudes, on oodatud oma piirkonna raamatukoguga ühendust võtma.

Reedel, 17. märtsil kell 14 tuleb Sääse raamatukokku lugejatega kohtuma kirjanik Indrek Hargla. Hargla on eesti kirjanik ja stsenarist, üks Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga keskajal Tallinnas elanud apteeker Melchior Wakenstedest.

Kirjandusürituste sarja nimega „Kirjanik raamatukogus“ on Keskraamatukogu Kultuurkapitali toel läbi viinud alates 2012. aastast.

15.03.2023

Lõppenud raamatukogude aasta oli Tallinna Keskraamatukogus tegus ja külastusterohke. Kokkuvõttev statistika näitab lugejate arvu ning paljude teistegi näitajate tõusu.

Tallinna Keskraamatukogu lugejate arv oli 2022. aasta lõpuks 73 410 – võrreldes 2021. aastaga ca 2000 lugeja võrra enam. Raamatukogu külastati peaaegu 870 000 korda ja tehti üle 1,7 miljoni kojulaenutuse. Keskmiselt laenas üks lugeja aastas 23 teavikut või eset. Tallinna Keskraamatukogu teenindusüksuseid külastas kokku keskmiselt 3600 inimest päevas. Raamatukogu virtuaalseid külastusi oli 2022. aastal kokku üle miljoni ning e-raamatukogudest laenati e-raamatuid rohkem kui 140 000 korda. 

Kirjanduse valikul on alati populaarseim uudiskirjandus ja teosed, millest räägitakse meedias, sh sotsiaalmeedias. 2022. aastal lisandus raamatukogu kogusse 46 655 uut raamatut (eksemplari). Eelmise aasta enim loetud raamatute edetabelitega saab tutvuda raamatukogu veebilehel.

Raamatukogust ei saa laenata ainult teavikuid – raamatuid, ajakirju jmt –, vaid ka esemeid – spordivahendeid, lauamänge, muusikariistu, e-lugereid, taimede seemneid ja tööriistu. Kokku laenati esemeid 7166 korda. Kõige enam suurenes 2022. aastal lauamängude laenutus, seda peaaegu 2000 laenutuse võrra. Pelguranna raamatukogu tööriistalaekast laenati tööriistu 392 korral, enim akutrelli ja tikksaagi. Spordivahenditest on kasutajate lemmikud tõukeratas, liikumismäng Twister, joogamatt ja hantlid. Alates 3. maist 2022 saab laenata Tallinna Keskraamatukogu kahest haruraamatukogust, Kalamaja ja Kadrioru raamatukogust, ka tasuta muuseumipileteid. Seda tehti 191 korral.

Üle 41 000 inimese kasutas võimalust õppida raamatukogus midagi uut – nii palju oli aasta jooksul osalejaid erinevatel koolitustel. Lisaks tehti kokku rohkem kui 32 000 infopäringut. Infopäringute teemad olid väga erinevad – vanade riiete taaskasutusest pulmatraditsioonideni, ükssarvikutest vee joomise olulisuseni. Raamatukogu arvutitöökohti kasutati ca 38 000 korral.

Aasta jooksul korraldati raamatukogus kokku 1644 üritust, sh veebis, mis on keskmiselt 137 üritust kuus. Üritustel osalejaid oli aasta jooksul kokku ca 160 000. 

2022. aastal oli raamatukogus 162 vabatahtlikku, neist 73 alaealised. Ääretult oluline oli ja on vabatahtlike panus ukraina lastega tegelemisel (õppetegevuse organiseerimine, lauamängude mängimine, keeleringid jne).

2022. aastal varustati ligi pool Tallinna Keskraamatukogu ligi 855 000 teavikust RFID-kiipidega, et alustada sellel aastal iseteeninduslahenduste kasutuselevõttu. 2023. aasta statistikasse saame lisada juba uusi põnevaid arve – nt laenutuskapi kasutuskorrad!

Tutvu meie statistiliste näitajatega infograafiku vahendusel.

08.03.2023

Raamatuklubi toimub esmaspäeval, 27. märtsil kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu peamaja rõdusaalis (Estonia pst 8). Käsitletakse Glennon Doyle’i raamatut “Taltsutamatu””.

Üritust viib läbi vabatahtlik Marge.

Lisainfo ja eelregistreerimine: eo@nulltln.lib.ee, tel 683 0920.

08.03.2023

06.02.2023

Rahvusvahelisel luulepäeval, 21. märtsil kell 17.45 on kõik luulehuvilised oodatud luuleõhtule Tallinna Keskraamatukogu suurde saali (Estonia pst. 8), kus saab kohtuda luuletajatega Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja EiK.

Lisaks luule esitamisele räägitakse luulest.

Vestlust juhivad raamatukoguhoidjad Maarja Sinisalu ja Maarja Paesalu.

Luulepäeva tähistamisega tehakse algust luulepiknikute sarjale “”Luule lainel””, kus tuntud eesti luuletajad esinevad mitmes Tallinna eri paigus piknikutel oma luule ja loominguga. Esimene luulepiknik toimub 13. mail kell 12 Kalamaja päevade raames Kalamaja muuseumi hoovis, külalisteks Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt ja Facebookist.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

01.03.2023

Tallinna Keskraamatukogu viib koostöös Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpetaja Kaia Riksoniga läbi Tallinna koolide 3.–4. klassi õpilastele mõeldud KIRJANDUSMÄNGU eelvooru. Toetab Tallinna Õpetajate Maja.

Võistlusel saavad osaleda Tallinna koolide 3.–4. klasside õpilaste kolmeliikmelised võistkonnad.

Kirjandusmäng 2023 raamatud:

1. Feldmanis, Andris „Erik Kivisüda“ (Postimees Kirjastus, 2022)
2. Harris, Sally „Topelt-Felix“ (Vesta, 2021)
3. Hinrikus, Kadri „Elevant“ (Tammerraamat, 2021)
4. Kaldmaa, Kätlin „Lydia“ (Hunt, 2021)
5. Kiho, Kadri „Endel ja Kati“ (Päike ja Pilv, 2022)
6. Mändel, Maris „Tüdruk vagunelamust“ (Tänapäev, 2022)
7. Püttsepp, Juhani „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev, 2020)
8. Rooseboom, Sanne „Lahenduste ministeerium“ (Avita, 2022)
9. Schaap, Annet „Milla ja mere lapsed“ (Eesti Raamat, 2022)
10. Vaiksoo, Jaanus „King nr 41“ (Ärkel, 2022)

Igast koolist saab osaleda kuni kaks võistkonda (võistkonna võib kokku panna ka mitme klassi õpilastest). Kool/õpetaja registreerib võistkonna.

Kirjandusmängu eelvoor toimub neljapäeval, 23. märtsil 2023 kell 13.00 ~ 15.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8).

Eelvoorus toimub viktoriin kõigi nimekirjas olevate raamatute põhjal. Eelvooru võitnud võistkond pääseb edasi üle-eestilise kirjandusmängu finaali, mis toimub 1. aprillil 2023. Kirjandusmängu vabariiklikku finaali korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Eelvooru küsimused koostavad ning žüriis osalevad Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad. Eelmiste kirjandusmängu finaali küsimustega on võimalik tutvuda Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljel rubriigis „Õpetajale ja raamatukoguhoidjale“ (https://www.elk.ee/?page_id=976).

Palume võistkonnad registreeruda hiljemalt neljapäevaks, 16. märtsiks 2023 SIIN kirjandusmängus osaleva kooli nimi, õpilaste nimed ja õpilasi juhendanud õpetaja nimi/õpetajate nimed.

Samal ajal, kui õpilased võistlevad, pakume saatvatele õpetajatele/juhendajatele võimalust osaleda digidisaini algkoolitusel, uudiskirjanduse tutvustamisel või ajaveetmist raamatukogus. 

NB! Palume tähtaegadest kinni pidada, hilisemaid pretensioone ei arvestata.

Mõnusat lugemis- ja mängulusti!

11.01.2023